M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-17 Haldusasi I.A. kaebus Tartu Vangla 02.12

) § 111 lg 1 mõttes, mistõttu ei kuulu kaebaja taotlus riigilõivu tasumise st vabastamiseks rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. I.A. esitas 12.01.2017 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.01.
2. a määrus. Kaebaja väitel on kohus jätnud tähelepanuta, et teda solvati väitega „vene kaasvangi kaitsmiseks“, kuna ta ei ole venelane. Veel märkis kaebaja, et liikumispiirang takistas tal minna viha juhtimise kursusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
4. I.A. palub määruskaebuses Tartu Halduskohtu 11.01.
5. a määrus tühistada.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslik uks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamise l esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 11.01.

1. a määrus on vaidlustatav resolutsioo ni p-i 1 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise st vabastamiseks kaebuse esitamisel. Arvestades eeltoodut tuleb ringkonnakohtu hinnangul I.A. määruskaebuses esitatud nõuet käsitleda taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 11.01.
2. a määrus resolutsiooni p-i 1 osas.
3. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalis e le menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

§ 111

lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusab i ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudub alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide viha juhtimise kursusele minemise takistamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul ebausutav, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on senise menetluse raames kaebaja esitanud üksnes väite eesti keele kursusel osalemise mittevõimaldamise kohta, mille üle vaidlust ei ole, kuna vangla on seda ka kinnitanud. Samas nähtub vaidlustatud käskkirjast, et kaebaja on varasemalt osalenud sotsiaalprogra mmis „Agressiivsuse asendamise treening“ (tl 22p). Eeltoodule ei ole kaebaja ka määruskaebuses vastu vaielnud. 9. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus I.A. määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.01.2017. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel