Obsah (6)

§ 180§ 67§ 114§ 182§ 108§ 109

3-15-1790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2016. a .Tallinn Haldusasja number 3-15-1790 Haldusasi I.C. kaebus Eesti Tööt

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.05.2016.a. (

§ 67lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1 1.Eesti Töötukassa ( edaspidi ka vastustaja, töötukassa) 03.06.2014 otsusega nr TA 14-0062231 võeti I.C. (edaspidi ka kaebaja) töötuna arvele (tl 25). Eesti Töötukassa 08.09.2014 otsusega nr TA 14-0098294 lõpetati 31.08.2014 I.C. töötuna arvelolek seoses tööle asumisega OÜ-s Koolitoitlustus 01.09.2014.a.vastavalt tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ( edaspidi TTTS)§ 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 ( tl 27). 2.Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsusega nr TA 15- 0060261 muudeti I.C. töötuna arveloleku lõpetamise otsust (Eesti Töötukassa 08.09.2014 otsust nr TA 14-0098294) töötuna arveloleku lõpetamise kuupäeva osas ja lõpetati TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel I.C. töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 06.07.2014.a., sest 01.06.2015 selgus,et I.C. töötas alates 07.07.2014 Ulvi Köök OÜ-s ( tl 29).

1. I.C. esitas Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse nr TA 15- 0060261 peale vaide ( tl 30). Eesti Töötukassa jättis 30.06.2015 vaideotsusega nr 72 vaide rahuldamata ( tl 3-3pöördel). 4.I.C. esitas 17.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse nr TA 15- 0060261 ja Eesti Töötukassa 30.06.2015 vaideotsuse nr 72 tühistamiseks ( tl 1-2). Tallinna Halduskohus võttis 02.10.2015 kaebuse menetlusse, vastustajaks tunnistatud Eesti Töötukassa esitas seletuse kaebuse kohta (tl 16-17) ja tulenevalt 25.02.2016 kohtuistungil selgitatust täiendavad dokumendid koos seisukohtadega 28.03.2016, kohus arutas kaebust 07.04.2016 kohtuistungil. II POOLTE SEISUKOHAD A.Kaebuse väited
2. Kaebaja ei ole kunagi töötanud Ulvi Köök OÜ-s. Kaebaja oli registreeritud 2014 suvel töötuna ja käis nimetatud ettevõttes töökohta vaatamas ja tingimustega tutvumas, kuid need temale ei sobinud ja tööd ta ettevõttes ei alustanud. Tööandjaga puudusid kokkulepped nii töötasu kui tööaja jm osas, töö- ega muud lepingut ei sõlmitud suuliselt ega kirjalikult. Kaebaja ei ole teinud Ulvi Köök OÜ-s reaalset tööd ega saanud selle eest töötasu. Töökohaga tutvumist ja kohapeal vaatamas käimist ei saa võrdsustada töösuhtega. 6.Vaideotsuses on arusaamatu märkus, mille kohaselt on vaidemenetluses tuvastatud, et tööandja maksis töö eest tasu. Kaebaja ei ole sellelt ettevõttelt kunagi tasu saanud, mida kinnitavad kaebaja konto väljavõtted. Kaebajale ei ole teada, miks Ulvi Köök OÜ on kasutanud kaebaja andmeid ilma kaebaja nõusolekuta ja teinud ilma töölepinguta töötamise registrisse ebaõigeid kandeid.
3. Oma selgitustes ja vaides töötukassale kasutas kaebaja ekslikult tavakeeles kasutatavat väljendit „proovipäev“.Tegelikult pidas kaebaja silmas seda, et ta käis töökohta vaatlemas ja selle tingimustega tutvumas. Kaebaja tööd ei teinud, töötingimustes kokkuleppele ei jõutud. Töösuhe saab tekkida üksnes siis, kui on asutud tööle, sõlmitud tööleping ja lepitud kokku töölepingu tingimustes. Kaebaja ja Ulvi Köök OÜ vahel puudub töösuhe. Eesti Töötukassa otsus kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamiseks alates 06.07.2014 on alusetu. 8.Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele lahendis 3-3-1-51-13 võib TTTS olla põhiseadusevastane osas, milles see ei näe töötukassale TTTS § 7 lg 1 p 3 asjaolude ilmnemisel töötuna arveloleku lõpetamisel kaalutlusõigust. 2 B.Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuväidete ja põhjenduste esitamisel palub vastustaja lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatud otsustes toodud põhjendusi, mille ülekordamist vastustaja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks ei pea .
5. Töötu arvelevõtmise lõpetamise alused on imperatiivsed ega anna töötukassal õigust kaaluda TTTS § 7 lg 1 p 3 ilmnevate asjaolude korral, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. Vaidlustatava otsuse andmise tingis asjaolu, et töötamise registri andmeid kontrollides selgus 01.06.2015, et kaebaja töötas alates 07.07.2014 ettevõttes Ulvi Köök OÜ. 04.06.2015 otsusega nr TA 15- 0060261 muudeti I.C. töötuna arveloleku lõpetamise otsust arveloleku lõpetamise kuupäeva osas.
6. Kaebaja töötamine alates 07.07.2014 OÜ-s Ulvi Köök on tõendatud. Töötamise registrist nähtuvalt asus kaebaja Ulvi Köök OÜ-sse tööle 07.07.2014.a. Ka töötuskindlustuse andmekogust nähtub, et kaebaja on 2014.a. juuli kuu eest saanud Ulvi Köök OÜ-lt töötuskindlustusmaksega maksustatud tasu summas 132, 17 eurot. 08.06.2015 vastuses teabepäringule kinnitab tööandja kaebaja töötamist OÜ-s Ulvi Köök ja tasu saamist, samuti on esitatud kaebaja 07.07.2014 avaldus, mille kohaselt soovib ta töötada Ulvi Köök OÜ-s 07.07.2014-16.07.
7. Kaebaja avaldust Ulvi Köök OÜ-le saab käsitleda tahteavaldusena töösuhte sõlmimiseks ja tööandja on seda aktsepteerinud tasu maksmisega tööülesannete täitmise eest. Ühtlasi on tööandja kinnitanud vastuses teabepäringule töösuhte olemasolu. Kuivõrd kaebaja töösuhe kestis alla kahe nädala, siis ei tulene töölepingu seadusest tööandjale kohustust töölepingu sõlmimiseks kirjalikus vormis. 12.Kaebaja selgitab vaides, et ta käis Ulvi Köök OÜ-s proovipäeval, mis sisuliselt on töötamine töölepingu alusel. Alles kaebuses selgitab kaebaja, et ta kasutas ekslikult mõistet „proovipäev“.Seadusandlus proovitöö mõistet ei tunne, v.a. TTTS-ist tulenev ühepäevane proovitöö. Töötukassa ei ole käesoleval juhul suunanud kaebajat 07.07.2014 proovitööle Ulvi Köök OÜ-sse ja ei ole leppinud tööandjaga kokku proovitööl osalemises. III KOHTU SEISUKOHT
8. TTTS § 7 lg 1 p 3 tulenevalt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta muu hulgas TTTS § 6 lg 5 p 3 loetletud juhul. TTTS § 6 lg 5 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Töötukassa 04.06.2015 otsusega nr TA 15- 0060261 lõpetati I.C. töötuna arvelolek TTTS § 7 lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 06.07.2014 , kuna kaebaja asus 07.07.2014 tööle Ulvi Köök OÜ-sse. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas vastustaja on lõpetanud I.C. töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 06.07.2014 seoses 07.07.2014 tööle asumisega Ulvi Köök OÜ-sse õiguspäraselt, ehk teisisõnu, kas töötukassa on tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt teinud õige järelduse I.C. töötuna arveloleku lõpetamiseks TTTS § 7 lg 1 p 3 loetletud alustest TTTS § 6 lg 5 p 3 esinemise kohta. 3 14.Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Seega tulenevalt viidatud sättest võib kohus jätta otsusest välja põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega. Käesoleval juhul leiab kohus, et Eesti Töötukassa 30.06.2015 vaideotsusega nr 72 I.C. vaide Eesti Töötukassa 04.06.2015 otsuse nr TA15-0060261 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata jätmine on õiguspärane ning nõustudes nii kaebuse esitaja suhtes tema töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamise otsuses kui ka vaideotsuses toodud põhjendustega kohus neid siinkohal kordama ei hakka. Lisaks märgib kohus järgmist. 15.Kohus leiab, et Eesti Töötukassa on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja töötas alates 07.07.2014 Ulvi Köök OÜ-s. 15.

1. Eesti Töötukassale esitatud vaides kinnitab kaebaja, et ta käis proovipäeval, mille eest temale ei makstud (tl 30). Kaebuses väidab I.C., et ta kasutas vaides ekslikult väljendit „proovipäev“, tegelikkuses käis ta töökohta vaatlemas ja selle tingimustega tutvumas. Asja arutamisel 25.02.2016 selgitas kaebaja, et ta käis proovipäeval 07.07.2014, kohtu küsimusele , kas ta töötas OÜ-s Ulvi Köök 07.07.2014, vastas kaebaja, et ta ei töötanud täispäeva, vaid 3 tundi (25.02.2016 kohtuistungi protokoll ; 10:09:06, tl 45 pöördel). Käesoleval juhul ei olnud tegemist töötukassa poolt kaebuse esitajale tööhõiveprogrammi 20142015 alusel tööturuteenuse osutamisega. Vabariigi Valitsuse 22.12.2013 määruse nr 174 „Tööhõiveprogramm 2014-2015“ § 6 kohaselt võib programmi alusel tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel osutada selles sättes loetletud tööturuteenuseid, sh töövahenduse teenust. Sama määruse § 16 tulenevalt võib töötukassa töövahenduse osutamisel leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. Töötukassaga kokkulepitud proovitöö eest tööandja töötule töötasu ei maksa ja isikul säilib proovitööl osalemise ajal õigus olla töötuna arvel. Kaebajat ei olnud töötukassa proovitööle suunanud ning ei olnud ka tööandjaga kokku leppinud proovitööl osalemises. Kuigi kaebuse väitel on kaebaja kasutanud vaides ekslikult väljendit „proovipäev“, siis sisuliselt on kaebaja asja arutamisel ise kinnitanud, et ta asus 07.07.2014 tööle, kuigi ei töötanud täistööpäeva. 15.2.Vaidlust ei ole selles, et 07.07.2014 avaldus tähtajaliselt ( 07.07.2014-16.07.2014) tööle asumiseks OÜ-s Ulvi Köök osalise tööajaga ( tl 20) on kaebuse esitaja kirjutatud ja tema poolt allkirjastatud (25.02.2016 kohtuistungi protokoll ; 10:00:26, tl 45 pöördel). Kaebaja väitel puudus tal töösuhe Ulvi Köök OÜ-ga ning puudub töösuhte olemasolu tõendav kirjalikus vormis sõlmitud tööleping. Kohtupraktika kohaselt asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte puudumine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas 3-2-1-35-98). Lisaks sätestab TLS § 4 lg 5, et töölepingu kirjaliku vormi nõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat . Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas 3-2-1-30- 12 p.-s 11 selgitanud:“TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse aga sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. 4 Kaudse tahteavaldusega sõlmitud töölepingu korral on töötajal õigus nõuda lepingu kirjalikku vormistamist (TLS § 5 lg 3).“. Kohtu hinnangul on vastustaja järeldus , et kaebaja väljendas ülalnimetatud 07.07.2014 avalduses soovi osalise tööajaga tööle asumiseks kuni 16.07.2014 ning OÜ Ulvi Köök aktsepteeris avaldust, lubades kaebaja tööle ning märkides töötamise registrisse töösuhte alguskuupäevana 07.07.2014.a. , igati kooskõlas nii tuvastatud faktiliste asjaoludega kui ka Riigikohtu praktikaga. 15.
2. Töötamise registri andmetel töötas I.C. 07.07.2014-16.07.2014 Ulvi Köök OÜ-s ( tl 18). Töötuskindlustuse andmekogust I.C.le makstud tasude kohta nähtuvalt on I.C.le 2014 juulikuu eest makstud töötuskindlustusmaksega maksustatud tasu summas 132, 17 eurot ( tl 19). Ulvi Köök OÜ kirjalikud selgitused töötukassale I.C. töötamise kohta on igati asjakohased ning toetavad vastustaja järelduste põhjendatust, vastavust kogutud tõenditele ja töösuhte olemasolu Ulvi Köök OÜ ja I.C. vahel perioodil 07.07.2014-16.07.
3. Kuigi kohus annab õigusliku hinnangu haldusaktile selle vastuvõtmise aja seisuga, siis kinnitab 30.06.2015 kaebaja esitatud avaldus töötukassale töötutoetuse määramiseks, milles kaebaja on märkinud töölepingu alusel töötamisena ka perioodi 07.07.2014-16.07.2014 ( tl 73) , täiendavalt vastustaja järelduste õigsust ja kaebuse väidete põhjendamatust. Kaebaja on kinnitanud nimetatud avaldusel andmete õigsust oma allkirjaga. Kaebaja väiteid, et ta allkirja andes ei pööranud tähelepanu, millega on tegemist, ei pea kohus veenvaks . 15.
4. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks Ulvi Köök OÜ peaks tasuma sundkindlustuse makset ja deklareerima Maksu- ja Tolliametile töötasuna kaebajale makstud tasu, kui kaebaja tegelikult ( vaatamata eespoolkäsitletud dokumentaalsetele tõenditele, mis kinnitavad vastupidist) Ulvi Köök OÜ-s ei töötanud. Kuigi töösuhte olemasolul tekib töötajal õigus töötasule, siis kuivõrd TTTS § 6 lg 5 p 3 kohaldamise eelduseks on ennekõike töösuhte olemasolu tuvastamine, ei pea kohus vajalikuks detailsemalt käsitleda töötasu kaebuse esitajale töötasu maksmisega seonduvat, märkides aga, et üksnes kaebaja konto väljavõte töösuhte puudumist ja tasu mittemaksmist ei tõenda. 15.
5. Kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TTTS § 41 lg 1 osas, milles see ei näe Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse või –teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust selle üle, kas või millises ulatuses alusetult makstud või kulutatud summad tagasi nõuda. Käesolevas vaidluses on tegemist töötuna arveloleku lõpetamisega,seega viidatud lahend ei ole asjassepuutuv. 15.
6. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et töötukassa on kaebuse esitaja suhtes õigesti tuvastanud, et tal puudub õigus töötuna arvel olla, sest I.C. töötas alates 07.07.2014 OÜ-s Ulvi Köök..Kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 06.07.2014, sest kaebaja oli olnud eeltoodud asjaoludel õigusliku aluseta töötuna arvel . 16.Kuivõrd ka Töötukassa vaideotsus on vaidlustatud põhjendusel, et kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamine on olnud õigusvastane ning vaideotsuse vaidlustamiseks täiendavaid argumente esitatud ei ole, siis ei kuulu ülaltoodud põhjendustel rahuldamisele ka nõue vaideotsuse tühistamiseks. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust 5 tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 6