Obsah (5)

§ 821§ 1028§ 1032§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-122077 Tsiviilasi XxxxOÜ

§ 821

lg 1 p 2 kohaselt muutus 20.05.2012 aktis fikseeritud veemõõdu näidu alusel tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 21.06.2012 (30 päeva möödumisel). Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi 21.06.

1. Hagiavalduse esitamisel 15.10.2015 oli 4 möödunud rohkem kui kolm aastat. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud.
2. Saue Linnavolikogu 19.02.2009 otsuse nr 177 kohaselt määrati Saue linnas veeettevõtjaks AS xxxx ning Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsuse nr 102 mille kohaselt määrati Saue linnas vee-ettevõtjaks OÜ xxxx. Eelnimetatud Saue Linnavolikogu otsustest nähtub üheselt, et hageja väited nagu oleks OÜ Xxxxõiguseelane AS Xxxx olnud perioodil 2006 kuni 24.01.2011 vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 tähenduses, ei vasta tõele. Samuti kinnitab hageja oma 01.07.2016 menetlusdokumendi punktis 3.7, et vee-ettevõtjaks oli kuni 20.10.2011 AS Tallina Vesi. Seega ei oma käesolevas kontekstis mingit tähtsust ka fakt, et hageja XxxxOÜ on AS Xxxx õigusjärglane.
3. Hageja väited, et vaidlus puudub asjaolu üle nagu oleks kostja pidevalt elanud 2006 aastal soetatud eluruumis xxxxSaue linnas ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele hageja väited kostja poolt vee tarbimise osas. Kostja leiab, et hageja viide kinnistu omandamisest 2006 aastal kostja poolt ei oma kõnealuses vaidluses mitte mingit tähendust. Kostjale kuulub alates 20.06.2008 xxxx vallas xxxxkinnistu, kuhu on rajatud elamu ning puurkaev, mis on olnud kostja vajadusepõhiseks elukohaks ( xxxx). Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et ta elas vajadusepõhiselt kuni 2012 aastani koos oma abi vajava ämmaga xxxxühises majapidamises Saue linnas Tõkke tänaval. Seega ei tarbinud kostja, vastupidiselt hageja väidetele, hageja teenuseid.
4. Kohatu on ka hageja viide 01.07.2016 menetlusdokumendis keskmise veetarbimise kohta 2012 aastal. Hagiavaldusest nähtuvalt on nõue esitatud veetarbimise eest ajavahemikul 2006 kuni
5. Hageja poolt 01.07.2016 esitatud menetlusdokumendi lisa 5 kohaselt on AS xxxx ja AS Xxxx kokku leppinud vee tarbimises 2006 aasta mai, juuni ja juuli kuus 700m3 kokku. Arvestades, et piirkonnas on vähemalt 80 kinnistut tarbijatega, siis jagamisel nähtub, et ühe kinnistu kohta on tarbimine kolme kuu jooksul 8,75m3 ning ühes kuus seega 2,9m3 vett (700/80=8,75; 8,75/3=2,9). Seega ei vasta hageja poolt väidetu tema poolt esitatud tõendites kajastatuga. Eelnevast nähtuvalt ei saa ega ole ka tõene 20.05.2012 aktis kajastatud veetarbimise näit.
6. Meelevaldne on ka hageja väide nagu oleks kostja ja hageja poolt 20.05.2012 allkirjastatud aktiga fikseeritud tarbitud vee maht. Nimetatud 20.05.2012 allkirjastatud aktiga fikseeriti uue nõuetekohase vee-arvesti nr 1 xxxx (plomm 2873) paigaldus. Varasemalt nõuetekohane veemõõtja puudus ning vastavat fakti on kinnitanud XxxxOÜ esindaja ka oma allkirjaga aktis. Aktiga ei ole kostja tunnistanud mitte mingilgi moel väidetavat varasemat veetarbimist, veelgi vähem nõustunud arvestil olnud näiduga kui tarbitud mahuga. Aktis kajastatud vana vee-arvesti oli nõuetele mittevastav, olles taatlemata ja plommimata. Tarbitud veemahu mõõtmiseks peab vee-ettevõtja paigaldama taadeldud veemõõtja ning paigaldamisel fikseerima veemõõtja algnäidu, millest hakatakse arvestust pidama.
7. xxxxSaue ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise akti 21.04.2006 kohaselt on akti allkirjastanud ehitaja, kostja ja tellijana hageja juhatuse liikme xxxxesindaja xxxx. Tellija OÜ xxxxosanik oli AS Xxxx ja juhatuse liige oli xxxx, kes oli samal ajal ka AS Xxxx aktsionär ja juhatuse liige. Nimetatud tööde vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtub üheselt, et allkirjastamise hetkel ei olnud xxxxpaigaldatud veearvestit kuna näitu ei fikseeritud. Samas on fikseeritud elekti- ja gaasiarvesti näidud. Kuna hageja poolt eemaldatud veemõõdik oli taatlemata ning puudus veemõõdiku algnäit siis ei ole võimalik veemahtu mõõta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 20.05.2012 allkirjastatud akti alusel eemaldatud veemõõtja oleks üldse talle kuulunud ning ei ole tõendatud veemõõtja paigaldamine hageja poolt (kas siis AS Xxxx või OÜ Xxxxpoolt).
8. Hageja on esitatud nõude ühe kostja ehk kinnistu mõttelise osa omaniku vastu. Samas on tegemist paarismajaga, kinnistul on veel kaks omanikku so xxxx ja xxxx. Seega kuna sõlmitava lepingu osapoolteks peaksid olema kõik kinnistu kaasomanikud peaks hageja esitama nõude kaasomanikele ühiselt, mida hageja ei ole aga teinud. Vastasel korral tekiks 5 olukord, kus täna nõuab hageja väidetavat võlgnevust kostjalt, homme esitab uue haginõude kinnistu teise kaasomaniku vastu ja ülehomme kolmanda kaasomaniku vastu.
9. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagi tuleks rahuldada siis taotleb kostja viivise nõude vähendamist nullini. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis ning kuulates ära 15.06.2016 toimunud kohtuistungil pooled, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
11. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle, mis kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks: - hageja on kinnistu Xxxxasuva kinnistu 1/2 kaasomandiosa ühisomanik; - poolte vahel ei ole sõlmitud vee- ja kanalisatsiooni teenuste tarbimise lepingut; - hageja ei ole kostjale perioodil 2006 – 2012 igakuiselt arveid vee eest tasumiseks esitanud; - hageja paigaldas 20.05.2012 hagejale kuuluvale kinnisasjale xxxx, Saue veemõõtja nr D1 xxxx algnäiduga 00000,019; - 20.05.2012 veemõõtja paigaldamise aktiga fikseerisid pooled, et kinnistul asuva ehitise teenindamisel on tarbitud vett, kusjuures ehitisele nõuetekohast veemõõtjat paigaldatud ei ole; - hageja esitas kostjale 06.02.2013 tasumiseks arve nr 130054 summas 2509,30 eurot seisuga 20.05.2012 veeteenuse tarbimise eest vee näidule vastavalt aktile 1194,9 m³ ning kostja nimetatud arvet tasunud ei ole.
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli perioodil 2006 kuni 2012 Saue linna xxxx piirkonna vee-ettevõtja. Samuti on vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda arve tasumist, kuna hageja poolt ei olnud paigaldatud vaidlusalusel perioodil nõuetekohast veemõõtjat. Samuti on vaidlus selles, kas esitatud hagi on aegunud.
13. Hageja nõue kostja vastu on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtu hinnangul võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele

§ 1028

lg 1 alusel.

§ 1028

lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-122-14 selgitanud, et hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-11, p 13).

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-14, p 10).

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagi on aegunud. Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lõige 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
2. Hageja esitas kostjale arve nr 130054 06.02.2013 maksetähtajaga 21.02.
3. Seega 6 muutus hageja nõue kostja vastu TsÜS § 147 lg 1 alusel sissenõutavaks 22.02.
4. Seega oli hageja nõude aegumistähtajaks 23.02.
5. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas 15.10.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning tulenevalt kostja vastuväitest jätkab Harju Maakohus kostja vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt peatus nõude aegumine 15.10.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse esitamisega. Eeltoodust tulenevalt hageja nõue kostja vastu aegunud ei ole.
6. Järgmisena analüüsib kohus kas hageja oli perioodil 2006-2012 vee-ettevõtja või tegutses vee-ettevõtjana. ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Saue Linnavolikogu 18.06.2015 otsusest nähtuvalt sõlmisid AS xxxx ja AS Xxxx 04.01.2006 lepingu, mille kohaselt pidi AS Xxxx välja ehitama piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ja liitumispunktid ning peale kasutuslubade väljastamist xxxx AS-ile üle andma. AS Xxxx keeldus teede ja tehnovõrkude tasuta üleandmisest ja jätkas elanikele ehitusjärgse kokkuleppe alusel veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamist. (tl 95-96). Nimetatud otsuse seletuskirja kohaselt sõlmisid AS xxxx ja AS Xxxx veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise kokkuleppe, mille kohaselt võimaldati AS-ile Xxxx vee- ja kanalisatsiooniteenuse ärajuhtimise tarbimine kuni kirjaliku veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügilepingu sõlmimiseni (tl 97). Kohtule esitatud notariaalse jagunemislepingu 24.01.2011 kohaselt tekkis AS Xxxx jagunemise tulemusena Xxxx OÜ (tl 86-91). Äriregistri väljavõtte kohaselt on Xxxx OÜ uus ärinimi XxxxOÜ (tl 92-93). Saue Linnavolikogu 20.10.2011 otsusega kinnitati XxxxOÜ veeettevõtjaks Saue linnas xxxx piirkonnas (tl 19). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et hageja tegutses perioodil 2006-2012 vee-ettevõtjana Saue linnas xxxx piirkonnas.
7. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et hageja tarnis vett kostja kinnistule, kuid vastavat lepingulist kohustust ei tekkinud, kuna vastavat lepingut ei olnud sõlmitud. ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Sama paragrahvi lg 4 alusel lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kooskõlas ÜVVKS § 4² ühisveevärgist veevõtt ja ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine on omavoliline, kui selleks puudub õiguslik alus või kui puudub vee-ettevõtjaga vastav leping, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud või, kui kinnistu veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus (ÜVVKS § 8 lg 4² p 1 ja p 4). Käesoleval juhul on tõendatud, et kostja kinnistule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus, kuna veemõõtja paigaldamise akti kohaselt on kinnistule ehitatud välja vee- ning reoveetorustik ja enne nõuetele vastava veearvesti paigaldamist oli kostja kinnistul veemõõtja nr 01341849 (tl 32).
8. Järgnevalt analüüsib kohus, kas olukorras, kus hageja on tõendanud, et esinevad

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldused, on hagejal õigus vastava nõudega pöörduda kostja poole või peaks hageja nõue olema suunatud isikutele, kes hageja osutatud teenust reaalselt tarbisid. Kostja esitas vastuväide selle kohta, et ta kõnealusel perioodil vett ei tarbinud, kuna talle kuulub alates 20.06.2008 xxxx vallas xxxxkinnistu, kuhu on rajatud elamu ning puurkaev, mis on olnud kostja vajadusepõhiseks elukohaks ning asjaolu, et kostja elas vajadusepõhiselt kuni 2012 aastani koos oma abi vajava ämmaga xxxxühises majapidamises Saue linnas Tõkke tänaval. Kohus leiab, et nimetatud kostja väide on asjakohatu. Hageja on esitatud nõude ühe kostja ehk kinnistu mõttelise osa omaniku vastu. Kohus on seisukohal, et kuigi Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-57-02 on käsitletud käesolevaks ajaks kehtetut normi, on nimetatud lahendis väljendatud seisukoht analoogia korras kohaldatav ka antud tsiviilasja 7 puhul. Riigikohus on kõnealuses lahendis asunud seisukohale, et juhul, kui korteri osas osutatakse teenust, mille kohta ei ole lepingut sõlmitud, kuid vastavat teenust on ikkagi tarbitud (ka juhul, kui seda ei ole tarbitud korteri omaniku poolt), on korteri omanik selle võrra säästnud ning teenuse osutajal on võimalik korteri omaniku vastu alusetu rikastumise sätete alusel nõue esitada. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus oma nõue

§ 1028lg 1 alusel esitada kostja vastu, kes on kinnistu omanik.

1. Hageja nõude alus on arve nr 130054 (tl 21). Arvest nähtuvalt on xxxxkinnistul tarbitud veeteenust seisuga 20.05.2012 1194,9 m3 ning teenuse hind on 1,75 eurot + km. Nimetatud arve väljastamise aluseks on vee näit vastavalt aktile 1194,9 m
2. Kohus on seisukohal, et kostja omavoliline vee tarbimine on fikseeritud veemõõtja paigaldamise aktiga (tl 74). Nimetatud akti kohaselt on kinnistul asuva ehitise teenindamisel tarbitud vett, kusjuures ehitisele nõuetekohast veemõõtjat paigaldatud ei ole. Sama akti kohaselt eemaldati veemõõtja nr 01341849 näiduga 01194,92 m
3. Kostja on nimetatud akti allkirjastanud ning ei ole nimetatud akti vaidlustanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks vaidlustanud arvet nr
4. Seega on tõendamist leidnud, et kostja on aktsepteerinud vee tarbimist kostjale kuuluval kinnistul 1194,92 m
5. Kohus leiab, et ei ole ka eluliselt usutav, et kostja või siis sel perioodil kinnistul elav muu isik ei tarbinud 6 aasta jooksul vett. Tarbimise mahu ainsaks tõendiks on 20.05.2012 veemõõtja paigaldamise akt. Kohus nõustub kostja väitega, et aktis toodud kostja poolt tarbitud hageja teenuse maht ei ole saadud kohase mõõteseadeldise abil. Kohtu hinnangul ei välista aga nõuetekohase veemõõtja puudumine tarbitud teenuste mahu määratlemist kokkuleppel.
6. Kostja sai kinnistu omanikuks kinnistusregistri andmetel 30.05.2006 ja akt koostati 20.05.
7. Seega kestis vee tarbimine 6 aastat, mis teeb aastas u 199 m³ ja ühes kuus u 16 m³. Nimetatud tarbitud vee kogus ühes kuus on kohtu hinnangul reaalne. Kohtule kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse koguseks on kostja näidanud kõige väiksema ja kõige suurema tarbimise kogusena 9 m³ ja 28m³ (tl 35-48). Eeltoodust tulenevalt on perioodil 2006 kuni 2012 tarbitud vee kogus eluruumis xxxxühes kuus 16 m³ tuvastamist leidnud.
8. Järgmisena tuleb analüüsida tarbitud teenuse harilikku väärtust. Kostja palub lähtuda tarbitud teenuse hariliku väärtuse hinnastamisel Konkurentsiameti poolt hagejale kui veeettevõtjale kooskõlastatud hinnast. Alternatiivselt on võimalik kostja poolt tarbitud vee hind ehk harilik väärtus määrata ka kas arvel toodud hinna või AS-ile xxxx määratud hinna alusel. Hageja nõuab kostjalt ühe 1m³ vee tarbimise eest 1,75 eurot.

§ 1032

lg 1 kohaselt võib

§ 1028

lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.

§ 1032

lg-st 2 tulenevalt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Antud juhul on hageja poolt kostja kinnistul osutatud veeteeneese raames tarnitud vesi ära tarbitud, seega on hagejal õigus nõuda

§ 1032lg 2 alusel selle hariliku väärtuse hüvitamist.

1. Hageja on selgitanud 01.07.2016 täiendavas seisukohas, et perioodil, mil hageja ei olnud vee-ettevõtja, kuid tegutses vee-ettevõtjana, osutas hageja kostjale ning teistele xxxx piirkonna elanikele veeteenust kostja piirkonna vee-ettevõtjale AS xxxx Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hindadest (tl 84). Nimetatud hind tulenes Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 75 (tl 106-109). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt veeteenuse osutamise eest tasu 1,75 eurot + km/ kuupmeeter. Seega on põhivõlgnevus summas 2509,30 eurot tõendatud.
2. Järgmisena tuleb võtta seisukoht viivise nõude summas 2507,49 euro väljamõistmise osas.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 8 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 37. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2507,49 eurot, tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Kostja esitas kohtule taotluse, juhul kui kohus siiski leiab, et hagi tuleks rahuldada, vähendada kostja viivise nõue nullini.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud poole nõudmisel.

§ 162

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kostja palub viivisenõude vähendada nullini. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja viivsenõue on ebamõistlikult suur. Hageja esitas kostjale arve 06.02.2013, kuid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtule alles 15.10.
2. Viivise- ja intressinõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks ning viivisenõude esitamine hagiavalduses 2,5 aastat hiljem peale arve esitamist ei ole kooskõlas

§-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks pöördunud peale arve esitamist kostja poole meeldetuletusega arve tasumise osas. Kohtu hinnangul lasi hageja pahatahtlikult viivisenõudel kasvada peaaegu sama suureks kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja viivisenõude summas 2507,49 eurot nullini ja jätab sellest tulenevalt viivisenõude summas 2507,49 eurot kostjalt välja mõistmata. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab osaliselt hagi, so põhinõude osas 2509,30 eurot ja jätab rahuldamata viivsenõude 2507,49 eurot, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud polte endi kanda.
2. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 9