KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2270 Haldusasi M.L.i j

§ 181lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama

§ 182lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

M.L. ja K.M. soovivad oma krundi osale aadressil xxxxxxxx, Tallinn, ehitada aiamaja. Selleks esitasid nad 03.02.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise koos aiamaja projektiga. TLPA tagastas ehitusteatise 07.03.2016 kirjaga (lisatud märkused). Kuna kaebajad soovisid aiamaja püstitada ajutiselt, soovitas TLPA Haabersti ja Kesklinna osakonna arhitekt Natalja Semjonova neil taotleda projekteerimistingimusi ajutise ehitise püstitamiseks. M.L. ja K.M. esitasid 26.09.2016 ehitusregistri kaudu TLPA-le taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks.

1. TLPA keeldus 28.10.2016 kirjaga nr 4-1/3131-1 projekteerimistingimusi väljastamast ehitusseadustiku (EhS) § 32 lg 2 alusel. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 20.09.2001 3-16-2270 otsusega nr 274 kehtestatud Vana-Rannamõisa tee 13a ja Vana-Rannamõisa tee 15 kinnistute detailplaneering (DP), milles on määratud krundile ehitusõigus ühe kuni 250 m2 ehitusaluse pinnaga kuni 2-korruselise väikeelamu püstitamiseks. Arvestades, et 09.02.2007 anti välja ehitusluba nr 23406 kahe korteriga elamu püstitamiseks ehitusaluse pinnaga 245,2 m2, on DPga lubatud ehitusõigus ammendatud. Ajutise ehitise välja pakutud asukoht on DP-ga määratud ehituskeelualas. Haabersti üldplaneeringu (ÜP) kohaselt on maksimaalne hoonestustihedus krundil 0,3 ja lubatud suletud brutopind 425 m
2. Olemasoleva väikeelamu suletud brutopind on 411,1 m
3. Abihooned ei tohi paikneda eespool ehitusjoont. Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 otsusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 27 kohaselt peab ajutise ehitise ehitamine olema kooskõlas ÜP-ga. Kuna see nõue pole täidetud, keeldub TLPA projekteerimistingimuste andmisest.
4. M.L. ja K.M. esitasid Tallinna Halduskohtule 13.11.2016 kaebuse TLPA 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1 tühistamiseks, mille kohus võttis 30.11.2016 määrusega menetlusse.
5. Kohus määras 20.01.2017 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, määrates ühtlasi tähtajad täiendavate seisukohtade (06.02.2017) ja vastuväidete (23.02.2017) esitamiseks.
6. Pärast vastustaja 06.02.2017 esitatud seisukohta tekkisid kohtul kahtlused, kas kaebuses esitatud tühistamisnõudega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki või on vaja menetlust uuendada ja kaebust muuta. Kohus palus 13.02.2017 kohtunõudes võtta vastustajal seisukoht 07.03.2016 kirja kehtivuse osas.
7. TLPA teavitas 16.02.2017 kohut, et võtab kaebuse õigeks, esitades 17.02.2017 ka kirjaliku avalduse kaebuse õigeksvõtu kohta. POOLTE SEISUKOHAD
8. Kaebajad ei näe vastuolu EhS §-iga
9. Määrust on tõlgendatud kaebajate jaoks kahjulikult. Ajutise eesmärgiga aiamaja püstitamine läheb ehitusseadustiku alusel vaba ehitustegevuse alla. Lisaks omatakse aiamaja püstitamiseks piirinaabrite nõusolekut. Jääb arusaamatuks, et kui DP on ellu viidud, siis kuidas saab ehitust ÜP tasemel keelata. Kaebajaid ei ole haldusmenetlusse kaasatud ega ära kuulatud.
10. Vastustaja võtab kaebuse õigeks ja palub määrata otsuse täitmise tähtaeg. Vastustaja möönab, et projekteerimistingimuste väljastamisest ei saa keelduda EhS § 32 lg 2 alusel. Samas õiguslik tagajärg kaebajate jaoks ei muutu, kuivõrd vastustajal tuleb tagastada projekteerimistingimused EhS § 30 alusel. Ehitusteatise menetlus ja projekteerimistingimuste menetlus on eraldi menetlused, mida ei saa omavahel siduda. Vastustaja 07.03.2016 e-kiri ei vastanud haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuigi juhinduti korrektsest õiguslikust alusest. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud kirjalikus avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama. Vastustaja võttis kaebuse õigeks pärast eelmenetluse lõppu, mistõttu ei pea asja määrama uuesti lahendamiseks kirjalikus menetluses, vaid kohus saab otsuse avalikult teatavaks teha 20.01.2017 määruses määratud ajal. 10. Kohus peab enne kaebuse rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud. 2

§ 159

lg-s 1 õigeksvõtule kehtestatud kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise osas. Kohus on veendunud, et vastustajale on kaebuse õigeksvõtu tagajärjed teada. Vastustaja ei ole õigeksvõttu ka tagasi võtnud, kuigi see võimalus oli tal kuni kohtuotsuse tegemiseni olemas. Seega on vastustaja tahe üheselt mõistetav: vastustaja võtab kaebuse õigeks. Kohus ei ole küsinud kaebaja seisukohta õigeksvõtu avaldusele, kuna menetlusseadustik seda ei nõua.

§ 159lg 4 kohustab seisukohta küsida vaid kolmandalt isikult.

11. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab

§ 159lg 1 alusel kaebuse.

Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse nõue. Kaebaja on nõudnud TLPA 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1 tühistamist. Kohus tühistab seega TLPA 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1. Kohus möönab, et kaebuse rahuldamise tagajärjel õiguslik olukord kaebajate jaoks ei muutu. Vastustajal tuleb uuesti kaebajate taotlus lahendada. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks kuulub EhS § 30 alusel läbi vaatamata jätmisele ja tagastamisele koos põhjendustega. Sellisel juhul ei ole kaebajatel otstarbekas vastavat otsust aga kohtumenetluses vaidlustada, kuivõrd sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada luba aiamaja püstitamiseks. EhS § 35 lg 3 alusel on kaebaja soovitud ehitusaluse pindalaga aiamaja püstitamiseks vaja esitada ehitusregistri kaudu ehitusteatis ja ehitusprojekt, mitte taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks. On tõsi, et kaebajad on vastavad dokumendid TLPA-le esitanud ja TLPA on kaebajate taotluse osas võtnud sisulise seisukoha 07.03.2016 kirjas. Ka vastustaja vastustest kohtule ilmneb, et ta on 07.03.2016 kirja pidanud haldusaktiks, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Samas kahtles kohus 13.02.2017 kohtunõudes 07.03.2016 kirja kui haldusakti kehtivuses, pidades muu hulgas võimalikuks, et sellel esinevad tühise haldusakti tunnused. Seega ei saa öelda, et kaebajad on 07.03.2016 kirja vaidlustamiseks kaebetähtaja ületanud. Kaebajatel on õigus nõuda 07.03.2016 kirja tühisuse tuvastamist. Kohtu hinnangul oleks kaebajatel siiski otstarbekam esitada ehitusregistri kaudu uus ja puudusteta ehitusteatis ja ehitusprojekt (arvestades 07.03.2016 dokumendis toodud märkustega), mida saaks omakorda käsitleda menetluse uuendamise taotlusena, ning vastustajal anda välja haldusmenetluse raames nõuetekohane haldusakt. Väljaantava haldusakti õiguspärasust saab kohus kontrollida juba selle peale kaebuse esitamisel. Menetluskulud 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulud on muu hulgas kohtukulud, sh riigilõiv (

§ 101lg-d 1 ja 2).

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (

§ 109lg 1).

Kaebajad ei ole kohtule kuludokumente esitanud. Kohtupraktikas mõistetakse riigilõiv välja kuludokumentide esitamiseta. Kaebajad on tasunud riigilõivu 30 eurot (tl 13, 37). Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista seega menetluskulud summas 30 eurot. 13. Vastavalt Tallinna linna taotlusele (tl 64 pöördel) määrab kohus

§ 168lg 1 ja § 246 lg 1 alusel, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3