KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-667 Kohtuasi Pärnu linna

§ 534

alusel ja selle tähtaja möödumiseks ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ära langenud, saab kohus paigutada isiku TsMS § 533 alusel kinnisesse asutusse TsMS § 538 lg 2 järgi kuni üheks aastaks, arvates ajast, mil kohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse. See kehtib ka juhtumitel, kui kohus on menetlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist ja isiku kinnisesse asutusse paigutamist erinevate tsiviilasjadena. Vastused määruskaebusele

1. Sihtasutus Pärnu Haigla märkis, et määruskaebuses avaldatud seisukoht ei ole puutumuses meditsiiniga, mistõttu jättis sellele vastuväited esitamata.
2. Puudutatud isiku abikaasa oli seisukohal, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud ja vajalik.
3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis võttis kohus seisukoha selles osas, mis hetkest tuleb hakata lugema TsMS § 538 lg-s 2 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega. Riigikohus asus seisukohale, et olukorras, kus kohus on esmalt paigutanud isiku kinnisesse asutusse

§ 534

alusel ning selle tähtaja möödumiseks ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ära langenud, saab kohus paigutada isiku TsMS § 533 alusel kinnisesse asutusse TsMS § 538 lg 2 järgi kuni üheks aastaks arvates ajast, mil kohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse. Praegusel juhul otsustas kohus paigutada puudutatud isiku kinnisesse asutusse tähtajaga kolm kuud arvates määruse tegemisest, s.o kuni 21.05.

1. Arvestades, et puudutatud isik viibib tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil alates 12.01.2017, ei ületa vaidlustatud kohtumääruses toodud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg TsMS § 538 lg-s 2 lubatud maksimummäära. Praegusel juhul olid nii ekspertarst kui ka raviarst seisukohal, et puudutatud isiku tervislik seisund ei olnud raviga perioodil 12.01.2017-21.02.2017 stabiliseerunud ja puudutatud isik vajas ravi pikendamist veel kolme kuu võrra alates 21.02.
2. Ravi pikendamise tähtaja lugemine alates 12.01.2017 lühendaks ekspertarsti poolt prognoositud vajalikku raviaega ca 1,5 kuu võrra, mis oleks ilmselt ebapiisav puudutatud isiku stabiilse seisundi saavutamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
3. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 4 Määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud määrust osas, milles kohus tuvastas, et praegusel juhul esinesid eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et kohus määras valesti kinnisesse asutusse paigutamise algusaja. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses avaldatule märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 538 lg-s 1 on sätestatud elemendid, mis peavad kajastuma isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses. Viidatud normis on mh märgitud, et määrusest peab ilmnema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg. Vaidlustatud kohtumäärus vastab TsMS § 538 lg-s 1 sätestatud nõudmistele ja seal kajastub mh isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg – kolm kuud alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et kohus on määranud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja alguse valesti. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Õigusaktides ei ole sätestatud, missugust sündmust või kuupäeva tuleb isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruse resolutsioonis kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja alguse määratleda. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis (RKTKm 3-2-1-73-16) ei tõlgendanud Riigikohus mitte TsMS § 538 lg-t 1, vaid TsMS § 538 lg-t
4. Viimati nimetatud sättes on sõnastatud piirang, kui kaua võib isik olla kinnisesse asutusse paigutatud. Siinkohal selgitas Riigikohus, et olukorras, kus kohus on esmalt paigutanud isiku kinnisesse asutusse

§ 534

alusel ning selle tähtaja möödumiseks ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ära langenud, saab kohus paigutada isiku TsMS § 533 alusel kinnisesse asutusse TsMS § 538 lg 2 järgi kuni üheks aastaks arvates ajast, mil kohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse. Praegusel juhul tegi kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse 13.01.2017 (alates 12.01.2017 osutati talle tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi) ja vaidlustatud määruse järgi paigutati puudutatud isik kinnisesse asutusse kolmeks kuuks alates määruse tegemisest, s.o kuni 21.05.

1. Seega on puudutatud isik kokku paigutatud kinnisesse asutusse lühemaks ajaks kui üks aasta ja määrus ei riku TsMS § 538 lg-s 2 sätestatud piirangut. Kuivõrd seaduses on sätestatud üksnes asjaolu, et kohtul tuleb märkida määruses kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg ja puudutatud isiku kinnipidamine ei riku TsMS § 538 lg 2, võis maakohus määruse resolutsioonis märkida kolmekuulise perioodi kulgemise alguse ka vaidlustatud määruse tegemise aja. Eespool märgitud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulu
2. TsMS § 172 lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Ants Nõmmik esitas 22.02.2017 taotluse riigi õigusabi tasu saamiseks kolme pooltunni eest kokku 72 eurot (käibemaksuga) järgmise toimingu eest: 22.02.2017 määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine 1,5 tundi. 5 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg-st 3 tuleneva volitusnormi alusel kehtestatud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (tasude ja kulude kord) § 10 lg 3 kohaselt on isiku esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja menetlemisel kohtueelses menetluses ja kohtus 20 eurot iga poole tunni kohta. RÕS § 22 lg-s 7 sätestatu kohaselt kontrollib kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat Ants Nõmmiku taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja tasude ja kulude korra § 10 lg 3 alusel kindlaks määrata. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu ja mahtu, saab taotluses märgitud ajakulu kolm pooltundi pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Lähtudes tasude ja kulude korras sätestatud pooltunni hinnast 20 eurot, on advokaaditasu suuruseks 60 eurot. Kuivõrd Advokaadibüroo Nõmmik ei ole taotluse kohaselt käibemaksukohuslane, on lõplikuks õigusabi tasu suuruseks 72 eurot (käibemaksuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6