2-13-51669/100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-13-51669 Tsiviilasi Riivits legal&finance OÜ hagi Ülo Luige vastu 7 000 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 0 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riivits legal&finance OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Riivits legal&finance OÜ (registrikood 12096850) Vastustaja (kostja): Ülo Luik (isikukood XXX) esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. juuli 2016 otsuse resolutsiooni punkt 3, milles maakohus mõistis välja Riivits legal&finance OÜ-lt Ülo Luige kasuks menetluskuluna (õigusabikulu) koos käibemaksuga 540 eurot.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada Tartu Maakohtu
6. juuli 2016 otsuse resolutsiooni punkt 3 järgnevalt: „
7. Jätta rahuldamata Ülo Luige taotlus välja mõista Riivits legal&finance OÜ-lt menetluskuluna (õigusabikulu) koos käibemaksuga 540 eurot.“
8. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
9. juuli 2016 otsus muutmata.
10. Apellatsioonkaebus rahuldada.
11. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
12. Riivits legal&finance OÜ (hageja) esitas
13. oktoobril 2013 Pärnu Maakohtule Ülo Luige (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväited, lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja menetlus jätkus hagimenetluses Tartu Maakohtus. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 7000 eurot (võla põhiosa 3666 eurot ja viivis 3334 eurot). Kostja andis
14. augustil 2012 Roman Juurele (endine võlausaldaja) kirjaliku võlatunnistuse, mille järgi ta võlgneb 3666 eurot kohustusega tasuda rahasumma kas samas väärtuses saunamaja ehitamisega või hiljemalt
15. oktoobriks
16. Kostja kohustust ei täitnud.
17. juulil 2013 loovutas endine võlausaldaja võla hagejale.
18. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et tal ei ole hageja ees võlgnevust. Hageja nõue on aegunud. EELNEV KOHTUMENETLUS
19. Tartu Maakohus jättis
20. juuni 2015 otsusega hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
21. novembri 2015 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. 2 MAAKOHTU LAHEND
22. Tartu Maakohus jättis
23. juuli 2016 otsusega hagi rahuldamata, kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu (õigusabikulu) 540 eurot (koos käibemaksuga). Maakohtu tuvastatud asjaoludel sõlmisid Ants Juur (Roman Juure isa) ja kostja
24. aastal suulise töövõtulepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1) sauna ehitamiseks. Kostja
25. augustil 2012 antud võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1) on deklaratiivne ja sellega kinnitati olemasolevat kohustust, seega saab lugeda palksauna kogumaksumuseks 3666 eurot. Tõendite kohaselt tasus A. Juur kostjale töövõtulepingu täitmiseks sularahas osamaksena 1597 eurot 79 senti ning kostja ehitas palksauna valmis. Teist osamakset A. Juur ei tasunud ning rikkus sellega oluliselt lepingut. Kostja keeldus sauna üleandmise kohustuse täitmisest ja müüs selle tekkinud kulude katteks lepinguvälisele isikule. Selliselt taganes kostja
26. a kaudse tahteavaldusega lepingust (VÕS § 116). A. Juur loovutas oma nõude kostja vastu R. Juurele, kes omakorda loovutas nõude hagejale. Hagejal oleks VÕS § 188 lg 2 ja § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel makstud esimese osamakse tagastamist, samuti oleks hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõue jääb rahuldamata selle aegumise tõttu.
27. augustil 2012 antud võlatunnistus oli allkirjastatud ajal, mil kostja oli töövõtulepingust taganenud ja sellest lepingust tulenev tagasitäitmise nõue oli aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146 lg 1 ja § 147). Kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja tasunud OÜ ASIO juristile arve alusel 450 eurot. Juriidiline abi seisnes dokumentide koostamisel abi osutamises, nõustamises ning konsultatsioonide andmises. Ajakulu on kokku 9 tundi, töötunni hind on 50 eurot. Asjaolu, et kostja on menetluskulude nimekirjas nimetanud nõustaja ajakulu ja, et nõustaja ei ole käibemaksukohustuslane, ei tähenda seda, et tegemist oleks kostja nõustajaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 228 lg 2 mõttes. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kostja nõustaja kohtuistungil osalenud ja teda ei saa pidada viidatud sätte järgi nõustajaks. Kohtule teadaolevalt vastab kostja volitatud jurist Vambola Olli TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, jurist on käinud tsiviilasja toimikuga tutvumas. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas on selgesõnaliselt märgitud, et kulu on kantud seoses praeguse tsiviilasja menetlusega. Oluline on ka see, et pärast juristile volituse andmist viitavad kostja esitatud menetlusdokumendid selgelt asjaolule, et kostja on saanud nende koostamisel õigusnõustamist ja abi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
28. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 540 eurot. Hageja palub uue otsusega menetluskulude väljamõistmine tühistada (kostja menetluskulu tuleks jätta tema enda kanda) või alternatiivselt vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 120 euroni (koos käibemaksuga) (mis vastab õigusabi ajakulule 2 tundi). Maakohus on ebaõigesti rahuldanud kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, sest väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad esindaja kuludena, mille hüvitamist saaks kostja TsMS-i järgi hagejalt nõuda. V. Olli ei ole tsiviilasja menetluses kostjat esindanud (kõik menetlusdokumendid on koostanud ja allkirjastanud kostja ise). Kostja kinnitusel oli V. Olli tema nõustaja, nõustaja kulu TsMS-i järgi ei hüvitata. Ka ei nähtu kostja esitatud arvest, et õigusabiteenus on seotud praeguse menetlusega. Maakohus jättis otsuse põhjendamiskohustust rikkudes hageja sellekohased vastuväited tähelepanuta. 3 Maakohus jättis samuti tähelepanuta, et kostja menetluskulude nimekiri ei vastanud TsMS § 176 lg 1 nõuetele (kulude detailne koosseis on esitamata) ning märgitud ajakulu 9 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Mõistlik hüvitatav ajakulu saaks olla kuni 2 tundi (1 tund
29. jaanuari 2016 dokumendi koostamiseks ja 1 tund kliendikonsultatsioonideks).
30. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja pidas kaebust alusetuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
32. juuli 2016 otsuse resolutsiooni punkt 3, milles maakohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskuluna (õigusabikulu) koos käibemaksuga 540 eurot, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja sõnastab Tartu Maakohtu
33. juuli 2016 otsuse resolutsiooni punkti 3 järgnevalt: „
34. Jätta rahuldamata Ülo Luige taotlus välja mõista Riivits legal&finance OÜ-lt menetluskuluna (õigusabikulu) koos käibemaksuga 540 eurot.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
35. juuli 2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus mõistis välja Riivits legal&finance OÜ-lt Ülo Luige kasuks menetluskuluna (õigusabikulu) koos käibemaksuga 540 eurot (resolutsiooni p 3) ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas.
36. Hageja väitel rahuldas maakohus ebaõigesti kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, sest väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad lepingulise esindaja kuludena, mille hüvitamist saaks kostja TsMS-i sätete järgi hagejalt nõuda. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega ning leiab samuti, et kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ja seetõttu ei olnud maakohtul alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole toimikus selliseid dokumente, mis annaksid alust väita, et kostjat esindas kohtus lepinguline esindaja. Asjaolu, et kostja volitas Vambola Ollit tutvuma tsiviilasja materjalidega (I kd tl 172), ei näita Vambola Olli osalemist menetluses kostja esindajana. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna jurist käis toimikuga tutvumas ja kostja poolt koostatud menetlusdokumendid viitavad sellele, et kostjale on osutatud abi nende koostamisel, siis ongi tegemist lepingulise esindajaga, kelle kulud tuleb hüvitada TsMS § 175 alusel. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu ning sama paragrahvi lg 4 alusel esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 1 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Asja ei ole menetlusdokumente, milles nähtuks Vambola Olli tegutsemine kostja nimel. Samuti ei ole Vambola Olli osalenud kohtuistungitel ja esindanud kostjat. 4 Kuna kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses ning antud juhul ei ole kostjat kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja, siis on maakohus ebaõigesti rahuldanud kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
38. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid menetluskulude kindlaksmääramist. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitada. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson