Obsah (5)

§ 198§ 207§ 208§ 228§ 230

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2563 Haldusasi A.N.i kaebus tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebu

) § 195 lg 1), ent kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kriminaalmenetlust ei alustata (

§ 198lg 1 ja § 199).

Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, on üksnes kannatanul õigus edasikaebuse esitamiseks, kuid ka sel juhul võib kaebuse esitada prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (

§ 207

, § 208), sh on õigus kaevata ka mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale (

§ 208lg 2 p 5).

Toimiku materjalidest ilmnevalt ei ole kaebaja näol praegusel juhul tegemist kannatanuga ega isikuga, kes kvalifitseeruks võimalikus kriminaalmenetluses menetlusosaliseks. Seega on kaebajal menetlusvälise isikuna võimalik kaevata üksnes toimuva kriminaalmenetluse menetlustoiminguid või määruseid (

§ 228lg 1).

Ka kriminaalmenetluse käigus tehtud menetlustoimingute või määruste peale saab isik kaevata üksnes juhul, kui ta leiab, et menetlusnõudeid on rikutud ning rikkumine on kaasa toonud isiku õiguste rikkumise. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest ilmneb, et seesuguseid väiteid kaebaja oma pöördumistes esitanud ei ole. Ka kaebaja ise ei viita kaebuses, milles tema õiguste rikkumine seisneb.

§ 228

lg 2 järgi on menetlusvälisel isikul õigus prokuratuuri poolt tehtud menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri poole ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud kooskõlas

§ 230lg-ga 1.

Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle, aga samuti kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust või hindama kaebaja pöördumiste menetlemise aja õiguspärasust. Sellest tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

1. Isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet väga üldisena ning eesmärgiga tuvastada prokuratuuri tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel ja tema avalduse menetlemisel tähtaega rikkudes, tuleks kaebus siiski tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidigi õigusvastaselt käituda. Praegusel juhul puudub kohtu hinnangul reaalne oht, et Põhja Ringkonnaprokuratuur võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks kohtu hinnangul õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 2 lause 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale võinud tekitada varalist kahju või oleks kahjustanud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.
2. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse, sest vajadus selle lahendamiseks kaebuse tagastamise korral puudub. Samuti ei vaata kohus läbi kaebaja muid menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2