← Eesti

2-16-13625/11

Obsah (9)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175

2-16-13625 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 14. detsember 2016 Tsiviilasja number 2-16-13625 Tsiv

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. septembril 2016 esitas OÜ Alvoro Harju Maakohtule hagiavalduse Kangru Talumix OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohtu 22.09.2016 kohtumäärusega saadeti hagiavaldus kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 24.10.2016).
  2. Hagiavalduse kohaselt 22.07.2014 kostja ostis hagejalt rihmaveoratta “307x83-35x59”. Hageja väljastas koos kaubaga kostjale Arve/saatelehe nr.
  3. Kostjale tarniti kaup, mille kättesaamist on kinnitatud. Rihmaveoratta hind on vastavalt arvele 105 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku käibemaksuga.126 eurot Eelnimetatud summat ei ole kostja tasunud.
  4. Kostjat hoiatati kirjaga 21.07.2016 arve mittetasumise tagajärgedest. Viivisemäär on Arve/saateleht nr. 140710 järgi 0,5% päevas ehk 0,64 eurot päevas (nõude summast 126 eurot). Arve maksmise tähtaeg oli 05.08.
  5. Alates 06.08.2014 kuni 06.09.2016 – 763 päeva. Viivise summa seisuga 06.09.2016 – 126 eurot.
  6. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 252 eurot ja menetluskulud 425 eurot.
  7. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  8. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 16.11.2016 kostjale juhatuse liige T L kaudu kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

8.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui 2

(4)2-16-13625 kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud ost u-müügilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 252 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 126 eurot ja viivised 126 eurot. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on 08.09.2016 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot (maksekorraldus nr 6128, toimikus lk 12) ning Tom Annikve on hageja eest 26.10.2016 tasunud täiendavat riigilõivu summas 45 eurot (maksekorraldus toimikus lk 43). Samuti on hagejale 07.09.2016 esitatud Eurohelp OÜ poolt arve hagiavalduse koostamise ja esitamise eest (arve nr 1641A, toimikus lk 38) summas 350 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 350 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§s 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 09.09.2016 hagiavalduse (t. lk. 2-5, millest sisuline tekst 1 lk). 15. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 06.667 tundi (1 lk x 40 min : 60 min). 3

(4)2-16-13625
  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole teada. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 21-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  2. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 66.70 eurot (100 x 0.667 t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 141.70 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 66.70 eurot ja riigilõiv 75 eurot.
  3. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.