Obsah (6)

§ 109§ 88§ 107§ 35§ 97§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15

§ 109lg 1 alusel hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 700,82 eurot.

Hageja leidis, et juhul, kui kohus lõpetab töölepingu, tuleks seda teha alates 09.07.2015. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 03.01.2011 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel. 09.07.2015 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse

§ 88lg 1 p 3 alusel ning teatas, et ütleb lepingu alates 21.02.2015 üles.

Hageja leidis, et kostjal puudus lepingu lõpetamiseks alus ning lepingu tagasiulatuv ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi ning ta ei ole saanud hoiatust lepingu lõpetamise kohta. Kostja rikkus lepingut, kuna ei lubanud hagejat alates 22.02.2015 tööle. Kostja ei lubanud hagejal tööd teha ning käskis hagejal võtme ära anda. Hageja helistas pidevalt kostja juhatuse liikmele ning küsis tööd, kuid juhatuse liikme vastuse järgi hagejale tööd anda ei olnud. Hageja keskmine töötasu oli 350,41 eurot kuus ning hagejal on saamata töötasu kokku 1566,10 eurot. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Töölepingu ülesütlemine on tagasiulatuvalt kehtetu, kuid on kehtiv alates 09.07.2015. Ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud ning hageja on avalduse kätte saanud. Kostja palus lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 21.02.2015 juhul, kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine tervikuna. Ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja puudus alates 22.02.2015 töölt ilma mõjuva põhjuseta. Hageja töötas tootmisjuhina. Kostja majandustegevus toimis ning tootmist ja töötajaid oli vaja juhtida ja klientidega suhelda. Hageja väited tööle mittelubamise kohta on alusetud. Hageja puudus töölt omavoliliselt ja tema tööülesandeid pidid täitma teised töötajad. Asjaolu, et hageja asutas 27.02.2015 ettevõtte TK Metall OÜ, kinnitab, et hagejal ei olnud plaani kostja juurde tööle naasta. Hageja ei saa korraga esitada nõudeid

§ 35ning § 109 lg 1 järgi.

Neid nõudeid saab esitada alternatiivselt. Kostjal ei ole kohustust

§ 35järgi tasu maksta, kuna hageja puudus töölt 2 põhjuseta.

Kostjal oli hagejale tööd anda. Kostja taotleb

§ 109lg 1 alusel hüvitise vähendamist nullini.

Kostja oli nõus, et arvutuslikult on hageja saamata jäänud töötasu alates 22.02.2015 kokku 1566,19 eurot. Kostja juhatuse liikme Aleksandr Nestertšuki vande all antud ütluste kohaselt tekkis poolte vahel konflikt selle tõttu, et hageja soovis

1. aasta veebruaris müüa ära tööautot ning raha omale saada. Kui juhatuse liige sellega nõus ei olnud, viis hageja oma arvuti töölt ära ja enam tööle ei tulnud. Juhatuse liige kutsus hagejat tööle tagasi ning ootas lepingu lõpetamisega, kuid hageja tööle naasta ei tahtnud. MAAKOHTU LAHEND
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas kostja ülesütlemisavalduse tühisuse alates 21.02.2015 ning tuvastas kostja ülesütlemisavalduse kehtivuse alates 9.07.
3. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud ja 2/3 kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus luges tõendatuks järgmised asjaolud: • pooled sõlmisid 03.01.2011 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle tootmisjuhina; • kostja esitas 09.07.2015 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Puudus vaidlus, et hageja sai avalduse kätte 09.07.2015. Maakohus märkis, et 09.07.2015 teatisest nähtub tööandja tahe töösuhe lõpetada. Teatises on toodud lepingu ülesütlemise alus ja põhjus. Avalduse p 1.4 kohaselt on tööleping üles öeldud tagasiulatuvalt alates 21.02.2015.

§ 97

lõikes 3 sätestatu ei anna tööandjale õigust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine

§ 104lg 1 järgi tühine.

Seetõttu ei olnud kostjal võimalik töölepingut üles öelda alates 21.02.2015 ning see avalduse punkt on tühine. Samas nähtub 09.07.2015 avaldusest, et kostja soov oli tööleping lõpetada. Kuna ülesütlemisavaldus vastab ülejäänud osas formaalselt seaduse nõuetele, leidis maakohus, et leping tuleb lugeda üles öelduks alates ülesütlemise avalduse kätte saamisest 09.07.

1. Puudub vaidlus, et hageja puudust töölt alates 21.02.
2. Maakohus luges kostja juhatuse liikme vande all öeldud ütlused usaldusväärseks. Maakohus märkis, et hagejat ei saanud vande all ära kuulata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Asjas kuulati tunnistajana üle OÜ Lemoh müügiesindaja I.L., kelle ütlused on kooskõlas kostja juhatuse liikme vande all antud ütlustega. Hageja ütles tunnistajale, et ei soovi tööle minna, kuna tal on konflikt Aleksandr Nestertšukiga. Maakohus märkis, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid, et kostja takistas tal töö tegemist. Kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, kus on fotod tehtud ning need ei tõenda, et kostja soovis tööd teha. Kostja kõnede eristusest on näha, et hageja on kostja juhatuse liikmele helistanud, kuid eristus ei tõenda tehtud kõnede sisu. Kostja juhatuse liige ei ole kõnede saamist salanud ja on vande all selgitanud, et hageja soovis saada vaid raha. Hoolimata kohtu hoiatusest, et hagejal on tõendamise kohustus, ei ole hageja soovinud selgitust vande all anda. Seega ei ole hageja tõendanud, et töö tegemine oleks olnud tal takistatud. Hageja on kohtuistungil omaks võtnud, et kostjal oleks talle olnud tööd pakkuda. 3 Maakohus luges tõendatuks, et hageja ei käinud alates 21.02.2015 omal algatusel tööl ning kostja ütles töölepingu põhjendatult üles

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Maakohus leidis, et 6,5 kuu pikkune tööle mitteilmumine on niivõrd tõsine töölepingu rikkumine, et sellisel juhul võib tööandja lepingu lõpetada ilma eelneva hoiatuseta. Mõistlik inimene pidi aru saama, et nii pika töölt äraoleku puhul ei ole tööandjal soovi ega kohustust lepingut jätkata. Maakohus jättis hageja nõude

§ 35alusel rahuldamata, kuna töö andmata jätmise põhjustas hageja ise.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saa ülesütlemisavaldus olla tühine osaliselt. Tühisuse tuvastamisele peab järgnema lepingu lõpetamine

§ 107

lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmine

§ 109

lg 1 järgi.

§ 88lg 1 p 3 kohaldamine on võimalik ainult siis, kui sellele eelnes hoiatus.

Asjas puuduvad tõendid apellandile hoiatuse tegemisest. Seetõttu ei saa

§ 88lg 1 p 3 olla aluseks lepingu lõpetamisel.

Maakohus jättis kohaldamata

§ 88

lg 4.

§ 88

lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ei ole selge, miks tööleping lõpetati 4,5 kuud hiljem (kohus leidis, et 6,5 kuud hiljem). Lepingu lõpetamine 4,5 kuud hiljem pärast ülesütlemise aluseks teada saamiseks ei ole mõistlik aeg. Kohus jättis uurimata asjaolu, et töötajate registris on tööleping apellandiga lõpetatud 25.04

2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus vastustaja jätta apellandi kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohaldanud vaidluse lahendamisel kõiki apellandi nimetatud materiaalõiguse norme ja on teinud seda õigesti. Töölepingu ülesütlemise avaldus saabki olla kas kehtiv või tühine. Kohus on õigesti tuvastanud, tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-117-11 p 17, et töölepingu ülesütlemine on tagasiulatuvalt tühine, kuid tühine ei ole ülesütlemine edasiulatuvalt, alates 09.07.
3. Maakohus on otsuses kõiki asjas tähtsust omavaid olemasolevaid tõendeid uurinud ja hinnanud, mistõttu ei ole apellandi väited asjakohased selle kohta, et kohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel kõneeristusega või on jätnud uurimata töötajate registrist oleva kande. Maakohus on otsuses märkinud, et kõneeristus ei tõenda kõne sisu. Samuti ei oma asjas tähtsust töötajate registri kanne apellandiga töölepingu lõpetamise kohta 25.04.2015, kuivõrd see ei ole vaidluse ese ja puudub vaidlus 25.04.2015 tööleping lõpetamise osas. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
5. Õige ei ole apellandi väide, et

§ 88

lg 1 p 3 kohaselt võis tööandja lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töölepingu ülesütlemise alusest teada sai ning kuna töötaja ei teinud tööd alates 22.02.2015, siis ei saanud üleütlemisavaldust teha 6,5 kuud hiljem. Ringkonnakohus leiab, et kui tegemist oli jätkuva rikkumisega, töötaja lahkus töölt ja enam tööle ei ilmunud, ei kaota tööandja töölepingu ülesütlemise õigust. 8. Apellandi väide, et

§ 88

lg 1 p 3 alusel ülesütlemine on lubatav üksnes eeldusel, et töötajat hoiatati eelnevalt, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas on tuvastatud asjaolud, mis andsid aluse

§ 88lg 3 teise lause kohaldamiseks.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et töölepingu ülesütlemisavaldus ei saa olla tühine osaliselt. Ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes, millega isik lõpetab kujundusõigust rakendades ühepoolselt õigussuhte. TsÜS § 85 alusel ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ringkonnakohus leiab, et käesolev ülesütlemisavaldus on osadeks jagatav ning vastustaja oleks töölepingu öelnud üles ka siis, kui tagasiulatuv ülesütlemine on tühine. Kuna ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing, mis kätkeb endas ühe isiku tahet, tuleb võtta aluseks vastustaja tahe õigussuhte kujundamisel. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tahe oli öelda tööleping üles nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt. Seega koosnes tehing kahest osast. Ei ole võimalik eeldada, et vastustaja soovis töölepingu jätkumist juhul, kui tagasiulatuv ülesütlemine on tühine.
2. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et juhul kui asuda seisukohale, et ebaõige tähtajaga ülesütlemisavaldus on kehtetu, kuna tagasiulatuva tähtajaga töölepingu ülesütlemine on tühine

§ 104

lg 1 järgi, siis esineb alus

§ 107

lg 2 järgi lõpetada töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, so 09.07.2015. Nimetatud kuupäevast luges töösuhte lõppenuks ka maakohus.

§ 109

lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, et hageja ei ilmunud tööle ega täitnud tööülesandeid alates 21.02.2015 temast endast tingitud põhjustel ja asjas ei ole tuvastatud, et tööandja oleks takistanud hageja tööle asumist, siis tuleb hageja hüvitist vähendada nullini. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ning leiab, et töötajal ei ole õigust hüvitist saada. Apellandi väide, et tööandja ei lubanud hagejat alates 22.02.2015 tööle, ei ole asjas tõendamist leidnud. 5 Ringkonnakohus märgib, et töötajale puudub alus maksta ka saamata ta jäänud töötasu.

§ 35

alusel ei pea tööandja töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd asjaoludel, mida ta ise on süüliselt põhjustanud. 11. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja märkis oma menetluskulude suuruseks 600 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja menetluskulud koosnevad õigusabikulust. Vastustaja esindaja kulutas õigusabi osutamisel neli töötundi. Konsultatsioonideks kliendiga kulus üks töötund. Samuti kulus üks töötund maakohtu otsusega tutvumiseks. Üks töötund kulus ka vastuse koostamiseks ja istungiks ettevalmistamiseks. Kohtuistungil osalemiseks kulus üks töötund. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et vastaspoolelt eo ole põhjendatud käesolevas asjas välja mõista õigusabi kulu, mis kulus kliendiga konsulteerimiseks. Kuna asjas puudub keerukas õiguslik vaidlus materiaalõiguse kohaldamise üle, maakohtu otsus ei ole mahukas ning apellatsioonkaebuses korratakse maakohtus esitatud seisukohti, siis ei eeldanud vastuse koostamine õigusteadmistega esindajapoolt arves märgitud ulatuses õigusabi osutamist. Ringkonnakohus määrab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabi osutamisel kaks tundi. Vastustaja esindaja tunnitasu 150 eurot koos käibemaksuga on mõistlik. Võttes arvesse, et apellant ei ole käibemaksukohuslane, mõistab ringkonnakohus õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Seega mõistab ringkonnakohus apellandilt välja vastustaja kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi