2-15-17577/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-17577 Tsiviilasi J.K. hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes 1260 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant: J.K. (hageja), ik XXX; esindaja Maarika Kutser; Vastustajad: A (kostja), ik XXX ja B (kostja), ik XXX; vastustajate seaduslik esindaja E.L.; vastustajate lepinguline esindaja Ingridt Allemann RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja vähendada kummalegi kostjale tasutava elatise suurust 170 euroni kuus.
8. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
9. Rahuldada hagi osaliselt.
10. Muuta J.K. poolt Viru Maakohtu
11. juuli 2013 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-13-4739 A´le ja B´le makstavat elatise suurust alates hagi esitamise ajast.
12. Mõista J.K.´ilt välja elatis A (sünd XXX) kasuks summas 170 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni.
13. Mõista J.K.´ilt välja elatis B (sünd XXX) kasuks summas 170 eurot kuus, kuni tema täisealiseks saamiseni. 1
14. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
15. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
16. J.K. (hageja) esitas A (kostja) ja B (kostja) vastu hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatist 125 euroni kuus mõlema lapse kohta. Viru Maakohtu 03.07.2013 määrusega kinnitati kompromissleping, mille järgi peab hageja tasuma mõlemale kostja elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamisele lisandunud kaks ülalpeetavat –
17. a sündinud C ja
18. a sündinud D. Hageja viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 1100 eurot. Hageja sissetulekud ei ole muutunud, kuid hageja ei ole võimeline seoses lisandunud ülalpeetavatega täitma
19. a kohtumäärust. Hagejal on kaks laenulepingut AS-ga Swedbank, mille laenumaksed on kokku 150 eurot kuus. Elektrile kulub 150 eurot kuus ja autoliisingule 195 eurot kuus. Pärast püsikulude tasumist jääb hagejale vaba raha 605 eurot kuus ning nelja ülalpeetava kohta on see 121 eurot kuus. Hageja on võimeline tasuma mõlemale kostjale elatist 125 eurot kuus.
20. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Ainuüksi palgatõendi ja uute ülalpeetavate järgi ei ole võimalik tuvastada elatise maksete suurust mõjutavate asjaolude muutumist.
21. a kohtumääruses ei tuvastatud laste vajadusi ja vanemate varalist seisundit. Kostjad leidsid, et uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab küll vanema varalist seisundit, kuid hageja peab tõendama asjaolude esinemist, mis tingivad kompromissiga kokkulepitud elatise suuruse vähendamist alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Kostjal on ka muid sissetulekuid lisaks töötasule. Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub, et hageja saab tulu ka Kunda Linnavalitsusest ja Kaitseliidust, samuti saab hageja vanemahüvitist. Kuue kuu jooksul sai hageja töötasu 6728,97 eurot, Kaitseliit maksis hagejale 104,11 eurot, 2 Kunda Linnavalitsus maksis 59,24 eurot ja vanemahüvitist maksti 2197,42 eurot. Seetõttu on hageja keskmine sissetulek 1514,96 eurot kuus. Hageja on üürinud välja ka korteri, millest ta saab ilmselt üüritulu. Kostjad märkisid, et hageja suuremaid sissetulekuid kinnitab hageja pangakonto väljavõte, mille järgi on hageja teinud kulutusi enda praeguse abikaasa eelnevatest abieludest sündinud laste ülalpidamiseks. Hageja on maksnud ka oma abikaasa endise mehe telefoniarveid. Seadusega ei ole kooskõlas laste ülalpidamine, kelle suhtes ei ole hagejal ülalpidamise kohustust. Hageja püsikulud on tõendamata. Laenumaksed on kokku 138,80 eurot kuus. Kaheldav on elektrile 150 euro kulutamine kuus. Tõendamata on kulu autoliisingule. Vanemal on kohustus hankida laste ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest seetõttu, et sissetulek on liiga väike. MAAKOHTU LAHEND
22. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 864 eurot. Maakohus märkis, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks esineb alus siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures tuleb tuvastada, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Maakohus märkis, et hageja elukondlikeks kuludeks (eluase, söök, riided) on 120 eurot kuus. Samas leidis maakohus, et ülalpidamise nõue on prioriteetne ning võimalik ei ole elatise vähendamine laenumaksete tõttu. Laenude maksmise kohustus oli olemas ka kompromissi sõlmimise ajal. Eelmise menetlusega võrreldes on tänaseks lõppenud rahalised kohustused Elioni järelmaksulepingutest. Maakohus märkis, et hageja kinnitas, et ta töötab endiselt samas töökohas. Seega ei ole muutunud ka asjaolu, et hagejal on olemas regulaarse sissetulekuga töökoht. Eelmises menetluses on hageja kinnitanud, et tema töötasu suurus on 900-1000 eurot. Järelikult on hageja töötasu suurenenud. Hageja äriühing OÜ XXX on väärtusetu ja sellel ei ole majandustegevust. Eelmises menetluses märkis hageja korteriga seotud kuludeks 200 eurot kuus. Käesolevas menetlus märkis hageja eluasemega seotud kuludeks 150 eurot kuus ning vähendas seda summat 120 euroni kuus. Seega on hageja majanduslik olukord paranenud. 3 Maakohtu hinnangul ei ole hageja oma eluaseme ja autoga seonduvaid kulusid piisavalt optimeerinud ja hajutanud. Hagejal on korteriomand, mille oleks hageja pidanud müüma või andma tulusalt üürile. Maakohtu hinnangul oleks võimalik autoliisingu makseid pikemalt ajatada. Vaidlust ei ole selles, et võrreldes eelmise lahendi tegemise asjaoludega on hagejale lisandunud kaks alaealist ülalpeetavat. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Maakohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et hagejal on ülalpidamisel kokku 4 alaealist last, ei anna tõendeid arvestades alust väita, et hageja ei ole võimeline täitma kõigi alaealiste laste suhtes nende ülalpidamise kohustust. Maakohus leidis, et hageja varanduslik seisund ei ole võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga sedavõrd oluliselt muutunud, et oleks alust muuta kompromissiga kinnitatud kostjatele elatise miinimummääras ülalpidamise tagamist. Maakohus märkis, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjate õigusabikulu oli koos käibemaksuga 864 eurot. See seisnes konsultatsioonis, hagi analüüsis, kirjaliku vastuse koostamises, hageja seisukohtade analüüsis, istungiteks ettevalmistumistes, istungitel osalemises ja kostja kirjalike seisukohtade koostamises. Aega kulus kokku 9 tundi, tunnihind oli 80 eurot. Maakohus leidis, et arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse eset, on õigusabikulud põhjendatud ja mõistlikus suuruses ning kuuluvad rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
23. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega muudetakse Viru Maakohtu 03.07.2016 määrust ja mõistetakse apellandilt mõlema vastustaja kasuks välja elatis 125 eurot kuus. Apellant palub jätta menetluskulud vastustajate kanda. Apellandi hinnangul rikkus maakohus materiaal- ja menetlusõigust ja põhjendamiskohustust. Maakohus jättis põhjendamata, miks kohus ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Maakohus ei analüüsinud teiste laste vajadusi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus küll õigesti märkinud, et juhul, kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik elatis maksma kohustatud. Vaatamata sellele hakkas maakohus võrdlema hageja varalist seisundit kompromissi kinnitamise ajaga ning leidis, et see ei ole muutnud. Asjakohatu on maakohtu märkus, et alaealiste ülalpidamiskohustuse täitmine on prioriteetne eraõiguslikust laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise ees. Laenukohustus tekkis
24. a ehk enne ülalpidamiskohustuse tekkimist. Laenu tagasimaksed on kuus erinevad intressi ja kindlustusmakse tõttu. Igakuine kohustus on 145-150 eurot. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et apellandi elukondlikud kulud on 120 eurot kuus. Tööandja peab apellandi palgast kinni elektriarve, mis on 120 eurot kuus. See ei tähenda, et apellandil 4 kulub eluaseme, söögi ja riiete peale 120 eurot kuus. Apellandi sissetulekust ei jätku söögi ja riiete ostmiseks ning peresisese kokkuleppega on jagatud kulud ära pereliikmete vahel. Apellant ei saanud hajutada autoliisingu makseid pikema aja peale. Apellant ei pea mõistlikuks väga vana auto ostmist, kuna sellele oleks vaja teha suuri remondikulutusi. Auto on hädapärane liikumisvahend, kuna peres on lapsed ja elatakse maal. Maakohus jättis arvestamata, et hagejale lisandus kaks ülalpeetavat. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et sellest ei saa järeldada, et hageja ei ole võimeline kõiki lapsi ülal pidama. Vanemahüvitist ei saa käsitleda peretoetusena. Apellandi abikaasa on väikeste lastega kodune ja tal ei ole sissetulekut. Asjaolu, et vanemahüvitis arvutati apellandi töötasust, ei muuda hüvitise olemust. Maakohus jättis tähelepanuta apellandi seisukohad korteriomandi müügi kohta. Apellandile kuuluv laenuga ostetud korter on müügis hinnaga 8000 eurot. Sellele ei ole leitud ostjat. Odavamalt ei saa korteriomandit müüa, kuna laenujääk on 8091,04 eurot. Odavamalt müües jääks apellandile endiselt alles laenukohustus. Isegi juhul, kui korteriomand õnnestub müüa, tuleb saadud rahast tagastada laenujääk ja seda ei saa elatise maksmiseks kasutada. Apellandil õnnestus anda korter üürile tingimusel, et üürnik maksab ainult kommunaalkulusid ja ei tasu üüri. Seetõttu ei tekita korteriomand lisakulutusi. Kundas on raske üürnikku leida ja Kundas on levinud üürile andmine kommunaalkulude eest. Apellandil jääb ühe ülalpeetava kohta kuus raha kätte 127,12 eurot. Maakohus jättis tähelepanuta, et tööandja peab iga kuu elektriarve töötasust kinni.
25. Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Maakohus pidi tegema kindlaks apellandi varandusliku seisu ja võimalused elatise maksmiseks tulevikus. Vastustajad on seisukohal, et maakohus ei ole otsuse tegemisel võrrelnud apellandi varanduslikku seisundit kompromissi kinnitamise aja ning käesoleva menetluse aja seisuga, vaid on täitnud seadusest tulenevat kohustust ja andnud hinnangu apellandi poolt käesolevas asjas esitatud tõenditele ja ütlustele tuvastamaks apellandi varalist seisundit ja võimalusi käesoleva menetluse ajal. Maakohus on õigesti märkinud, et väljakujunenud kohtupraktika ja TMS § 119 kohaselt on alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine prioriteetne eraõiguslikust laenusuhtest tuleneva kohustuse täitmise ees. Apellandi poolt kohtule esitatud pangaväljavõttest nähtub, et igakuised laenumaksed ei olnud igakuuliselt erinevad, vaid nende suurus muutus iga 6 kuu möödumisel vastavalt Euribori muutusele, olles eluasemelaenu osas 67,95-67,69 eurot ja väikelaenu osas vastavalt 70,62-70,58 eurot ning moodustades kokku 138,57-138,80 eurot, millele lisandus igakuine kindlustusmakse summas 8,52 eurot. Seega ei ületa apellandi laenukohustused koos kindlustusmaksega ühelgi kuul 147,32 eurot. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit oma elukondlike kulude kohta. Maakohus ei saanud jõuda teistsugusele järeldusele, et elukondlikud kulud on 120 eurot kuus. 5 Maakohus leidis õigesti, et liisingulepingu sõlmimisel pidanuks hageja kaaluma enda rahalisi võimalusi liisingumaksete tasumise osas. Maakohus on esitatud tõendeid õigesti hinnates jõudnud õigele järeldusele, et ainuüksi faktiline asjaolu, et hageja ülalpidamisel on kokku 4 alaealist last, ei anna käesoleva kaasuse tõendite baasil alust väita, et hageja ei ole võimeline täitma kõigi alaealiste laste suhtes nende ülalpidamise kohustust. Apellant oleks pidanud oma vara müüma, et ülalpidamiskohustust täita. Pärast müüki vabaneks apellant laenumakse tasumise kohustusest, mille arvel saab elatist maksta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja vähendab alates hagi esitamisest tasumisele kuuluva elatise suurust 170 euroni kuus ühele lapsele. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud poolte endi kanda.
27. Hageja esitas hagi kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatise, mille suuruseks on mõlemale (kahele) lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, vähendamiseks 125 euroni kuus, kuna vahepeal on hageja ülalpidamisele lisandunud kaks ülalpeetavat.
28. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Ringkonnakohus aga ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja sissetulek võimaldab kahele lapsele anda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (s.o käesoleval ajal 235 eurot). Hageja esitas maakohtule oma arvelduskonto väljavõtte, palgatõendi ja laenu- ning liisinglepingu. Ringkonnakohtule uusi tõendeid ei esitatud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka elatise tasumise kohustuse osas eelkõige maakohtu otsuse tegemise aja seisu arvestades. Ringkonnakohus siiski märgib, et hageja esitatud tõendite alusel saab järeldada, et autoliisingu tasumise kohustus ning üks laenuleping on käesolevaks ajaks lõppenud. Asjas esitatud andmete kohaselt on apellandi sissetulek suurusjärgus 1000 eurot, tal on eluruumi kasutamisega seotud kulutused, mis aastaringselt on põhjendatud ca 100 eurot kuus, apellandil on auto, millega seonduvad kulud kütusele ja arvestades auto vanust ka remondile. Apellandil on abikaasa ja kaks väikest last, mistõttu auto on perele vajalik ja kulud autole on vältimatud. Apellandil on jäänud laenukohustus vähemalt 60 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et isikule, kes teenib 1000 eurot kuus ning ei hoia oma kohustuste täitmisest kõrvale, peaks isiklikuks kasutamiseks jääma samuti rahalisi vahendeid vähemalt elatusmiinimumi ulatuses, mis oli statistikaameti andmetel 2016 aastal 200,12 eurot.
29. Apellandil ei ole peale palga teisi arvestatavaid sissetulekuid, varaks on kasutatud auto ja korteriomand. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant elab üüripinnal, ei saa korteriomandit, mille väärtuseks on pakutud 5000-8000 eurot ja mis on hüpoteegiga koormatud, pidada varaks, mille arvel elatise tasumise kohustust täita. 6
30. Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamise nõue on põhjendatud ka selle tõttu, et apellandil on kohustus lisaks kostjatele ülalpidamist anda ka pärast kompromissi sõlmimist sündinud kahele lapsele (sündinud 2014 ja 2015). Väljamõistetava elatise suuruse määramisel saab arvestada ka sellega, et kostjad saavad lapsetoetust kumbki 50 eurot kuus. Ringkonnakohus vähendab tasumisele kuuluvat elatist ning mõistab kummagi kostja kasuks välja elatise 170 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni.
31. Ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vaidlus toimus elatise suuruse üle, kus kohtul on tavapärasest hagimenetlusest oluliselt suuremad kohustused asjaolude väljaselgitamisel, asjas puudus vaidlus materiaalõiguse kohaldamise osas, menetlus ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu oleks elatise maksmiseks kohustatud isikult osaliselt vastaspoole kulude väljamõistmine ka TsMS § 162 lg 4 alusel ebamõistlik. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi