3-17-38/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-38 Haldusasi AN kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal helistamise ajal toolil istuda Menetlusosalised Kaebaja – AN Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-38 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tallinna Vangla õigusvastane tegevus ja kohustada vanglat võimaldama kaebajal kasutada helistamise ajal tooli, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal seista. Tallinna Vangla oli kaebaja vastavasisulise taotluse jätnud 15.11.2016 rahuldamata. Keeldumisele esitatud vaide jättis vangla rahuldamata 19.12.2016 vaideotsusega.
2. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 16.01.2017 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus nõustus vaideotsuses toodud seisukohaga, et lahtine tool võib ohustada vangla julgeolekut või korda. Sellise esemega on võimalik kahjustada ka vara. Sellistele tunnustele vastavad ning kinnipeetavatele keelatud esemed on loetletud vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja
3. Kaebajal ei saa olla õigust nõuda kohtu kaudu vanglalt eset, mis vastab seadusega sätestatud keelatud eseme tunnustele, kujutades endast võimalikku ohtu vangla sisejulgeolekule. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis annaks aimu kaebaja tervislikust seisundist tingitud võimatusest seista 3-17-38 helistamise ajal püsti. Telefonikõnede ajal istumise võimaluse puudumisele vaatamata on kaebaja teinud vangistuse vältel enam kui sada telefonikõnet. Sealjuures on kaebaja vaideotsuse kohaselt teinud ajavahemikul 01.11.2016-17.11.2016 kokku 21 telefonikõnet kestusega üle 56 minuti. Vangla kinnitusel on kaebajal pikkade telefonikõnede asemel füüsise säästmiseks võimalik teha vahepausidega ka mitu lühikest telefonikõnet. Asjaolu, et kaebajale ei võimaldata helistamise ajaks tooli, ei ole inimväärikust alandav ega riku muul moel kaebaja õigusi. Isegi kui kaebeõigust jaatada, oleks tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega HKMS § 121 lg 2 p 2 tähenduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. AN palub määruskaebuses halduskohtu 16.01.2017 määrus tühistada, jäädes kõigi varem esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal puudub antud juhul kaebeõigus. Asjaolu, kas lahtine tool ohustab vangla julgeolekut ja korda või sobib vara kahjustamiseks, hindab vangla. Tooli näol ei ole tegemist esemega, mis oleks juba nimetatud vangla sisekorraeeskirja §-s 641 toodud keelatud esemete ja ainete loetelus, vaid selle lubatavuse üle otsustab vanglateenistus (VangS § 15 lg 4). Asjast puudutatud kinnipeetaval on õigus vangla hinnangut kohtus vaidlustada.
6. Eeltoodule vaatamata jääb määruskaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Otsustades asjade vastavuse üle VangS § 15 lg-s 2 sätestatud kriteeriumidele, on vanglal suur kaalutlusruum. Ringkonnakohus nõustub vangla hinnanguga, et tooli olemasolu osakonnas võib ohustada inimeste ja vangla julgeolekut, samuti sobib tool vara kahjustamiseks. Arvestades kaebaja poolt tehtud telefonikõnede mahtu, ei saa tema tervislikku seisundit pidada selliseks, mis õigustab tooli võimaldamist julgeolekuohule vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 2