KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1384 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Leppäneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Mihhail Leppänen, isikukood 39008062227, xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Mihhail Leppänen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Leppäneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Mihhail Leppänen (endine nimi Mihhail Gluštšenko) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 6 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele temale Harju Maakohtu 06.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 1 aasta 3 kuud ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva. Vastavalt KarS § 69 lg 1 asendati Mihhail Leppänenile mõistetud 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga ulatuses 1324 tundi ja selle tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Mihhail Leppänen sooritas 49 tundi ja sooritamata jäi 1275 tundi. Kriminaalhooldusametnik esitas 26.11.2014 kohtule taotluse, milles palus pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna Mihhail Leppänen rikkus talle 1
(5)kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Viru Maakohtu 29.10.2015 määrusega nr 1-14-1384 rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus Mihhail Leppänenile Harju Maakohtu 03.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 8 päeva, pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.08.2015 ja lõpp 24.04.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.02.
- Kinnipidamisasutusest Mihhail Leppänen kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Üldine käitumine vanglas on olnud nõuetekohane. Vabanemisjärgselt soovib elama xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on antud aadressile sisse kirjutatud isiku abikaasa. Kui kinnipeetav soovib, on tal võimalus elama asuda ka oma ema juurde aadressile xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis kuulub isiku emale. Süüdimõistetul on kehtiv isikut tõendav dokument, kehtivusega kuni 30.06.
- Põhihariduse omandas xxxx seejärel asus õppima xx, kuid ei lõpetanud seda, kuna oli vaja tööle minna. Riigikeelt valdab xxx tasemel, läbis xxx taseme kursuse. Töötas enne vangistust ametlikult xxx, xxxa. Varasem töökogemus on samuti seotud ehitustöödega. Töötamist alustas juba 12 aastasena, kuna perekonnas oli raske materiaalne olukord. Varasemalt oli karistatud kelmuse ja varguse eest. Vabanemisel on võimalik asuda tööle xxx. Lähedasteks on ema, 3 õde ja vend. Elukaaslasega on head suhted, peale karistuse ära kandmist läheb xxx juurde tagasi. Tunnistab enda süüd ja kuriteo toimepanemise põhjusi. Varasemalt on viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud kohustusi ja karistus on pööratud täitmisele. Kahetseb, et oli vastutustundetu ja ei võtnud kohustusi tõsiselt, mille tagajärjel nüüd on vanglas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 0 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla Mihhail Leppäneni vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Mihhail Leppäneni lähedasteks tema ema, ja abikaasa, kellega kinnipeetav abiellus vangistuse ajal ning kes elab ja xxx. Isikul on 3 õde ja vend. Mihhail Leppänen on andnud teada, et ta näeb oma elu peale vanglast vabanemist xxx oma abikaasa juures. Isiku suhted on head ka emaga, kes pakub talle vabanedes igakülgset toetust. Vangise infost nähtub, et kinnipeetava abikaasa ja ema külastavad teda regulaarselt ka vanglas. Vabanedes soovib elama asuda xxx. Rahvastikuregistri andmetel on antud aadressile sisse kirjutatud tema abikaasa. Varasemast vanglapäringu vastusest nähtub info, et kui isikul on võimalus elama asuda ka oma ema juurde aadressil xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Vangla materialidest nähtub info, et süüdimõistetul on võimalus vanglast vabanedes tööle asuda xxx alal tegutsevasse firmasse. Isiku varasemad karistused pole talle mõju avaldanud, katseajal sooritas uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu ning täitma käitumiskontrollinõudeid ja kohustusi. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 07.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokuratuur toetab M. Leppäneni ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav M. Leppäneni vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, xx tööhõives osalemine, sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi läbimine jm viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. 2
(5)Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et M. Leppänen omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 6 kuu kestel, millest käitumiskontroll on samuti 6 kuud. Katseajal saaks M. Leppänen kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, s.t kuni 24.04.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada M. Leppäneni uute süütegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Prokuratuur nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Mihhail Leppäneni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Süüdimõistetu Mihhail Leppänen selgitas, et palub jätta enne tähtaega vabastamata. ta ei soovi ennetähtaegset vabastamist ja Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Mihhail Leppänen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Põhihariduse omandas Mihhail Leppänen xxx, seejärel asus õppima xxxx kuid ei lõpetanud seda, kuna oli vaja tööle minna. Riigikeelt valdab xxxasemel, xxx kursuse. Töötas enne vangistust ametlikult xxxx. Varasem töökogemus samuti seotud ehitustöödega. Süüdimõistetul on võimalus vanglast vabanedes tööle asuda xxx ehituse alal tegutsevasse firmasse. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Mihhail Leppänen on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Teda on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse, kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et tema omandas ebaseaduslikult Tallinnas Kopli piirkonnas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 25.05.2013 suures koguses narkootilist ainet marihuaana (kanepiõisikuid), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 13%, kokku massiga 14,04 grammi, so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. 3
(5)Isikul on 2 kehtivat väärteokaristust- liiklusseaduse ja avaliku korra rikkumise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on narkootilise aine tarvitamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kinnipeetav omab Eesti Vabariigi isikutunnistust, mis kehtib kuni 30.06.2021. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda xxx Rahvastikuregistri andmetel on antud aadressile sisse kirjutatud isiku abikaasa. Kui kinnipeetav soovib, on tal võimalus elama asuda ka oma ema juurde aadressil xxx. Tegu on 3-toalise korteriga, mis kuulub Mihhail Leppäneni emale. Ema on valmis kinnipeetavat vabanemise korral materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Mihhail Leppäneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Mihhail Leppänenil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et Mihhail Leppäneni tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.04.2017, ärakandmiseni on pisut rohkem kui 1 kuu aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. 4
(5)Kaalukas asjaolu ka see, et isik ise palub enne tähtaega mitte vabastada ja soovib oma karistust lõpuni kanda. Ka kohus kaldub seisukohale, et kuna isik on varasemalt kordivalt karistatud, kriminaalhoolduse all olnud ja praegu soovib kanda karistust kuni selle lõpunu ja siis lahkuda elama välismaale, ei ole põhjendatud kohaldada jä’rjekordset kriminaalhooldust. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Mihhail Leppäneni temale Harju Maakohtu 03.09.2014 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.10.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)