Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 20 päeva.
Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Andrei Kolmõkovi süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 lg.1 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahvi mõistmisega ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses toodud põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, sellega seab menetlusalune isik lisaks endale ohtu ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestab maakohus ka asjaolu, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes hommikusel ajal, kui liiklus on tavalisest intensiivsem ning asjaolu, et lisaks talle endale oli sõidukis veel üks isik. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Andrei Kolmõkovil on viis kehtivat väärteokaristust, neist kaks on 4 määratud/mõistetud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Karistuseks on Andrei Kolmõkovile määratud rahatrahvid 16 – 150 trahviühiku ulatuses ja arest 10 päeva. Vaatamata mõistetud rahatrahvidele ja ka arestile on Andrei Kolmõkov jätkanud väärtegude toimepanemist. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole põhjendatud taaskord leebemat liiki karistuse mõistmine, kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole eelmised karistused menetlusalusele isikule mingit mõju avaldanud. Kuigi menetlusalune isik töötab, ei ole ta vaatamata sellele asunud määratud rahatrahve tasuma, need kõik on käesolevaks ajaks tasumata. Mõistes järjekordselt karistuseks rahatrahvi, jääb see suure tõenäosusega taas tasumata ning menetlusalune isik tunneb ennast karistamatuna. Iga teo eest tuleb mõista karistus ja see karistus ei tohi olla mugav, ta peab menetlusaluse isiku elu piirama. Menetlusalune isik teadis, et ta tarvitas eelmisel õhtul kanget alkoholi, kuid asus hommikul vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku seletused selle kohta, et ta ei arvanud, et hommikul on ta veel joobes, ei ole eluliselt usutavad, kuna tõendusliku alkomeetri näit 0,72 mg/l kohta on sellises suuruses, et isik pidi kindlasti aru saama oma seisundist ja seda aduma. Tegemist on väga lähedase näiduga kriminaalsele joobele. Seega on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel mõistetakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab olema eelnevast mõnevõrra suurem. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude toimepanemist, väärtegude toimepanemise jätkamist ka vaatamata aresti kohaldamisele ning süü tunnistamist, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest veidi alla keskmise sanktsiooni määra, s.o. 14 päeva.
Eeltoodu alusel on Andrei Kolmõkovi kinnipidamisest 27.12.2016 kell 07.21. aresti kandmise algus alates tema Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas leidis kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine ja taotles selle kohaldamist tähtajaga 6 kuud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis on tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi aduma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus leiab, et vaid põhikaristuse mõistmine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Menetlusaluse isiku näol 5 on ilmselgelt tegemist isikuga, kellele ei avalda mingit karistuslikku mõju vaid põhikaristuse mõistmine. Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema poolt süü tunnistamist ja varasemate karistuste olemasolu samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras.
lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ei võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus märgib, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt. ka Riigikohtu 3.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-11-26-10). Menetlusalusele isikule mõistetav karistus ei tohi olla mugav ja peab menetlusaluse isiku elu teatud mõttes piirama. Ainult sellisel juhul avaldab karistus õiget ja piisavat karistuslikku mõju. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.