1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-10368 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi V. N. hagi OÜ Žur vastu var

§ 146lg 1 kohaselt kuulub kohaldamisele kolme aastane hagi aegumistähtaeg.

Vastavalt

§ 142

lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Projekt laekus linnavalitsusele hiljemalt 15.06.

1. a ning hageja oli sellest teadlik. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta mõistliku aja jooksul pöördus täitja poole projekti puuduste kõrvaldamise nõudega. Seega algas aegumistähtaeg juunis
2. a ja lõppes juunis
3. a. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks aegumist. HAGEJA SEISUKOHT
4. Hageja märkis oma 14.10.
5. a seisukohas, et aegumine algas
6. a mai kuus. Kostja venitas asja kuni
7. aastani, mil hageja sai teada, et leping on täielikult täitmata. KOLMANDA ISIKU KAASAMINE JA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
8. Kohtu 11.03.
9. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel T. A..
10. Kolmas isik märkis, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud T. A. AS-iga Žur töösuhetes (need olid ammu lõppenud). Hageja viitab pettusele, kuid hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada, milles pettus seisnes. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja maksis raha, kuid ei saanud tulemust (projekti), mille eest oli maksnud. Hagiavaldusest tuleneb, et projekt oli tehtud, kuid puudustega. Hageja nõue on aegunud, sest hagiavaldusest tuleneb, et projekt on koostatud ja hagejale üle antud. KOHTUISTUNGID
11. Kohtuistungil 29.07.
12. a hageja esindaja selgitas, et lepingus puudus projekti tegemise tähtaeg, kuid normaalne on, et projekt pidanuks valmis olema ühe aasta jooksul. Projekteerimistööd on siiani lõpuni tegemata. 26.10.
13. a lõpetas kostja kolmanda isikuga töölepingu, kuid hagejat sellest ei teavitatud. Hageja nõudis kolmandalt isikult lepingu täitmist ning kolmas isik lubas seda teha. Kostja selgitas, et ta ei ole hagejaga töövõtulepingut sõlminud, sest T. A. ei olnud lepingut sõlmides AS Žur seaduslik ega lepinguline esindaja. AS Žur ei ole töövõtulepingu alusel raha hagejalt saanud, raha sai T. A.. Kolmanda isiku esindaja selgitas, et enne töösuhte lõpetamist andis kolmas isik pooleliolevad projektid tööandjale.
14. Kohtuistungil 05.01.
15. a selgitas kolmas isik, et hageja pöördus tema poole
16. a, kuna AS Žur ei ole andnud välja dokumentatsiooni. Kolmas isik selgitas hagejale, et ta ei tööta ASis Žur juba
17. aastast. Hageja esindaja selgitas, et kostja käes on enamus 4 projektdokumentatsioonist, hageja käes on vaid maja joonis. Kolmas isik väitis, et ta andis projekti töölepingu lõpetamisel tööandjale. Kostja ja kolmas isik taotlesid aegumise kohaldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18. Aegumine. 9.
19. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. 9.
20. Nõude aegumise tuvastamiseks tuleb eeskätt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. 9.
21. Hageja ja kostja vahel 17.09.
22. a sõlmitud leping (tl 96-97) vastab töövõtulepingule. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneb, et töö, milles kokku lepiti, oli elamu projekteerimistööd maksumusega 25 000 eesti krooni, millele lisandus käibemaks 18%, millest kuulus tasumisele 14 000 krooni ettemaksuna, 10 000 krooni osa projekti esitamisel tellijale ning lõplik tasu (ülejäänud osa) peale kogu projekti esitamist tellijale. 9.
23. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude ning põhjendab kahju sellega, et tasus töö eest, kuid lõplikku tööd ei ole talle üle antud. Hagis on viidatud kahju hüvitamist käsitlevatele võlaõigusseaduse sätetele. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole seotud hagiavalduse õigusliku kvalifikatsiooniga. 9.
24. Kohtu arvates tuleneb hagi VÕS §-st 188 ja 189, sest hagiavalduses hageja taganeb lepingust ning nõuab lepingu alusel üleantu (raha) tagastamist. 9.6.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on esitanud kostja vastu tehingust tuleneva nõude, on nõude aegumistähtaeg kolm aastat (

§ 146

lg 1).

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 651 lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisega. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja ei ole kostjale valmis tööd üle andnud. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. 5

1. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt summas 866,64 eurot (13 560 krooni). 10.
2. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole kostjaga lepingut sõlminud ning et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja kolmas isik. 17.09.
3. a lepingust tuleneb, et T. A., kes oli lepingu sõlmimise ajal töösuhetes AS-iga Žur, on lepingu sõlminud AS-i Žur nimelt. Lepingus on töövõtjana nimetatud AS-i Žur ning T. A.t AS-i Žur esindajana, kes tegutseb põhikirja ja litsentsi alusel. Poolte selgitusest tuleneb, et T. A. tegeles AS-is Žur ehitiste projekteerimisega ning tal oli selleks olemas vastav litsents. Kolmanda isiku esindaja selgitas kohtus, et T. A. töötas AS-is Žur kindlustuse kahjukäsitluse spetsialistina, raamatupidajana, ta tegeles projekteerimistöödega (tl 84). Kolmas isik seletas, et alguses töötas ta administraatorina, seejärel direktori asetäitjana, ta allus müügidirektorile. Kostja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et kolmanda isiku tööülesanneteks kostja ettevõttes oli projekteerimine. 10.
4. Kohus ei nõustu kostjaga, et kolmas isik ei ole kostjale lõpetamata jäänud projektdokumentatsiooni üle andnud. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja kolmanda isiku tööleping lõppes 17.11.
5. a (tl 86-87). 20.10.
6. a on kolmas isik adresseerinud kostjale kirja (tl 85, 100), milles teatab, et projektide KÜ Kangelaste 8B, Nikolina, Minchenkova ja N. jaoks on vaja arhitekti kureerimine. Need projektid annab kolmas isik kostjale üle edaspidiste otsuste vastuvõtmine. Seega leiab kohus, et kostjate väited selle kohta, et kostja ei olnud lepingu pool ning talle ei antud kolmanda isiku poolt enne töösuhete lõpetamist pooleliolevat projekti üle, on ümber lükatud. 10.
7. Asja materjalidest nähtub, et hagejale ei ole valmis projekti kostja ja kolmanda isiku poolt üle antud. Hageja on tasunud töö eest 17.09.
8. a 3 560 krooni ja 08.12.
9. a 10 000 krooni (tl 12). Raha on tasutud sularahas ning hagejale on väljastatud orderid selgitustega projekteerimistööd ja mõõtmistööd. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tasunud
10. a 707,55 eurot. Hageja väidab, et kostja ja kolmas isik tunnistavad raha saamist. Nimetatud väide pole õige, sest kostja ei tunnistanud üldse, et on hagejalt raha saanud ning kolmas isik ei ole sõnaselgelt omaks võtnud, et
11. a hageja talle raha tasus ning ta selle kohta orderit ei väljastanud. 10.
12. VÕS § 188 ja 189 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 866,64 eurot (10 000 krooni + 3 560 krooni). MENETLUSKULUD
13. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11.
14. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 6 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik