KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2.

§ 133

lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2014. a otsus nr 3-3-1-80-13). Kaebaja taotleb vastustaja otsuse, millega peatati metsateatise nr 18076000113 menetlus, õigusvastasuse tuvastamist ja metsateatise menetluse peatamise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Vaidlustatud otsuse kohaselt jäävad metsateatisega kavandatavad lageraied Tudulinna vallas Aaroni maaüksuse eraldistel 5 ja 8 projekteeritava Pärnamäe lendorava püsielupaiga Pärnamäe piiranguvööndi territooriumile. Kavandatud lageraied võivad oluliselt mõjutada kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit ja lageraieid ei saa püsielupaiga moodustamise käesolevas etapis lubada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole metsateatise menetluse peatamine väga suure kaaluga õigushüve, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti menetlus. Arvestades, et menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates, ei ole sellesse õigushüvesse intensiivselt sekkutud. Halduskohus tuvastas õigesti, et metsateatise menetluse peatamise eeldused olid täidetud, s.t metsateatise menetlus peatati õiguspäraselt. Keskkonnaministeeriumile esitatud ettepanek Pärnamäe lendorava püsielupaiga piiride ja kaitsekorra muutmiseks ei ole antud vaidluses vaidluse esemeks, vaid kaebaja on esitanud kaebuse ajendatult asjaolust, et tal ei lubatud soovitud lageraiet temale kuuluval metsakinnistul teha ja see mõjutab tema majandustegevust. Seega tuginedes eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul on metsateatise menetluse peatamisel koos seadusest tulenevate piirangutega maaüksuse omanikule, tegemist isiku õiguste väheolulise rikkumisega. 3.

§ 133lg 1 2.

lause kohaselt loetakse õiguste rikkumist väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei ületa 200 eurot. Antud juhul ei ole metsateatise menetluse peatamine iseenesest varaliselt hinnatav. Kaebaja väljatoodud kahju on seotud asjaoluga, et kaebajal ei võimaldata soovitud lageraideid teha ja seetõttu jääb tal ettevõtluses saama 12 483 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole metsateatise menetluse peatamisega kaebajale kahju tekkinud, kuna lõplikku otsustust kaebaja omandis oleva metsakinnistu kaitse alla võtmise või metsaga edasiste võimalike tegevuste kohta ei ole veel tehtud. Seda, kas pärast kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsuse tegemist või metsateatise menetlemise peatamisest 28 kuu möödumist, võimaldatakse kaebajal metsateatise menetlus taasalgatada, ei oma ka antud vaidluse juures määravat tähtsust, sest kaebaja vaidlustab otsust, millega peatati metsateatise menetlus. Asja materjalidest tuleneb, et kaebaja ei ole kohtule tõendanud, milline kahju on talle metsateatise menetlemise peatamisega tekkinud. Kuigi kaebaja väitel on talle tekkinud varaliselt hinnatav hüve suurem kui 200 eurot, loeb ringkonnakohus käesoleva vaidluse siiski eeltoodule tuginedes väheolulise rikkumisega seotud asjaks ja leiab, et lihtmenetluse kohaldamiseks on alused olemas.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A. Šmigelskite on taotlenud metsateatise menetluse peatamise õigusvastasuse tuvastamist ja metsateatise menetluse peatamisega tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtu põhjendused, miks ei kuulu A. Šmigelskite tuvastamis- ja hüvitamisnõue rahuldamisele, on õiged. 2 Keskkonnaameti 27.05.
2. a otsuses nr V 13-7/14/12292-1 (I kd, tl 44-45), Keskkonnaameti vastuses kaebusele (I kd, tl 73-79), Tartu Halduskohtu 19.02.
3. a otsuses (II kd, tl 12-19) ja Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 46-53) on ammendavalt selgitatud, miks A. Šmigelskite kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks ei ole Keskkonnaameti 27.05.
4. a otsus nr V 13-7/14/12292-1 õigusvastane ja kaebaja kahjunõue põhjendatud.
5. A. Šmigelskite apellatsioonkaebuses leitakse, et Keskkonnaameti 27.05.
6. a otsus nr V 13-7/14/12292-1 on formaalselt õigusvastane, vastustaja tegi vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusvigu ja taotlus vaidlustatud otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Lisaks soovib kaebaja LKS § 8 lg 6 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu Põhiseaduse (PS) §-ga 31 ja 32 koosmõjus §-ga
7. Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata, ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse väited vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ja vastustaja kaalutlusvigade kohta ei ole asjakohased käesoleva vaidluse vaidlusesemest tulenevalt, kuna vaidlus ei käi kaitse alla võtmise menetluse õiguspärasuse üle. Lendorava kaitse alla võtmine toimub eraldi menetluses, mille käigus on kaebajal võimalus esitada omapoolseid arvamusi. Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses vastuväiteid kaitse alla võtmise menetluse käigus välja selgitatud asjaolude kohta, mis ei ole antud kaasuse objektiks. Antud asjas on esitatud metsateatise menetluse peatamise vaidlustamiseks kaebus, mis ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu poolt õigesti jäetud rahuldamata. Keskkonnaameti 27.05.
8. a otsusega peatati metsateatise menetlemine kuni kaitse alla võtmise küsimuste lahendamiseni, kuid mitte kauemaks, kui seaduses ettenähtud maksimaalseks võimalikuks ajaks. Seetõttu ei ole otsuse mõju kaebajale väga koormav. Tungiv avalik huvi võib üles kaaluda PS §-s 32 sätestatud omandi vaba kasutamisega seotu ja põhiseadus lubab seaduses sätestatud juhtudel seada kitsendusi. Samuti ei saa nõustuda, et konkreetsetele eraldistele taotletud lageraie metsateatise menetlemise peatamine piirab kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega. Vastustaja on selgitanud, et PS § 53 koosmõjus §-ga 5 paneb riigile kohustuse keskkonnakaitsega seotud küsimuste seadusega reguleerimiseks keskkonna hea seisundi tagamiseks ja selle alusel on sätestatud ka LKS § 8 lg
9. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et juhul kui tehakse kaitse alla võtmise otsus, ei tähenda ka see veel kahju tekkimist, kuna kaebaja saab esitada LKS § 20 lg 1 alusel taotluse kinnisasja riigi poolt omandamiseks.
10. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid ja 09.03.2016 kaebaja esitatud täiendavad tõendid, kuna need puudutavad metsa väärust, mis ei ole antud asjas aktuaalne. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi