← Eesti

2-16-8460/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 31.01.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-8460 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2070.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja esindaja Xxxx Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht vastavalt hagiavaldusele xxxx) Asja arutamine kohtuistungil 15.12.2016.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada osaliselt.
  2. Välja mõista Xxxx elatis Xxxx ülalpidamiseks perioodi 01.09.2015.a. kuni 30.08.2016.a. eest 2500.- eurot. Menetluskulude jaotamine.
  3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  5. Xxxx on Xxxx ja Xxxx 08.04.1997.a. sündinud tütar (t/l 10).
  6. Hageja elab koos emaga.
  7. Hageja õppis 2015/2016.a. õppeaastal xxxx
  8. klassis (t/l 9) ja lõpetas gümnaasiumi 30.08.2016.a. (t/l 89). Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  9. Hageja palus 30.05.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 30.05.2015.a.
  10. Kohtuistungil täpsustatu kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt tagasiulatuva elatise enne hagi esitamist, s.o. perioodi 30.05.2015.a. kuni 31.03.2016.a. eest 200.- eurot kuus ja alates 2016.a. aprillikuust 230.- eurot kuus, sest tema ülalpidamiskulud olid enne 2016.a. aprillikuud 400.- eurot kuus ja pärast seda 430.- eurot kuus (t/l 82). Elatise palub hageja välja mõista kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 30.08.2016.a.
  11. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma ema Xxxx töötasutõendi xxxxAS-st, tõendi xxxx tema õppimise kohta seal, oma sünnitunnistuse, eluruumi xxxx, Tallinnas majandamiskulude arved ja xxxx xxxx, Tallinnas sõlmitud üürilepingu, Xxxx pangakonto väljavõtted, Xxxx gümnaasiumi lõputunnistuse, xxxx, Tallinnas majandamiskulude arved ja üürilepingu nimetatud eluruumi kasutamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  12. Kostja vastuväidete kohaselt hagile pidas ta oma tütart ja tema ema Xxxx üleval kogu nende abielu aja ning tegi seda kuni 2015.a. augustikuuni, kuid kuna tal ei olnud sissetulekuid alates 2015.a. septembrist, siis alates sellest ajast ta ka tütrele ülalpidamist ka ei andnud (t/l 83).
  13. Kostja sõnul on hageja poolt väidetud 430.- eurot kuus ülalpidamiskulu ülepaisutatud, sest nii palju raha pole kunagi lapse peale kulutatud. Samas väitis aga kostja, et kogu selle aja mis nad perena koos elasid andis ta lapsele kõik mis viimane soovis, kaasaarvatud see, et igal aastal käidi mitmeid kordi välisreisidel.
  14. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused. Lk 2

(5)
  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
  4. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  5. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).
  6. Kohus leiab, et kuigi PkS § 101 reguleerib alaealisele lapsele väljamõistetava elatise alammäära ning selle paragrahvi lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2015.a. oli 195.- eurot kuus ja 2016.a. oli 215.- eurot kuus, ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, tuleb seaduse analoogiat rakendades kohaldada sama seadusesätet ka täisealiseks saanud õppiva lapse suhtes, sest täisealiseks saanuna jätkavad lapsed tänapäeval reeglina õpinguid keskkoolis või gümnaasiumis või siis omandavad kutse- või kõrgharidust ning nende ülalpidamise ulatuses ei muutu seoses laste täisealiseks saamisega midagi. Kohus asub seisukohale, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Sellele seisukohale asus ka Riigikohus oma lahendis
  7. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p
  9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejat vaidlusalusel perioodil üleval pidanud. Kohus selgitas kostjale tema tõendamise koormust nii asja menetlusse võtmise määruses (t/l 42-43) kui ka kohtuistungil (t/l 83). Pealegi tunnistas kostja kohtuistungil ka ise, et alates 2015.a. septembrist ta hagejale ülalpidamist andnud ei ole. Seega oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendtaud.
  10. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub täpsustatud nõude kohaselt kostjalt elatise välja mõista perioodi 30.05.2015.a. kuni 31.03.2016.a. eest 200.- eurot kuus ja alates 01.04.2016.a. kuni 30.08.2016.a. eest 230.eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega Lk 3
(5)ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, ning hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega, et tema ülalpidamiskulud kuus oleks suuremad kui kahekordne seaduses sätestatud elatise miinimummäär, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 sätestatu alusel miinimummääras. Kohtu hinnangul tõendavad hageja poolt esitatud tõendid, et pärast Maisi tänavalt ära kolimist 2016.a. aprillikuus asus hageja koos emaga elama üürikorterisse Kopliranna 27-16, Tallinnas, kus üüri suuruseks oli 340.- eurot kuus ja eluruumi kasutamisega seotud majandamiskulude suuruseks oli keskmiselt 60.- eurot kuus inimese kohta (t/l 27-29). Arvestades asjaoluga, et lisaks eluasemekuludele 230.- eurot kuus (340 : 2 + 60), kulub üldteadaolevalt lapse ülalpidamiseks raha ka toidule, riietele, jalanõudele, koolitarvetele, hügieenitarvetele, vaba aja sisustamisele jne., mida tõendavad ka hageja ema Xxxx pangakonto väljavõtted, on kohtu arvates põhjendatud kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis välja mõista miinimummääras, sest suuremas summas kui kahekordne miinimum hageja poolt esitatud tõendid tema ülalpidamiskulusid ei tõenda. Kohus on ka seisukohal, et nii poolte kohtuistungil antud ütlustega, kui ka tunnistaja xxxx ütlustega, leidis kohtus asja arutamise käigus tõendamist, et kostja lõpetas oma lapse ülalpidamise alates 2015.a. septembrikuust, sest kuni selle ajani elas perekond veel koos ning koos kasvatati ja peeti üleval ka hagejat. Kõige eeltoodu alusel on põhjendatud hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 01.09.2015.a. kuni 31.12.2015.a. 195.- eurot kuus ja alates 01.01.2016.a. kuni 30.08.2016.a. 215.- eurot kuus, mis teeb kokku 2500.- eurot [780 (4 x 195) + 1720 (8 x 215)]. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
  1. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus dokumentaalse tõendina arvestamata hageja poolt esitatud xxxx, Tallinnas üürilepingu ja selle üüripinna kasutamise eest tasutud majanduskulude arved, sest selle korteri üüris hageja ema alles 2016.a. novembrikuus, mil hagejal oli gümnaasium juba lõpetatud ja õiguslik alus kostjalt elatist saada oli lõppenud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestatule kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt aga asjaolust, et pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milleks kohus neile tähtaja andis, ei määra kohus kohtuotsusega menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav Lk 4
(5)summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja mõista alates hagi esitamisest 230.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 2070.- eurot (9 x 230). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.