← Eesti

4-16-8565/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8565 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. jaanuari 2017 otsus Ernst Maisovi väärteoasjas NPALS § 151 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Ernst Maisov (ik 37004040247, elukoht XXX; viibib Ida prefektuuri Jõhvi kambris) Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. jaanuari 2017 otsus muutmata.
  6. Menetlusaluse isiku Ernst Maisovi apellatsioon jätta rahuldamata.
  7. Menetlusaluse isiku Ernst Maisovi edasilükkamiseks jätta läbi vaatamata. taotlus aresti täitmisele pööramise Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond koostas
  9. oktoobril 2016 väärteoprotokolli nr AB 1514323 selle kohta, et Ernst Maisov oli
  10. oktoobril 2016 kella 16.33 ajal Harju maakonnas Tallinnas Toompuiestee ja Adamsoni tänava ristmikul tarvitanud eelnevalt narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. E. Maisov rikkus eelkirjeldatud tegevusega NPALS § 3 lg-t 1 ja pani toime NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud väärteo.
  11. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas
  12. novembril 2016 Harju Maakohtule väärteomaterjalid, taotlemaks E. Maisovi karistamist väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga.
  13. Harju Maakohtu
  14. jaanuari 2017 istungile E. Maisov ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis istungil, et väärteo toimepanemine E. Maisovi poolt on tõendatud ning taotles kohtult tema karistamist arestiga 15 päeva. MAAKOHTU OTSUS
  15. Harju Maakohtu
  16. jaanuari 2017 otsusega mõisteti menetlusalune isik E. Maisov süüdi LS § 151 lg 1 järgi ning karistati 15 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub täitmisele viivitamatult Põhja Prefektuuri arestimajas. Ühtlasi mõistis kohus E. Maisovilt välja riigi tuludesse ekspertiisitasu 35 eurot. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 4.
  17. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumisest või selle põhjustest kohtule ei teatanud. Kutse
  18. jaanuari 2017 kella 09.00 istungile on E. Maisovile isiklikult, allkirja vastu kätte antud
  19. detsembril
  20. Väärteoasja on VTMS § 90 lg 1 alusel võimalik arutada ilma E. Maisovi osavõtuta, kuna ta on kutse kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. 4.
  21. E. Maisovile NPALS § 151 lg 1 järgi ette heidetud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis on tõendatud tema poolt narkootikumide tarvitamine
  22. oktoobril 2016.a. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel on märgitud, et E. Maisovil esines süstejälgi, väga aeglast reaktsioonikiirust, aeglast kõne, väga häiritud koordinatsioonihäireid, apaatsust, värisemist ning unisust. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et E. Maisovi uriinis tuvastati ekspertiisi käigus
  23. oktoobril 2016 metadoon, klonasepaam metaboliit ainete sisaldust. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Menetlusaluselt isikult tuvastatud ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning on seega narkootilised ained. 4.
  24. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Süütegu on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd E. Maisov on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.
  25. NPALS § 151 lg 1 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistatada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. E. Maisov pani NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. E. Maisovile trahvi määramine või siis ühiskondliku kasuliku töö kohaldamine ei põhjendatud, kuna teda on varasemalt väärteokorras karistatud 23-l korral, sh korduvalt NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Kuivõrd E. Maisovile mõistetud eelnevalt karistused enda eesmärki täitnud ei ole, on ainuvõimalikuks mõjutusvahendiks arest. E. Maisov tuleb süüdi mõista NPALS § 151 lg 1 järgi ja karistada arestiga 15 päeva. 4.
  26. Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub E. Maisovilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu summas 35 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  28. jaanuaril 2017 esitas menetlusalune isik E. Maisov apellatsiooni, milles selgitab, et ta ei saanud osaleda maakohtu
  29. jaanuari 2017 istungil, kuna ta oli kinni peetud
  30. jaanuaril
  31. Apellatsioonis ei nõustu E. Maisov ekspertiisi tulemusega ning asjaoluga, et tal tuvastati narkojoove, kuna arst on kirjutanud talle välja metadooni. Lisaks palub E. Maisov tühistada 15 päeva aresti.
  32. Samal kuupäeval on E. Maisov esitanud avalduse, milles palub lükata
  33. jaanuari 2017 otsusega mõistetud aresti kandmisele asumine edasi nädala aja võrra, et tal oleks võimalik pikendada metadooniravi.
  34. Tallinna Ringkonnakohtu
  35. veebruari 2017 määrusega jäeti menetlusaluse isiku apellatsioon käiguta ning anti aega selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni
  36. veebruarini
  37. E. Maisovil paluti selgitada seejuures, kas ta soovib väärteoasja läbivaatamist kohtuistungil ning kaitsja osalemist. Ühtlasi selgitati E. Maisovile võimalust taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel.
  39. veebruaril 2017 esitas E. Maisov uue apellatsiooni, milles selgitab, et ta jääb oma taotluse juurde tühistada maakohtu otsus. E. Maisov märgib, et ta ei nõustu ekspertiisi tulemustega, kuna tema on kogu aja käinud arsti juures, on osalenud metadooniprogrammis 2015.a. juulist. XXX tabletid on talle välja kirjutanud perearst. E. Maisovil ei ole võimalik esitada retseptist koopiat, kuna ta viibib vahi all. E. Maisov palub veel anda talle kaks nädalat aega, et tal oleks võimalik käia metadoonikeskuses. Samuti palub ta määrata endale kaitsja.
  41. veebruari 2017 määrusega jättis ringkonnakohus E. Maisovi taotluse kaitsja määramiseks läbi vaatamata. Samal päeval edastas ringkonnakohus E. Maisovi apellatsiooni kohtuvälisele menetlejale, paludes esitada hiljemalt
  42. veebruariks 2017 seisukohad apellatsiooni suhtes ning selles, kas kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
  44. veebruaril 2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikud seisukohad. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. 10.
  45. E. Maisov ei ole esitanud kohtueelses menetluses ega kohtumenetluse raames ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, et ta on alates 2015.a metadooni ravil ega ka seda, et talle on perearsti poolt välja kirjutatud teisi ravimeid. Kohtuväline menetleja koostas E. Maisovile väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2316,16,011746 28.10.2016 ning protokolli koostamisel selgitati isikule, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates
  46. novembrist
  47. Samuti selgitati, et isikul on võimalik esitada tõendeid ja taotlusi enne lahendi koostamist. Isik ei esitanud vastulauset ning ei esitanud omalt poolt ka ühtegi tõendit ega taotlust. 10.
  48. E. Maisov oli teadlik istungi toimumisest ning tal oli piisavalt aega vajalike tõendite hankimiseks. Olles kinnipeetav mõnes muus süüteos on isikul ikkagi võimalik läbi ametnike saata teavitus istungile ilmumise või mitteilmumise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  49. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimikuga, vaidlustatud kohtuotsuse, apellatsiooniga ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et Harju Maakohtu
  50. jaanuari 2017 otsuses esitatud motiivid ja järeldused E. Maisovi süü tõendatuse, samuti temale mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
  51. Apellatsioonis on E. Maisov selgitanud, et ta ei osalenud maakohtus asja arutamisel, kuna oli istungile eelneval päeval kinni peetud ja viibis arestimajas vahi all. Samas ei ole E. Maisov apellatsioonikohtult taotlenud väärteoasja saatmist maakohtule tagasi uueks arutamiseks enda osavõtul ega apellatsiooni läbivaatamist ringkonnakohtus istungil ja enda juuresolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus, arutades asja ilma E. Maisovi osavõtuta, rikkunud väärteomenetlusõigust, kuna täidetud olid VTMS § 90 lg-s 1 sätestatud eeldused. Nimetatud norm võimaldab arutada asja ilma menetlusaluse isikuta, kui talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või seda taotlust ei ole rahuldatud. Väärteotoimiku põhjal on tuvastatav, et E. Maisovile oli kutse
  52. jaanuari istungile allkirja vastu üle antud
  53. detsembril 2016 ja
  54. jaanuaril 2017 (tl 25; 27). Seega oli kohtukutse menetlusalusele isikule VTMS § 41 lg 1 kohaselt kätte antud. Vastavalt VTMS § 42 lg-le 1, peab isik, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. Ei ole tuvastatud objektiivseid asjaolusid, mille tõttu E. Maisovil ei oleks olnud võimalik teatada enda mitteilmumisest ega taotleda istungi edasilükkamist. Seega asja arutamine maakohtus E. Maisovi osavõtuta ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Eelkirjeldatud menetluskord on E. Maisovile eelduslikult tuttav, kuna samasisulisi väiteid on E. Maisov esitanud Tallinna Ringkonnakohtule varemgi (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  55. juuni 2011 otsus väärteoasjas 4-11842, kus ringkonnakohus jättis E. Maisovi apellatsiooni rahuldamata).
  56. Apellatsioonis on E. Maisov taotlenud enda õigeksmõistmist NPALS § 151 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. Apellant ei nõustu joobeseisundi tuvastamise saatekirja tulemustega ning tarvitas enda väitel narkootilisi aineid arsti ettekirjutusel. Väärteotoimikus olevad ja maakohtu poolt avaldatud tõendid kinnitavad E. Maisovi süüd. Ringkonnakohtul pole alust kahelda joobeseisundi tuvastamise saatekirja usaldusväärsuses. Sellest nähtuvalt tuvastati E. Maisovi uriinis narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus (metadoon, klonasepaami metaboliit; tl 11). E. Maisov ei eita apellatsioonis, et oli tarvitanud nimetatud narkootilisi aineid, vaid tegi seda enda väitel arsti loal. Ringkonnakohus selgitas E. Maisovile
  57. veebruari 2017 puuduste kõrvaldamise määruses, et juhul, kui E. Maisov soovib tugineda apellatsioonis enda väiteid kinnitavatele tõenditele, tuleb need esitada apellatsiooni juurde. Asjaolu, et E. Maisov on viibinud vahi all, ei ole selline, mille tõttu tal pole olnud võimalik esitada väärteoasjas tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Ringkonnakohtul pole objektiivseid põhjuseid eeldada, et E. Maisovile pole olnud tagatud vahi all olles Vangistusseaduse § 96 lg-s 1 ette nähtud õigus kasutada telefoni ja kirjavahetust, taotlemaks enda poolt soovitavaid tõendeid vastavast asutusest. Lisaks oli E. Maisovil vabaduses piisavalt aega endapoolsete tõendite kogumiseks. Väärteotoimikust nähtuvalt kinnitas E. Maisov väärteoprotokolliga tutvumist omakäeliselt
  58. oktoobril
  59. Apellatsioonis on E. Maisov selgitanud, et ta peeti kinni teises süüteomenetluses alles
  60. jaanuaril
  61. Maakohtu istungist enda väärteoasjas oli ta teadlik alates
  62. detsembrist
  63. E. Maisovi väited, et ta tarvitas narkootilisi aineid arsti ettekirjutusel, on jäänud paljasõnaliseks nii kohtueelses menetluses, maakohtus kui apellatsioonimenetluses. Maakohus on hinnanud kõiki väärteoasja materjale kogumis ning lugenud põhjendatult E. Maisovi süü väärteo toimepanemises tõendatuks. Kuna apellatsiooni väited jäävad tõendamata, siis need maakohtu motiveeritud ja tõenditele tuginevate seisukohtade ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ega maakohtu otsuse tühistamist kaasa ei too.
  64. Maakohtu mõistetud karistus arvestab E. Maisovi süüd, samuti eripreventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. E. Maisov on vaatamata varasematele korduvatele karistustele jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Nii nähtub karistusregistri andmetest, et tal on narkosüütegude eest koguni üheksa kehtivat väärteokaristust, mille eest on teda korduvalt karistatud rahatrahvi ja arestiga (tl 12-19). Arvestades, et need ei ole tema õiguskuulekusele mõju avaldanud, on ringkonnakohtu hinnangul võimalik teda karistada üksnes arestiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et E. Maisovit on põhjendatud karistada arestiga keskmises määras, s.o 15 päeva. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
  65. Maakohus määras, et E. Maisovil tuleb asuda aresti kandma viivitamatult. E. Maisov on taotlenud apellatsioonikohtult võimalust lükata aresti täitmisele pööramine edasi, võimaldamaks tal pöörduda vahepealsel ajal metadooniravile. VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega ei ole ringkonnakohtul pädevust aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks ning see taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. E. Maisovil on võimalik taotleda aresti täitmisele pööramise edasilükkamist, esitades vastavasisulise avalduse Harju Maakohtule.
  66. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Taotluse aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.