Obsah (5)

§ 378§ 386§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19516 Tsiviilasi S L hagiavaldus V väl

§ 378

lg 3 p 4 alusel.

§ 386

lg 3 sätestab, et kohus võib

§ 378

lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) § 54 lg 1 p 1 ja 2 järgi lõpetab Sotsiaalkindlustusamet kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise enne käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist ja tunnistab elatisabi määramise otsuse kehtetuks kui hagi tagamise määrus, millega võlgnikku kohustati elatist maksma kohtumenetluse ajal, on tühistatud või kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna käesoleva kohtumenetluse lõppemine on sõltuv menetlusosaliste edasikaebe õiguse kasutamisest, siis kohus tühistab Pärnu Maakohtu 20.01.

1. a kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3.
2. Kohus selgitab hagejale, et PHS § 55 lg 1 p 1 ja 2 järgi on kohtumenetlusaegse elatisabi saaja, s.o hageja, kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist, hagi tagamise määruse tühistamisest ja kohtumenetluse lõpetamisest, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamisest elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega. Kohus selgitab hagejale, et täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitab õigustatud isik taotluse Sotsiaalkindlustusametile täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri kaudu (PHS § 51 lg 2). Täitemenetluseaegse elatise maksmise alused on välja toodud PHS §-s 50 (seaduse tekst on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016004).
3. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3150 eurot (350 € x 9). 5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6