Obsah (7)

§ 113§ 35§ 42§ 402§ 415§ 94§ 41

Tsiviilasi nr 2-16-113292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2016, Tartu Tsiviilasi Osaühing Aktiva Fin

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte pooltele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud 57,35% ulatuses Janek Pihlo ja 42,65% ulatuses Osaühing Aktiva Finantsi kanda.
4. Määrata tsiviilasjas menetluskulude suuruseks 200,73 eurot. 1 Tsiviilasi nr 2-16-113292
5. Välja mõista Janek Pihlolt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 200,73 eurot.
6. Välja mõista Janek Pihlolt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 200,73 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsuse täiendamine

1. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
2. Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlike teadaannete vahendusel hiljemalt 17.11.
3. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
5. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 Tsiviilasi nr 2-16-113292 Asjaolude kirjeldus
7. Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1667,39 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta (tlk 38).
8. Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud järgmised lepingud (tlk 40-48): 24.09.2013 liitumisleping nr XXXXXXX; 29.07.2013 liitumisleping nr XXXXXXX; 24.09.2013 liitumislepingu lisa nr XXXXXXX; 29.07.2013 liitumislepingu lisa nr XXXXXXX. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks.
9. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata.
10. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 140 eurot, mis kajastub arvel nr
11. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
12. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
13. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 10.10.2016 järgmiselt:
14. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 2566,44 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1667,39 eurot.
15. Eelnevast tulenevalt palub hageja mõista kostjalt Janek Pihlolt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1667,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1667,39 eurot. Põhjendav osa
16. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
17. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui 3 Tsiviilasi nr 2-16-113292 pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 24.09.2013 liitumisleping nr XXXXXXX; 29.07.2013 liitumisleping nr XXXXXXX; 24.09.2013 liitumislepingu lisa nr XXXXXXX ja 29.07.2013 liitumislepingu lisa nr XXXXXXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel

§ 35lg 1 tähenduses.

25.

§ 42

lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 15.10.2013-20.01.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2007833595; 2008057282; 2008270449; 2008514772) eest tasumata 1667,34 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, järelmaksust, miinimumarvest ja käsitlustasust.
2. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 70 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
3. Hageja on avaldanud kohtule, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused ning kohus nõustub sellega, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks. 29.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 415

lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.

1. Kuna käsitlustasu 140 eurot (70+70) on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1527,34 eurot (1667,34-140).
2. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis summas 1667,34 eurot. Hageja tugineb oma nõudes kostjalt viivise saamiseks lepingu p-le 7.8, mille kohaselt on hagejal õigus tasumisega viivitamisel nõuda kostjalt viivist 0,15% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Käesoleva otsuse punkti 24 kohaselt on tegemist tüüptingimusega, mida kostja mõjutada ei saanud.
3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). 4 Tsiviilasi nr 2-16-113292 Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas).

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas).
3. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,15% päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kuue korra. Kolleegium (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-16) on leidnud, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks.
4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).
5. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis vastavalt alljärgnevale tabelile: Arve nr Summa Maksetähtpäev Viivitatud päevade arv viivis 2007833595 86,20 15.10.2013 1090 20,93 2008057282 671,73 15.11.2013 1059 158,21 2008270449 77,08 18.12.2013 1026 17,56 2008514772 832,38 20.01.2014 993 188,37 Kokku 385,07
6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt 1912,41 euro ulatuses, millest 1527,34 eurot on põhinõue ja 385,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 5 Tsiviilasi nr 2-16-113292 Menetluskulud
7. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 57,35% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 57,35% ulatuses kostja kanda ja 42,65% ulatuses hageja kanda.
8. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 970 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
9. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, seega mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 200,73 eurot (57,35% 375 eurost).
10. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 200,73 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6