Obsah (5)

§ 190§ 177§ 654§ 171§ 184

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1

) § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

§ 190lg-te 1 ja 2 alusel mõistis maakohus hagejalt välja riigilõivu summas 700 eurot.

Kostja menetluskulud jättis kohus kindlaks määramata vastavalt

§ 177

lg-le 2 ning annab kostjale tähtaja, s.o 15 päeva pärast otsuse jõustumist menetluskulude nimekirja esitamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsuse tühistamist ning tsiviilasja Tartu Maakohtule tagasi saatmist uues koosseisus arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on töötasu nõude esitamise tähtaeg ITVS § 6 lg 3 kohaselt kolm aastat. ITVS-s pole täpsustatud, kas tegu on saamata jäänud või saamata jääva töötasuga. Tulenevalt asjaolust, et ITVS § 6 lg-s 3 ei eristata saamata jäänud töötasu saamata jäävast töötasust, on mõlemal juhul tegu töötasu nõudega. ITVS § 6 lg 3 kohaselt kuulub niisuguse nõude puhul rakendamisele aegumistähtaeg kolm aastat. Seetõttu on hagiavaldus tähtaegselt esitatud 2) asja kvalifitseerimisel kahjunõudeks kohalduks 3-aastane aegumistähtaeg, sest tegu oleks lepinguvälise kahju nõudega.
3. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) pole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ega argumentatsiooni, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks; 2) ei ole apellandi nõudeks töö eest makstav tasu TLS § 5 lg 1 p 5 tähenduses, mistõttu pole ITVS § 6 lg 3 kohaldatav; 3) on ITVS § 2 kohaselt töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus, millele kohalduvad ITVS §-s 6 sätestatud nõude esitamise tähtajad. Seega kohaldub viidatud sätte lg 1 ning apellandil oli õigus pöörduda rikutud õiguste kaitseks kohtusse nelja kuu jooksul alates rikkumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

1. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise (saamata jäänud töötasu) nõude ning hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on kahjuks töötasu summa, mida hageja väidetavalt oleks saanud, kui ta ei oleks kostja poolt töölepingu olulise rikkumise 3 tõttu pidanud töölepingut erakorraliselt üles ütlema. Seega põhineb hageja nõue kostja poolt töölepingu olulisel rikkumisel. Riigikohus on 14.05.2014 kohtuotsuse p-s 32.3 (tsiviilasi nr 3-2-1-79-13) asunud seisukohale, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ning see hõlmab erinevaid kahju liike (varaline kahju, tulevikus tekkiv varaline kahju ja tekkinud mittevaraline kahju). 11.05.2011 määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-27-11) on Riigikohus leidnud, et töölepingu ülesütlemisest tulenevad hüvitisnõuded aeguvad ITVS § 6 lg 1 järgi nelja kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemist. Maakohus on eelmärgitud kohtupraktika alusel jõudnud põhjendatud järeldusele, et hageja nõue on ITVS § 6 lg 1 järgi aegunud. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja nõude aluseks on TLS § 100 lg
2. ITVS § 6 lg 4 järgse töötasu nõudega oleks tegemist siis, kui hageja nõuaks kostjalt töötasu, mis tal jäi saamata kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Põhjendatud ei ole ka see hageja väide, et tegemist võiks olla lepinguvälise kahju nõudega. 8.

§ 171lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus L.K.

kanda. Tartu Maakohtu 12.09.2016 määrusega vabastati L.K. riigilõivu 700 eurot tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2016 määrusega loeti menetlusabi

§ 184lg 4 järgi jätkuvaks ning L.K.

vabastati riigilõivu 700 eurot tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel.

§ 190

lg 2 alusel tuleb L.K.lt mõista riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 700 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt

§ 177lg-s 2 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja