Obsah (4)

§ 201§ 62§ 198§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 8. detsember 2016, Tartu 3-14-52498 Haldus

§ 201lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 2

1. Asjas esitatud valvurite õienditest (tl 40–43) nähtub, et kaebaja kambrisse ei sisenetud poriste ega mustade jalanõudega ning ei astutud, vähemalt tahtlikult kohale, kuhu kaebaja paigutas oma madratsi. Lisaks on valvurid kinnitanud, et vajadusel väljastatakse kinnipeetavatele, kui need soovi avaldavad, koristusvahendeid. Üks valvurites väitis, et tema nägi kaebajal põrandalappi iga päev, kui ta tööl viibis. Lisaks märgiti, et kaebaja ei olnud avaldanud soovi põrandalapi saamiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust nende ütluste tõelevastavuses ja õigsuses kahelda.
2. Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud mitmete kaaskinnipeetavate ülekuulamist. Ringkonnakohus leiab, et selleks puudub vajadus, kuna vanglateenistuse ametnike ütlused on piisavad, et teha asjas õigeid ja põhjendatud järeldusi. Seda enam, et kaebaja viibis kartserikambris üksi ning seetõttu ei ole nimetatud isikutel võimalik anda ütlusi selle kohta, mis toimus kaebaja kambris. Lisaks on kaebaja esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks alles apellatsioonimenetluses.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Lisaks tuleb tulenevalt

§ 198

lg 2 p-st 3 esitada tõendid võimalikult varakult, eelkõige juba halduskohtus, kui sellise tõendi olemasolu oli kaebajale juba varasemalt teada. Kaebaja on palunud ka videosalvestiste väljanõudmist, kust nähtub

1. mai
2. a õhtuse loenduse käik. Kuna vastustaja on väitnud, et selle kuupäeva videosalvestisi enam ei eksisteeri, ei saa ringkonnakohus neid välja nõuda. Seega on tegemist tõendiga, mis ei ole kättesaadav (

§ 62lg 3 p 2).

Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et sellelt ei nähtuks ilmselt midagi sellist, mis muudaks eelnevaid seisukohti ja järeldusi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et asjas puudub vajadus tunnistajate ülekuulamiseks ja asjas täiendavate tõendite väljanõudmiseks. 10. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Arvestades vaidluse iseloomu ning kaalul olevate õigushüvede kaalukust on ilmselge, et asjas ei ole istungi korraldamine vajalik, kuna see ei annaks asja lahendamisele juurde kvalitatiivset lisaväärtust. Seetõttu lahendab ringkonnakohus asja

§ 131lg 1 p 2 alusel kirjalikus menetluses.

Kirjalikus menetluses asja lahendamise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna istungi korraldamata jätmine aitab märgatavalt säästa asjas ringkonnakohtu otsuseni jõudmise aega.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a otsus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused ajas istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud menetlusabi jätkuvuse korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene