← Eesti

2-16-17486/12

Obsah (6)§ 164§ 363§ 637§ 365§ 639§ 168

Tsiviilasi nr 2-16-17486 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-17486 Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imb

) § 164 lg 1 alusel. Kulude jaotus vastavalt

§ 164

lg-le 1 ei ole ebaõiglane, sest see ei kahjusta kummagi abikaasa olulisi vajadusi ülemääraselt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, milles seisneks tema oluliste vajaduste kahjustamine. 4. 30.01.2017.a esitas kostja Pärnu Maakohtu 29.12.2016.a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Kostja palus jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei oleks kostja hinnangul kohus tohtinud lahutada poolte abielu ilma, et oleks lahendanud küsimust poolte ühise alaealise lapse tulevasest elukohast.

§ 363

lg-st 5 tuleneb kohtule kohustus vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks esitatud ettepanekute lahendamiseks, sest vastasel juhul oleks säte ainetu. Kuivõrd poolte ühine laps on 16-aastane, tuli ta protsessi kaasata ja ära kuulata. See tähendab, et maakohus jättis asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata. Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

§ 637lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus 2

(4)Tsiviilasi nr 2-16-17486 apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 6. Maakohus lahutas poolte abielu. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud lahutamise eelduseks olevat ning maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Seega ei ole apellant apellatsioonkaebuses iseenesest leidnud, et abielu lahutamise osas tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellant on leidnud, et otsus tuleb täies ulatuses tühistada, kuna maakohus jättis ebaõigesti lahendamata lapse elukoha küsimuse ning põhineb seega õigusnormi rikkumisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 363

lg-st 5 ei tulene kohtule kohustust lahendada vanemaõiguste ja laste kasvatamisega seonduvaid küsimusi. Hageja märkis lähtuvalt

§ 365

lg-st 5 hagiavalduses, et lapse kasvatamist ja hoolitsemist jätkatakse samal viisil nagu see on seni toimunud, et tagada lapsele harjumuspärane rutiin ning ühtlasi säiliks vanemate ja lapse vaheline side, kuid lapsel oleks kaks elukohta. Kostja on enda vastuses hagile sedastanud, et ta pooldab ühise hooldusõiguse jätkumist, kuid ta ei nõustu hagejaga, et lapsel peaks olema kaks elukohta ning lapse elukoht peaks olema lapse ema (kostja) juures. Eelnimetatud väiteid ei saa käsitleda taotlusena ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Selleks, et kohtul tekiks kohustus lahendada vanemaõiguste ja laste kasvatamisega seonduvaid küsimusi, peaks kumbki vanematest esitama sellekohase selgesõnalise taotluse (PKS § 137 lg 1). Maakohus ka selgitas 19.12.2016.a istungil, et käesolevas asjas arutab kohus ainult abielulahutust (tl 40). Ringkonnakohus märgib, et alates 01.07.2010.a ei saa kohus enam lahendada lapse elukoha määramise nõuet. Vaidluse korral lapse elukoha osas saab vanem esitada taotluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha määramise õiguse osas ning selle osas ainuhooldusõiguse andmist kummalegi vanematest. Abielu lahutamise eeldus ei ole laste hooldusõiguse küsimuste lahendamine. Seetõttu polnud vajalik ka last menetlusse kaasata ja teda ära kuulata. 7. Eeltoodud põhjendustel ei ole apellatsioonkaebuses toodud kohtu ette selliseid faktiväiteid, mille õigsust eeldades võiks kaebus kasvõi osaliselt rahuldamisele kuuluda. Kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte ega küsita tema seisukohta. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-16-17486 Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.