Obsah (9)

§ 5§ 7§ 45§ 253§ 108§ 109§ 59§ 102§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-2270 Haldusasi Korteriühistu K. Kärberi 18 ka

§ 5

lg 1 p 6 ja § 37 lg 2 p 6 alusel halduskohtu pädevuses, sest kaebusega võib taotleda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2013) on asutud

§ 5

kommenteerides (lk 61) järgnevatele seisukohtadele: Üldise tuvastamiskaebuse alusel saab kohus kindlaks teha igasuguse haldusõigussuhetes õiguslikku tähendust omava asjaolu. Eksitav ja ebaõnnestunud on

§ 5lg 1 p 6 kolmandas alternatiivis kasutatud keelend „faktiline asjaolu“.

Seda ei tohi mõista kui keeldu tuvastada õiguslikke asjaolusid, vaid kui volitust teha kindlaks kõiki olulisi juriidilisi fakte, sh õigusi, kohustusi ja õigussuhteid. Viimased oli vaieldamatult tuvastamisekaebuse lubatavaks esemeks

v.r. § 6 lg 3 p 3 alusel.

eelnõu seletuskiri kinnitab, et eelnõuga ei olnud kavatsust kitsendada halduskohtu volituste skaalat ning et õigussuhe võib olla „üks tuvastavaid asjaolusid“ (755 SE, lk 6-7).

§ 5

lg 1 p 6 mõte ei olnud tuvastamiskaebuse võimalikku eset kitsendada ning sellega õiguskaitse efektiivsust vähendada. Jätkuvalt on õiguskaitsevajaduse korral võimalik tuvastada ka haldusakti kehtivust (

v.r. § 6 lg 3 kohta RKHKm 3-3-1-21-03, p 15).

1. Ehitusloa kehtivuse üle peetavas vaidluses on preventiivse eesmärgiga kaebuse esitamine ilmselgelt lubatav. Ehitusloa andmisel hinnatud projekti järgi ehitamine on ohtlik olemasolevale hoonele, hoones asuvale varale ning inimestele, samuti ei vasta tulemus kehtivatele kvaliteedi- ega ka ohutusnormidele. V.F. on avaldanud selget soovi ehitamisega jätkata. 2013 alustatud ehitustegevus jäi pooleli ainult tänu vastustaja sekkumisele, kes ehitustegevuse peatas. 6 VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja ei nõustu kaebustega ja vaidleb nendele vastu. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata kõikide taotluste osas.
3. Vastustaja jääb
4. 09.2013 otsuses nr 4-3/1309-3 esitatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid menetlusökonoomika huvides üle kordama. Ehitusluba on väljastatud 14.08.2002 ning ehitusloa väljastamise ajal olid ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti nõuded kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18.02.1997 määrusega nr 41 „Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Viidatud määruse punktist 2.2 tuleneb, et ehitusloa taotlemiseks tuleb esitada ehitusprojekt tehnilise projekti mahus. Ehitusloa aluseks olevas projektdokumentatsioonis sisalduvad projekteerimistingimused, mille punktist 1 tuleneb samuti nõue, et ümberehituseks tuleb koostada tehniline projekt. Viidatud määruse punktist 2.2 tulenevalt tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline plaanilahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik. Ehitusloa saamiseks esitatakse tehnilise projekti seletuskiri koos lisade ja kooskõlastustega ning põhijoonised. Vastustaja on seisukohal, et kõnealune ehitusprojekt oli nõuetekohaselt koostatud ja kooskõlastatud ning ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab sellel hetkel ehitusloa väljastamiseks ehitusprojektile esitatud nõuetele ning projektijärgne ehitamine ei sea ohtu isikute elu ja vara. Seega, kaebaja väide ehitusloa formaalse õiguspäratuse kohta on otsitud ja paljasõnaline. Vastustaja hinnangul ehitusluba nr 27905 on formaalselt õiguspärane ja seetõttu puudub alus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.
5. 2013 otsuse nr 4-3/1309-3 tühistamiseks.
6. Vastustaja hinnangul on Eks Invest OÜ töö nr 08112013 projekti ekspertiisi ja A. T. 18.09.2014 arvamuse lisamisel määrava tähtsusega asjaolu, et projekti ekspertiis oleks tehtud objektiivsetel kaalutlustel ning aluseks oleks võetud õiged õigusaktid, mida aga Eks Invest OÜ töö nr 08112013 ning 18.09.2014 arvamuse kohta öelda ei saa. Eks Investi OÜ poolt koostatud projekti ekspertiisi punktis
7. kasutatud dokumentide loetelus on ekspertiisi aluseks võetud õigusaktid, millised on hilisema õigusjõuga kui 14.08.2002 ehitusluba nr 27905 (punktid 8-23) ning sellest tulenevalt ka A. T. 18.09.2014 arvamus on ebausaldusväärne.
8. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ehitusluba ei ole formaalselt õiguspärane, kuna see on välja antud isikule, kellel puudus õigus seda taotleda. Asja arutamise raames on V.F. 24.
9. 2014 esitanud tõendi (volituse), mis oli aluseks ehitusloa taotlemisel. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Riiklikus ehitisregistris ei ole 14.08.2002 ehitusloal nr 27905 omanike andmeid. Ehitusloa taotlemise hetkel kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (redaktsiooni kehtivuse lõpp 31.08.2002) § 53 lg 1 käsitluse kohaselt kohalik omavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Vastustaja hinnangul ei sea antud säte kohustust ehitusloa taotlemisel olema kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusloa taotlejaks võis olla kes iganes, kuid ehitusluba väljastati kinnisasja omanikule, mis nähtub 14.08.2002 ehitusloast nr 27905 (omanik või hoonestaja: Garaažiühistu Sadam (kood 80067981)).
10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on ignoreerinud kaebaja väidet, et ehitusluba on kaotanud oma kehtivuse, sest ehitustöid alustati alles
11. V.F.ilt on
12. septembril 2013 võetud selgitused, millest nähtub, et töid alustati
13. aastal, mida kinnitavad ka 14.-19.09.2002 koostatud 7 ehitustööde päevikud (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2013 kiri nr 4-3/1309-3). Riikliku ehitisregistri 13.01.2014 väljavõtte ehitamise alustamise teatise allservas on rida: Märkus „Lisatud teostusdokumentide kohaselt ehitustöödega alustatud 14.09.2002.a“. Vastustaja arvates esitas V.F. ehitamise alustamise teatise alles 26.08.2013 seetõttu, et väärteomenetluse käigus juhiti V.F.i tähelepanu kirjaliku nõusoleku puudumisele. Antud tegevus viitab V.F.i õiguskuulekale käitumisele. EhS §-s 25 sätestatut, mille kohaselt ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul loa väljastamisest, tuleb mõista selliselt, et puudub tähtaeg ehitise valmisehitamiseks, kuid ehitamisega tuleb alustada 2 aasta jooksul. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa nr 27905 alusel on alustatud ehitustöödega septembris
14. Seega, tööde tegemise aluseks olev ehitusluba on kehtiv.
15. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-21-03 märkinud, et haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Akti puudused ei ole ilmselged, kui seda asutakse täitma. Linn on seisukohal, et HMS § 63 lõikes 2 loetletud haldusakti kehtetuse aluseid ei esine, kuna ehitusloast nr 27905 selgub haldusakti välja andnud haldusorgan, kellele on see välja antud, haldusorganil oli haldusakti välja andmise ajal pädevus haldusakti välja anda (Tallinna Linnavolikogu 16.10.1997 määrus nr 51 "Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus"), haldusakt ei kohusta toime panema õigusrikkumist ning selgub õigus alustada ehitustegevust. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusmenetluse põhimõtte kohaselt ei piisa kehtetuks tunnistamisel üksnes sellest, et faktilised asjaolud või õiguslik regulatsioon on muutunud. Kui samasugune haldusakt tuleks ka käesoleval ajal välja anda, ei tohi õiguspärast haldusakti kehtetuks tunnistada.
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). Alates 01.01.2012 kehtiv

ei kasuta enam tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumise õiguse piiritlemiseks põhjendatud huvi kriteeriumit (erinevalt kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 7

lg 1 teisest lausest), vaid

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eraldi on samas sättes aktsepteeritud üksnes võimalust esitada hüvitamiskaebust ettevalmistav tuvastamiskaebus. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja on seisukohal, et antud kaebus on esitatud perspektiivitult ning pole esitatud tõendeid hüvitamiskaebuse aluseks olevate kahjude kohta. Varasema menetlusseadustiku alusel kujunenud kohtupraktika järgi võisid tuvastamiskaebuse esitamisel aktsepteeritavateks põhjendatud huvideks olla kahju hüvitamise nõude ettevalmistamise kõrval ka preventiivsed ja rehabiliteerivad eesmärgid. Praegu kehtiva

§ 45

lg 2 järgi oleks preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. 8 Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud eeldusi, et ehitamise kordumine on tõenäoline ja et ehitustegevus kahjustaks oluliselt isiku õigusi.

1. Kavandatud garaažihoone osaline ümberehitus toiduainete laoks ei too kaasa olulisi negatiivseid mõjusid. Klientide lisandumisega võib küll kasvada vaidlusaluse piirkonna liiklustihedus ning inimasustus, kuid arvestada tuleb sellega, et linnakeskkonnas, eriti Tallinnas, on sellised ümberkorraldused paratamatud ning elanikel tuleb nende riskidega leppida. On tõsi, et iga uus ehitis muudab avanevaid vaateid ja mõjutab mingil moel seniste elanike harjumuspärast elukorraldust; tuleb aga märkida, et naabrite harjumused ei saa olla põhjuseks, mis annaks aluse piirata kinnistu omaniku õigust oma krunti hoonestada. Seni korrastamata kruntide kasutuselevõtmine mõjub linnaruumile tervikuna positiivselt ning tõstab eeldatavasti ka ümberkaudsete kinnistute väärtust. Samuti ei ole kaebajal õiguspärast ootust nn harjumuspärase elukeskkonna osas. Linnakeskuses elades tuleb isikul leppida võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 lahend nr 3-3-1-12-07). Käesoleval juhul jäävad ehitusprojekti realiseerimise võimalikud mõjutused õigusaktidega kehtestatud normide piiresse ja seega ei ole vaidlustatud haldusaktiga kaebaja õigusi rikutud. Riigikohus on 21.
2. 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et: „ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada võib olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu.“
3. Ehitusloa tühistamise taotluse rahuldamine rikuks ebaproportsionaalselt garaažiühistu liikmete huve. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06) on pidanud ehitusloa kehtetuks tunnistamist äärmiselt rangeks abinõuks, mida kohaldada vaid domineeriva avaliku huvi korral. Praegusel juhul sellist avalikku huvi ei ilmne. Hoone kaasomanike huvides on ehitustööde võimalikult kiire teostamine. Ehitustegevuse käigus garaažihoone osaline ümberprojekteerimine toimub kaudselt ka kaebaja enda huvides.
4. Ilmselgelt on ehitusloa omanik teinud ehitusloa menetlemise raames kulutusi ja sõlminud lepinguid. Juhul kui (pigem kindlasti) kinnistute omanik on võtnud ehitusprojekti koostamiseks ja realiseerimiseks kohustusi ja ta on arvestanud, et kinnistul on võimalik alustada planeeritud projektiga, on ilmne, et tehtud kulutuste määr ületab kaebaja ebaselgeid nõudmisi. Samuti ei saa tähelepanuta jätta õiguspärase ootuse põhimõtet, mille järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma huve mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Põhiseaduse § 10 tulenevalt kehtib Eestis õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud, ning tegutseda tuginedes teadmisele, et haldusakt on õiguspärane ja jääb kehtima. Avalik võim peab isiku sellist õiguspärast ootust kaitsma.
5. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on seoses vaidlustatud ehitusloaga ka käinud objektil kohapeal ning viinud läbi väärteomenetluse, mille käigus ei tuvastatud muid rikkumisi 9 ehitamisel, kui füüsilise isiku poolt ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimata jätmine EHS § 68¹ lg 1 järgi. V.F.ile on tehtud suuline hoiatus.
6. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan EhS § 28 lg 1 punktides 1 kuni 7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja kaaluda tuleb nii avalikke kui erahuve ning silmas pidama ka neid õiguslikke ja faktilisi tagajärgi, mis saabuvad ehitusloa tühistamise tulemusena. Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine on omandi vaba kasutamise oluline piirang, mille möödapääsmatus käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud asjaoludel ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud V.F.i tegevuse materiaalne õigusvastasus, mille tulemusel oleks ohus isikute või vara heaolu. Nendes oludes ehitusõiguse keelamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Vastustaja on kontrollinud ehitise vastavust ehitusprojektile ja ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt ja leiab, et ehitusloa kehtetuks tunnistamise vajadus puudub.
7. Vastustaja arvates mitmed kaebuses tõstatud küsimused, ei kuulu halduskohtu kompetentsi. Vastavalt Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-67-01, kui hoone ümberehitamine on vastuolus kaasomanike enamuse huvidega on neil võimalus mitte anda ümberehitustöödeks oma nõusolekut. Kaasomanikud võivad anda ka tingimusliku nõusoleku. Kui üks kaasomanikest asub tegema ümberehitustöid kaasomanike enamuse tahte vastaselt, on teistel kaasomanikel võimalus esitada maa- või linnakohtule hagi tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused
8. aprillist 2000 asjas nr 3-2-1-55-00 – RT III 2000, 12, 134 ja
9. märtsist 1998 asjas nr 3-2-1-3398 – RT III 1998, 11, 118). Kas kaasomanike poolt antud nõusolekud ja kooskõlastused on käsitletavad kokkuleppena AÕS § 72 lg 1 tähenduses ja kas nad on siduvad praegustele kaasomanikele, on võimalik välja selgitada alles vastava tsiviilhagi läbivaatamisel. Linnavalituse kui ehitusjärelevalve asutuse poolt antud ehitusluba ise ei saa asendada ega kinnitada kaasomanike kokkulepet. Seetõttu ei saa ta ka piirata kaasomanike õigust otsustada kaasomandis oleva asja käsutamise ja valdamise üle. Ehitusjärelevalve asutuse ülesanne ei ole lahendada kaasomanike enamuse ja vähemuse vahelisi vaidlusi asja kasutamise üle. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 kehtetuse tuvastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2013 otsuse nr 4-3/1309-3 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus 14.08.2002 väljastatud ehitusloa nr 27905 kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi jääb aga rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
11. Kohtu menetluses on Korteriühistu (KÜ) K. Kärberi 18 kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 27.09.2013 otsuse nr 4-3/1309-3 tühistamiseks ja TLPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus 14.08.2002 väljastatud ehitusloa nr 27905 kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi, ning Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 kehtetuse tuvastamiseks.
12. Haldusasjas ei ole enam vaidlust selle üle, et 14.08.2002 ehitusluba nr 27905 on väljastatud Garaažiühistule Sadam (registrikood 80067981, praegu Hooneühistu Sadam (I kd, tl 86)). Vastustaja on seda kinnitanud oma 08.10.2015 seisukohas (III kd, tl 45–46). Kohus on kaasanud Hooneühistu Sadam menetlusse kolmanda isikuna (III kd, tl 49). 10
13. KÜ K. Kärberi 18 esitas 19.08.2013 TLPA-le taotluse 14.08.2002 väljastatud ehitusloa nr 27905 kehtetuks tunnistamiseks ning ehitustööde peatamiseks. TLPA 27.09.2013 kirjaga nr 4-3/1309-3 otsustati jätta KÜ K. Kärberi 18 taotlus rahuldamata põhjendusega, et puuduvad alused ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl 6–9). TLPA 27.09.2013 kirjas nr 4-3/1309-3 on astutud seisukohale, et KÜ K. Kärberi 18 taotlusest ja sellele lisatud Ehituskonsult Grupp OÜ ehitise ülevaatuse aktist ning ameti käsutuses olevast muust dokumentatsioonist ei nähtu, et ehitatav ehitis oleks ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitusluba on väljastatud 14.08.2002 ning ehitusloa väljastamise ajal olid ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti nõuded kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18.02.1997 määrusega nr 41 „Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab sellel hetkel ehitusloa väljastamiseks ehitusprojektile esitatud nõuetele. EhS § 28 lg 1 annab loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel on ehitusloa väljastajal õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud põhjendusi, mis tingiksid ehitusloa kehtetuks tunnistamise.
14. Kaebaja soovib ehitusloa kehtetuse tuvastamist, tuginedes EhS § 25 lg-le 2, mille kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude preventiivsel eesmärgil, et tagada Kärberi 18 hoone ja selles asuvate vara ja inimeste ohutus. Kaebuse kohaselt on vaidlusaluse ehitusloa andmisel hinnatud projekti järgi ehitamine ohtlik olemasolevale hoonele, hoones asuvale varale ja inimestele ja ehitamise tulemus ei vasta kehtivatele kvaliteedi- ega ohutusnormidele. V.F. on aga avaldanud selget soovi kaevatud ehitusloa alusel ehitamist jätkata. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt (I kd, tl 197-198) on V.F. korduvalt (2013.a suvel ja 10.04.2015) alustanud Kärberi 18 hoones ehitustegevust. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-8-14 (p 11) tunnustanud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivsest huvist lähtuvalt. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab kaebaja, arvestades õiguslikku olukorda ja faktilisi asjaolusid, saavutada tuvastamiskaebuse rahuldamisega olukorra, et 14.08.2002 väljastatud ehitusloa nr 27905 alusel Kärberi 18 hoones ei ehitataks.
15. TLPA 27.09.2013 kirjas nr 4-3/1309-3 (I kd, tl 7-9) on (p 2) märgitud: „ Teie 19.08.2013 taotlusest ning esitatud rekonstrueerimistööde ja ehitusdokumentatsiooni analüüsist tulenevalt võttis amet V.F.ilt selgituse 2.09.
16. V.F.i antud selgitustest nähtub, et töid alustati
17. aastal, mida kinnitavad ka 14.-19.09.2002 koostatud ehitustööde päevikud. Esitatud päevikutest nähtub, et tööde teostajaks
18. aastal oli AS Javelin. Samuti kinnitab V.F., et ukseava ehitati
19. aastal AS Javelin poolt. Selgituste andmise ajal kinnitas V.F., et ehitamise alustamise teatise esitamisest alates ehitustöid teostatud ei ole. V.F.ilt selgituste võtmisel juhiti tähelepanu asjaolule, et ehitise alustamise teatises märgitud OÜ Trioplan puudub majandustegevuse registris registreering. Sellest tulenevalt teatas V.F. 8.09.2013 andmed uue ehitaja kohta, kelleks on Estonia Linnaehitus OÜ. Eeltoodud muudatus on registreeritud ka ehitisregistris. V.F.i kinnitusel AS Trioplan ehitisel töid teostanud ei ole. Ettekirjutuse tegemise alused on sätestatud ehitusseaduse §
20. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab amet, et puudub alus ehitustööde peatamiseks, kuna tööde tegemise aluseks olev ehitusluba on kehtiv.“ Eeltoodud põhjendusi on vastustaja korranud ka kohtule esitatud 19.02.2015 vastuses kaebusele (I kd, tl 190).
21. Kohtutoimikus on TLPA 26.08.2013 ehitamise alustamise teatis nr 48704 (I kd, tl 129), millele on märgitud, et teataja ja omanik V.F. on teatanud ehitamise alustamisest 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 alusel. Tõendil on märkus, et lisatud teostusdokumentide kohaselt on ehitustöödega alustatud 14.09.
22. 11 Vastustaja poolt kohtule esitatud 12.09.2002 kuupäevaga „Ehitamise alustamise teatise“ koopial (I kd, tl 98, 191) on juriidilisest isikust omanikujärelevalve tegijana märgitud OÜ Sibest Group OÜ (registrikood 22554262), kontaktisik Olga Miller ja Aleksey Rutulis. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on OÜ Sibest Group OÜ (registrikood 11554262) äriregistrisse kantud 20.11.
23. Juhatuse liikmeteks on Olga Miller ja Aleksey Rutulis. Seega ei saanud OÜ Sibest Group olla juriidilisest isikust omanikujärelevalve tegija
24. aasta septembris, nagu väidetavalt 12.09.2002 „Ehitamise alustamise teatisel“ on märgitud. Juriidilisest isikust ehitajana on märgitud OÜ Trioplan (registrikood 12060303), kontaktisik Ruslan Ahmetšin. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on OÜ Trioplan (registrikood 12060303) äriregistrisse kantud 14.02.
25. Juhatuse liige on Ruslan Ahmetšin. Seega ei saanud OÜ Trioplan (registrikood 12060303), olla juriidilisest isikust ehitaja
26. aasta septembris, nagu väidetavalt 12.09.2002 „Ehitamise alustamise teatisel“ on märgitud. Puudutavalt TLPA 27.09.2013 kirjas nr 4-3/1309-3 märgitut, et OÜ Trioplan puudub majandustegevuse registris registreering, siis OÜ Trioplan (registrikood 12060303) on äriregistris registreeritud ka veel 08.07.2016 seisuga ja on iga-aastaselt esitanud majandusaasta aruandeid, viimane on esitatud 04.08.
27. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vastustaja poolt esitatud 12.09.2002 kuupäevaga „Ehitamise alustamise teatist“ usaldusväärseks tõendiks, tõendamaks Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 alusel ehitamise alustamist
28. aastal, nagu on märgitud TLPA 27.09.2013 kirjas nr 4-3/1309-
30. Vastustaja poolt kohtule esitatud ehitustööde päevikus ajavahemiku 14.09.2002–19.09.2002 kohta (I kd, tl 99–101 ja 192–193 ja pöördel) on ehitusettevõtjaks märgitud AS Javelin (registrikood 10526097). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on AS Javelin (registrikood 10526097) viimase majandusaasta aruande esitanud
31. aasta kohta (II kd, tl 10). Seega puudus AS-l Javelin (registrikood 10526097)
32. aasta septembris majandustegevus. Eeltoodut arvestades ei pea kohus vastustaja poolt esitatud ehitustööde päevikut ajavahemiku 14.09.2002–19.09.2002 kohta usaldusväärseks tõendiks, tõendamaks Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 alusel ehitamise alustamist
33. aastal, nagu on märgitud TLPA 27.09.2013 kirjas nr 4-3/1309-
35. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 alusel ei ole ehitamisega alustatud
36. aastal, vaid alustatud on ehitamist
37. aastal. Nimetatud asjaolu üle ei ole käesolevaks ajaks ka enam vaidlust. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et ehitamist alustati 2013.aastal, mitte 2002.aastal (III kd, tl 191 pöördel). Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) v.r § 25 lõike 2 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Seega on ehitusluba nr 27905 kehtivuse kaotanud alates 15.08.
38. EhS v.r § 25 lõikes 2 sätestatud kaheaastast tähtaega ei mõjuta käesoleval juhul Tallinna Halduskohtu 28.04.2015 kohtumäärus (III kd, tl 10-12), millega kohus peatas esialgse õiguskaitse korras TLPA 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 täitmise kuni käesolevas kohtuasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-78-15, p 16 ja 17). 12
39. Arvestades, et ehitusluba nr 27905 on alates 15.08.2004 kehtetu, ei ole TLPA-l võimalik seda ehitusluba enam kehtetuks tunnistada. Seda arvestades tuleb jätta rahuldamata kaebus nõuete osas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.09.2013 otsuse nr 4-3/1309-3 tühistamiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus 14.08.2002 väljastatud ehitusloa nr 27905 kehtetuks tunnistamiseks uuesti läbi.
40. Kohus rahuldas 28.04.2015 määrusega (III kd, tl 10-12) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas esialgse õiguskaitse korras 14.08.2002 ehitusloa nr 27905 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus on seega peatanud kehtetu haldusakti täitmise.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kohus tühistab eeltoodut arvestades 28.04.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. 41.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

41.1 Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Seega vastustaja võimalikke menetluskulusid kaebajatelt välja ei mõisteta. 41.2 Kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks: kulutused õigusabile summas 6784,15 eurot, ekspertiisikulud summas 3264,00 eurot ja asjas tasutud riigilõiv 60,00 eurot (III kd, tl 166) ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (III kd, tl 116-127; tl 135-143 ja 163-). Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmisele vastu ja palub need jätta kaebaja kanda. Kui kohus siiski leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista, peab vastustaja asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikuks suuruseks 1700 eurot (III kd, tl 130-131). 41.2.1 Haldusasjas on tasutud riigilõivu 15,00 eurot mõlema kaebuse esitamisel (I kd, tl 15 ja II kd, tl 12), samuti on tasutud riigilõivu 15,00 eurot määruskaebuse esitamisel (I kd, tl 45) ja 15,00 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (I kd, tl 203).Seega on riigilõivu kokku tasutud 60,00 eurot. 41.2.2 Kohus käsitleb kaebaja menetluskulusid esitatud arvete ja maksekorralduste järgi: 41.2.2.1 Kaebaja on esitanud kohtule DEL GROUP OÜ 23.08.2013 arve nr 130818 KÜ-le K.Kärberi 18 summas 504,00 eurot selgitusega: materjalidega tutvumine 2h, avalduse koostamine TLPA-sse ehitusloa 27905 kehtetuks tunnistamiseks ja ehitustööde peatamiseks - 3 h 25 min (III kd, tl 190 pöördel ja KÜ K.Kärberi 18 02.09.2013 maksekorralduse nr 215 DEL GROUP OÜ-le summa 504,00 euro tasumise kohta (III kd, tl 126,142, 183). Kohus leiab, et DEL GROUP OÜ 23.08.2013 arve nr 130818 alusel tasutud summa ei kuulu kaebajale vastustaja poolt hüvitamisele. Esiteks ei nähtu käesolevas liidetud haldusasjas mingit seost kaebajal ja DEL GROUP OÜ vahel. Teiseks esitas kaebaja 19.08.2013 TLPA-le taotluse ehitusloa 27905 kehtetuks tunnistamiseks ja ehitustööde peatamiseks, millele TLPA vastas 27.09.2013 kirjaga. Kaebaja esitas esimese kaebuse ehitusloa 27905 osas halduskohtule 28.10.

1. Seega on DEL GROUP OÜ 23.08.2013 arve nr 130818 esitatud kaebajale kohtueelses haldusmenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-76-15 (P 12,13) leidnud, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust. Halduskohtumenetluses saab välja mõista 13 ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 18). 41.2.2.2 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 15.07.2014 arve nr 20140721 summas 931,50 eurot (tl 118), mille selgitustes on mh märgitud tutvumine haldusasja nr 3-13-2270 materjalidega, kaebuse perspektiivi, kompromissi võimalikkuse ja uue halduskaebuse esitamise võimalikkuse hindamine ja KÜ K.Kärberi 18 28.07.2014 maksekorraldus nr 268 summas 931,50 eurot (III kd, tl 137). Arvelt ja kaebaja esindaja selgitustest (III kd, tl 116, 164) nähtuvalt on haldusasjaga nr 3-13-2270 seonduv summa 828,00 eurot ja õigusabi osutamisele on kulunud aega kokku 6 tundi, tunni hind 115,00 eurot. Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid vandeadvokaat Raul Ainla esitas käesolevas haldusasjas esimese menetlusdokumendi Tallinna Halduskohtule 21.08.2014 (I kd, tl 81-82). Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 23.09.2014 arve nr 20140935 summas 1 878,00 eurot, sh riigilõiv 15,00 eurot (III kd, tl 119 ja 169) selgitusega: seisukoha koostamine (21.08.) 0,75 tundi; seisukoha ja taotluse koostamine (19.09.) 7,25 tundi; kaebuse koostamine halduskohtule ehitusloa nr 27905 kehtetuse tuvastamiseks (23.09.14) 5,5 tundi. Kokku seega 13,5 tundi, tunni hind 115,00 eurot. KÜ K.Kärberi 18 06.10.2014 maksekorralduselt nr 274 nähtuvalt on tasutud arvel nr 20140935 märgitud summa 1 878,00 (III kd, tl 119 ja 170). Seega on arvetel nr 20140721 ja nr 20140935 märgitud selgitustest nähtuvalt kulunud aega haldusasja nr 3-13-2270 materjalidega tutvumiseks ja kolme menetlusdokumendi (21.08.2014 –I kd, tl 82 – vormielemente arvestamata 0,5 lehekülge; 19.09.2014 – I kd, tl 111-112 - vormielemente arvestamata 4 lehekülge; 23.09.2014 –II kd, tl 3-5 - vormielemente arvestamata 4 lehekülge) kokku 8,5 leheküljel koostamiseks 19.5 tundi. Kohus ei pea sellist ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning leiab, et haldusasja nr 3-13-2270 materjalidega tutvumiseks ja kolme menetlusdokumendi koostamiseks piisavaks ajakuluks saab lugeda maksimaalselt 10 tundi. 41.2.2.3 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 21.10.2014 arve nr 20141027 summas 621,00 eurot (III kd, tl 120, 139 ja 171). Õigusabikulude kandmise tõendamiseks esitatud KÜ K.Kärberi 18 11.11.2014 maksekorraldusel nr 278 (III kd, tl 120 pöördel ja 172) on küll summa 621,00 eurot, kuid tasumisele kuuluva arve number on maksekorraldusel
2. Kohus ei loe seetõttu tõendatuks arve nr 20141027 tasumist kaebaja poolt ja vastustajalt arvel märgitud summalt välja ei mõista. 41.2.2.4 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 21.10.2014 arve nr 20141028 summas 448,50 eurot (III kd, tl 121, 140 ja 173) selgitusega: kaebuse täiendamine haldusasjas 3-14-52183 3,25 tundi, tunnihinnaga 115,00 eurot ja KÜ K.Kärberi 18 24.11.2014 maksekorraldus nr 280 summa 448,50 eurot (III kd, tl 121 pöördel ja 174) tasumise kohta. Kaebaja on 21.10.2014 menetlusdokumendis (II kd, tl 19-20) Tallinna Halduskohtu 09.10.2014 kaebuse käiguta jätmise määruse (II kd, tl 13-14) täitmiseks põhjendanud kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et advokaadi koostatud kaebus oleks juba esialgsel esitamisel pidanud vastama

§ -des 37-39 sätestatud nõuetele ja ei pea seetõttu kaebuse nõuetele vastavaks viimisele kulutatud 3,25 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. Seda arvestades ei mõista kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja arve nr 20141028 alusel tasutud summat 448,50 eurot. 41.2.2.5 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 09.01.2015 arve nr 20150108 summas 931,50 eurot (tl 122 ja 175) selgituse kohaselt on arve esitatud seisukoha koostamise eest vastustaja 04.12.2014 seisukohale 6,75 tundi, tunnihinnaga 115,00 eurot ja arve tasumist tõendav KÜ K.Kärberi 18 20.01.2015 maksekorraldus nr 286 summas 931,50 eurot (III kd, tl 122 pöördel). Kohus leiab 14 vastustaja 04.12.2014 seisukoha põhjendusi (III kd, tl 46-47 pöördel) ja kaebaja 16.01.2016 seisukoha põhjendusi (II kd, tl 53-59) hinnates, et 6,75 tundi ei saa pidada ülemääraseks. 41.2.2.6 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 29.04.2015 arve nr 20150421 summas 532,50 eurot esialgse õiguskaitse taotluse koostamise eest 3,75 tundi tunnihinnaga 115,00 eurot, arve summa sisaldab ka riigilõivu 15,00 eurot (III kd, tl 123 ja 177) ja KÜ K.Kärberi 18 maksekorraldus nr 295 summas 532,50 eurot (tl 123 pöördel). Kohus leiab, et 3,75 tundi esialgse õiguskaitse taotluse (I kd, tl 197-198) koostamiseks ei saa pidada ülemääraseks. 41.2.2.7 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 22.10.2015 arve nr 20151027 summas 586,50 eurot selgitusega: ettevalmistus 22.10.2015 istungiks 3,25 tundi ja osavõtt 22.10.2015 istungist 1 tund (III kd, tl 124 ja 179), KÜ K.Kärberi 18 03.11.2015 maksekorraldus nr 318 summas 586,50 eurot (tl 141). Kohus leiab, et 3.25 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ei saa pidada ülemääraseks. Kohtuistung 22.10.2015 toimus pisut üle ühe tunni (III kd, tl 54-56). 41.2.2.8 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 15.12.2015 arve nr 20151223 summas 448,50 eurot selgituse kohaselt 3,25 tundi 14.12.2015 seisukoha esitamisele (III kd, tl 125 ja 181) ja KÜ K.Kärberi 18 maksekorraldus nr 1379 summa 448,50 eurot (III kd, tl 125 pöördel ja 182) tasumise kohta. Kaebaja esitas 14.12.2015 kohtule vastavalt kohtu poolt 22.10.2015 kohtuistungil määratule (III kd, tl 54-56) ja 24.11.2015 kohtunõudele (III kd, tl 72) ning V.F.i esitatud selgitusele koos lisadega (III kd, tl 67-71) kirjaliku seisukoha haldusasjas V.F.i kolmanda isikuna kaasamise kohta (III kd, tl 7879). Kohus peab materjalide läbitöötamiseks ja seisukoha koostamiseks 3, 25 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. 41.2.2.9 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 20.05.2016 arve nr 20160523 summas 483,00 eurot selgituse kohaselt kompromissi võimalikkuse analüüs ja kaebaja poolt ehitusloa loobumise menetluslikud tagajärjed- 1,5 tundi ning kaebaja 19.05.2016 seisukoha koostamine vastustaja seisukohale, milles vastustaja vaidlustas kaebaja menetluskulude nimekirja - 2 tundi (III kd, tl 186) . Esitatud on ka KÜ K.Kärberi 18 31.05.2016 maksekorraldus nr 1492 arve nr 20160523 summa 483,00 tasumise kohta (III kd, tl 187). Kohus andis 30.03.2016 kohtunõudega (III kd, tl 107) menetlusosalistele tähtaja kuni 20.04.2016 kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Seetõttu ei pea kohus 20.05.2016 arvel nr 20160523 märgitud 1,5 tundi kompromissi võimaluse analüüsiks vajalikuks ega põhjendatuks. Kohus ei pea ka kaebaja 19.05.2016 seisukoha koostamisele aja kulutamist vajalikuks ega põhjendatuks. Kaebaja on esitanud 27.04.2016 menetluskulude taotluse ja nimekirja koos kuludokumentidega (III kd, tl 116127) puudustega, mida kaebaja on ka ise oma 19.05.2016 menetlusdokumendis möönnud, põhjendades mitmeid ebatäpsusi 27.04.2016 menetlusdokumendis inimliku eksitusega ja arvete numbrite „kogemata sassi minekuga“ (III kd, tl 135-136). Seega ei kuulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele arve nr 20160523 alusel tasutud summa 483,00 eurot. 41.2.2.10 Kaebaja on esitanud kohtule ka Eks Invest OÜ 23.10.2013 arve nr 23102013 (III kd, tl 190) selgitusega „Ehitusprojekti „Õlu ja alkoholiladu“ ekspertiis“ ja Eks Invest OÜ 29.10.2013 maksekorralduse nr 228 summas 1 380,00 eurot selgitusega „Ehitusprojekti „Õlu ja alkoholiladu“ ekspertiis arve nr 23102013“ (III kd, tl 126 pöördel ja 142 pöördel, 184). Samuti Eks Invest OÜ 14.11.2013 arve nr 1411.2013-2 (III kd, tl 189) selgitusega „Ehitusprojekti „Õlu ja alkoholiladu“ ekspertiis“ II etapp ja EKS Invest OÜ 04.12.2013 maksekorralduse nr 238 summas 1 380,00 eurot selgitusega „Ehitusprojekti „Õlu ja alkoholiladu“ ekspertiis lõplik makse (III kd, tl 127 ja 143). Vastavalt

§ 59

lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja on mõlemas kaebuses esitanud kohtule kaevatud ehitusloa alusel olemasolevale 15 hoonele, hoones asuvale varale ja inimestele ehitamise ohtlikkuse tõendamiseks asjatundja arvamusena EKS Invest OÜ 08.11.2013 eksperdiarvamuse töö nr 08112013 „Tallinnas K.Kärberi tn 18- Garaažihoone I ja II korruse ülessõidu kohal asuvate ruumide osaline ümberprojekteerimine – projekti ekspertiis“, millest nähtub, et ekspertiis on teostatud projektile „Õlu ja alkoholi ladu, Garaažihoone I ja II korruse ülesõidu kohal asuvate ruumide osaline ümberprojekteerimine (I kd, tl 89 pöördel-92; I kd, tl 113-118 ja II kd, tl 22-27). Vastavalt

§ 102

p 2 kuuluvad menetluskulude (asja läbivaatamise kulude) hulka dokumentaalse tõendi saamise kulud. Dokumentaalseks tõendiks on ka menetlusosaliste poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused (

§ 56lg 2 kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2).

Seega on eriteadmistega isiku seisukoha saamisele tehtud kulutused vajalikud ja põhjendatud. 41.2.2.11 Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 01.07.2016 arve nr 20160703 summas 447,50 eurot selgitusega: ettevalmistus 30.06.2016 istungiks 1,5 tundi, osavõtt 30.06.2016 istungist 0,75 tundi. MTÜ Kooperatiiv Toetuste Agentuur Keta arve nr 874/2016 tõlketeenuse eest 1 tund hind 137,00 eurot (III kd, tl 197), KÜ K.Kärberi 18 04.07.2016 maksekorraldus nr 1525 summas 447,50 eurot (III kd, tl 198 pöördel). Kohus leiab, et 1,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ei saa pidada ülemääraseks. Kohtuistung 30.06.2016 toimus 36 minutit (III kd, tl 191-192). Seega on kaebaja menetluskulud seoses 30.06.2016 kohtuistungiga (2x 115,00) 300,00 eurot. Kohus ei pea aga asjas vajalikeks ja põhjendatuteks MTÜ Kooperatiiv Toetuste Agentuur Keta arvel nr 874/2016 (III kd, tl 198) ja Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 01.07.2016 arvel nr 20160703 märgitud tõlketeenuse kulutusi 137,00 eurot. Tõlk Andrei Muršak 30.06.2016 kohtuistungil tõlketeenust ei osutanud. Kaebaja pidi tõlgiga kokkuleppe sõlmimisel ka seda asjaolu arvestama. Kohtuistungil pidanuks aga tõlk tõlkima seda, mida tunnistaja räägib, mistõttu ei näe kohus ka vajadust tõlki kohtuistungiks ette valmistada, eriti arvestades, et tegemist on vannutatud kohtutõlgiga (III kd, tl 52). 41.2.2.12 Seega on vajalikud ja põhjendatud kaebaja menetluskulud Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid arvete nr 20140721 ja nr 20140935 alusel (10 x 115,00) kokku 1150,00 eurot, arve nr 20150108 alusel 931,50 eurot, arve nr 20150421 alusel 508,50 eurot (523,50-15), arve nr 20151027 alusel 586,50 eurot, arve nr 20151223 alusel 448,50 eurot, Eks Invest OÜ arvete nr 23102013 ja nr 1411.2013-2 alusel kokku summas 2760,00 eurot ja Advokaadibüroo Eipre & Prtnerid 01.07.2016 arve nr 20160703 alusel 300,00 eurot. Kokku seega 6685,00 eurot. Samuti on vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõiv (4x15) 60,00 eurot. 42. Liidetud haldusasjas on kaebustes esitatud kokku kolm nõuet, tuvastamisnõue, tühistamisnõue ja kohustamisnõue. Kohus rahuldab kaebuse tuvastamisnõude osas, seega 1/3 osas. Seetõttu kuuluvad ka kaebaja kantud menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele 1/3 osas, so 2248,33 (6745:3) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.02.2017 KOHTUOTSUSEGA. 16