) § 67 punktist 1,
E) § 641 punktist 10 tulenevate nõuetega. Kaebaja ei lükka ümber fakti, et tema juurest leiti töötav mobiiltelefon. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitused ei õigusta tema poolt distsipliinirikkumise toimepanekut. Piisava selguse ja täpsusega on fikseeritud asjaolud, mis on vajalikud sündmuse asjaolude esitamiseks ja mis on tõendatud asjakohaste tõenditega.
lõikega 1 sätestatakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise alused, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. Praeguses asjas oli distsipliinirikkumiseks vaidlusaluse käskkirja kohaselt asjaolu, et kaebaja seljas olnud jope taskust leiti sisselülitatud mobiiltelefon.
lõike 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla 4 julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.
E §-s 641 kehtestatud kinnises või avavanglas kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VSkE § 641 punkti 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 11) leidnud, et VSKE § 641 p 1 keelab selles sättes nimetatud eseme “enda juures hoidmise“. Seega distsiplinaarkorras ei saa karistada üksnes keelatud eseme omanikku, vaid ka kinnipeetavat, kelle juurest keelatud ese leiti.
punktiga 1 sätestatakse, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14) on selgitatud, et vanglas esemete keelamine on lubatav
Riigikohtu senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-10, p 13; nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Kaebaja tööle lubamise käskkirja (tl 94-96) lisa 1 punktis 13.3 on märgitud, et kaebajal on keelatud vangla nõusolekuta omada ja kasutada töökohal, töökohtade vahel ning töökoha ja vangla vahel liikumisel informatsiooni digitaalseid vastuvõtjaid ja edastajaid ning teisi elektroonilisi või tehnilisi sidepidamisvahendeid (sh mobiiltelefone ja raadiosaatjaid) ning mistahes seadmeid ja nende tarvikuid, mis võimaldavad internetiühendust. Seega oleks kaebaja võinud mobiiltelefoni kasutada vaid siis, kui Tallinna Vangla oleks andnud vastava loa. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebajal vangla luba mobiiltelefoni omamiseks või kasutamiseks ei olnud. 20. Distiplinaarmenetluse protokollis (tl 66–67) on viitega Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekandele nr 352-M märgitud, et kaebaja hoidis oma käsi jope taskutes (tl 66). Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti Viljar Nurme 20.11.2014 ettekandes nr 352-M märgitust nähtub, et kaebaja hoidis oma käsi jope taskutes ja kaebaja vasakus käes jope taskus nägi julgeolekuosakonna peaspetsialist sisselülitatud mobiiltelefoni (tl 68). Esemete äravõtmise aktis (tl 69) on märgitud, et 20.11.2014 kell 08:15 leiti D.K.i vasakust jope taskust sisselülitatud valge mobiiltelefon Samsung koos sim-kaardiga ja see võeti ära. Kaebaja väidab kaebuses, et ta ei hoidnud läbiotsimise ajal käsi jope taskutes ega mobiiltelefoni käes. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Kohus märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega pidi kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta. Teisalt ei saa kohus, eriti arvestades poolte võrdse kohtlemise tagamise vajadust, kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-2-06 (p 13) selgitanud, et kaebuses nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Viidatud kohtuasjas vaieldi küll vangla kartseri tingimuste nõuetekohasuse üle, kuid kohus on seisukohal, et uurimispõhimõtet ja tõendamiskoormust tuleb sarnaselt sisustada ka praeguses asjas. Toimiku materjalidest ilmneb, et distsiplinaarmenetluse alustamise teates teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest tema suhtes, samuti, et tal on õigus anda kirjalikus vormis selgitusi ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lõike 3 kohaselt on tal õigus esitada enda kaitseks 5 asjaolusid ja tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta (tl 70). Kaebaja on 20.11.2014 andnud distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi (tl 71), milles selgitas vaid, et “mina D.K.
kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Kaebaja on 17.02.2014 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud vangistusseadusega, vangla sisekorraeeskirjaga ja Tallinna Vangla kodukorraga ning on teadlik, et ta saab õigusakte kontaktisiku vahendusel (tl 96). Samuti on kaebaja nii kohtule esitatud kaebuses kui ka oma 20.11.2014 selgitustes (tl 719 märkinud, et ta on teadlik olnud, et kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni kasutada. Seega oli kaebaja distsipliinirikkumise toimepanemise ajal teadlik vastavatest regulatsioonidest ning pani rikkumise toime tahtlikult.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.