KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-62808

§ 102lg-d 1 ja 2).

Kohus ei rahuldanud ka elatise vähendamise nõuet. Viru Maakohtu 03.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-12797 kinnitati kompromiss ja lõpetati menetlus hageja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Määrusega kohustati hagejat tasuma igakuiselt 10 eurot kuni võlgnevuse kustutamiseni. Võlanõuete olemasolu ei vabasta vanemat alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ega anna alust elatise vähendamiseks. Kuigi hagejal on tuvastatud püsiv töövõimetus 100% ja sügav puue ning XXX vallas pimedatele kohandatud töökohtade puudumise tõttu ei ole tal võimalik teenida töötasu, on tal siiski kohustus oma alaealist last ülal pidada, kasutades rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tuludeklaratsioonist nähtuvalt oli hageja sissetulekuks

1. a pension 3565,98 eurot, s.o ca 297 eurot kuus. Igakuist elatist kohustus hageja oma alaealisele lapsele tasuma alla seaduses sätestatud miinimumi, st 139,01 eurot, mis moodustab vähem kui poole hageja sissetulekust. Kohus ei sea kahtluse alla, et hagejal on seoses tervisliku seisundiga lisakulutusi ning et hagejal on vaja katta kulutused eluasemele ja toidule. Samas enda ja alaealise lapse ühetaolise ülalpidamise kohustus tagab eelkõige lapse huvide kaitse. Lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
2. A.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. septembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vabastada hageja täielikult Harju Maakohtu määruse nr 2-11-51332 alusel kostja ülalpidamiseks igakuulise elatise 139,01 eurot tasumisest ja elatise võlgnevuse tasumisest (võlgnevus 3388,70 eurot) kohustuse rikkumise vabandatavuse alusel või alternatiivselt vähendada Harju Maakohtu määrusega nr 2-11-51332 kokkulepitud elatisesummat ning mõista A.V.lt välja igakuuline elatis X ülalpidamiseks 70 eurot (või vähendada elatisesummat kohtu äranägemisel) alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni hageja tervenemiseni või töövõime taastumiseni või hageja materiaalse olukorra paranemiseni. Menetluskulud palub apellant jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei hinnanud õigesti tõendeid ja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtuotsus on vastuoluline ja ebaselge ning kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust; 2) ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-69-13 kohane, sest asjaolud on erinevad. Lahendis nr 3-2-1-37-11 on Riigikohus leidnud, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kohus on jätnud kaalumata, kas hageja olukord ja tervislik seisund – sügav puue, täielik nägemiskaotus ja 100% töövõimekaotus vajavad erilist riiklikku kaitset. Tegemist ei ole isikuga, kes terve, töötava ja pahatahtlikuna ei täida oma seadusest ja kohtumäärusest tulenevat kohustust; 3) esinevad hagejal mõjuvad põhjused, miks ta ei ole võimeline ülalpidamiskohustust kompromissis märgitud suuruses täitma. Hageja tervist ja 100% töövõimetust arvestades on kohustuse rikkumine vabandatav. Tsiviilasjas nr 2-11-51332 kokkuleppe sõlmimisel ei saanud hageja eeldada, et ta haigestub ajukasvajasse, kaotab täielikult nägemise ja 100% töövõime. Kokkuleppe sõlmimisele eelnenud ajal ei olnud hagejal terviseprobleeme. Kohtu hinnang, et hageja peab oma sissetulekust 50% tasuma elatiseks, on kohatu: hageja on Sotsiaalkindlustusameti 21.03.2014 otsusega tõendanud, et puudest tulenevalt esinevad tal lisakulutused ravimitele, transpordile, enesehooldusele, majapidamisele ja sidevahendite kasutamisele. Tervis ei võimalda hagejal töötada ning pension kulub hageja enda ülalpidamiseks. Tegemist ei ole soovimatusega osaleda lapse ülalpidamises, praegune olukord on põhjustatud objektiivsetest, hageja poolt mõjutamatutest asjaoludest ja on erandlik. Hageja ei ole oma tervise halvenemisele ise kaasa aidanud. Kohus lähtus perekonnaseaduse üldpõhimõttest, kuid asjaolusid tulnuks kaaluda ka VÕS § 103 lg-test 1 ja 2 lähtuvalt, st et kohustuse täitmata jätmine on hageja puhul vabandatav. Hagejale peaks jääma mõistlik võimalus äraelamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti otsuses märgitud sügavast puudest tingitud lisakulutuste katmiseks.
4. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse tühistamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kostjal on perekonnaseaduse järgi õigus hagejalt elatist saada. Riigikohus on leidnud (3-2-1-14-08, p 11), et üksnes kohustatud vanema töövõimetus ei anna alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. Lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus sõltub vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel; 2) väidab hageja, et kokkuleppe sõlmimisele eelnenud ajal ei olnud tal terviseprobleeme. Vaatamata heale tervislikule seisundile ei täitnud hageja ka siis lapse ülalpidamise kohustust; 4 3) juhul kui isikule ei piisa makstavast pensionist, siis täiendava abivajaduse (sotsiaalabi) üle otsustab kohalik omavalitsus. Kaebusest ei nähtu, kas hageja on kasutanud sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid õigusi. Hageja ei ole selgitanud, millised tervislikust seisundist tingitud lisakulutused on tal jäänud tegemata seetõttu, et osalist elatist, 67,90 eurot, peetakse kohtutäituri poolt kinni. Sotsiaalhoolekande seaduses on puudega isikutele ette nähtud erinevad teenused. Hagejale makstakse töövõimetuspensioni 283,83 eurot ja puudetoetust 53,70 eurot, seega kokku laekub rohkem kui vaesuspiir; 4) on elatisevõlgnevuse sissenõudes kohtutäituri avalduse alusel seatud hageja korteriomandile XXX võõrandamise keelumärge. Seega on hagejal vara, millele elatisevõlgnevuse sissenõuet pöörata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude ning vähendab Harju Maakohtu 02.12.2011 määrusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatist 139,01 eurot alates 18.12.2014 70 euroni kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6. Hagiavalduse kohaselt palus hageja vabastada teda Harju Maakohtu 02.12.2011 määrusega temalt kostja kasuks väljamõistetud igakuise elatise 139,01 eurot ja elatise võlgnevuse tasumisest või alternatiivselt vähendada väljamõistetud elatise suurust 70 euroni kuus. Väljamõistetud elatist saab muuta (vähendada) alates uue hagi esitamise ajast ning selleks tuleb tuvastada, kas on muutunud lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega. Iseenesest on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja varaline seisund on pärast varasema kohtulahendi tegemist oluliselt muutnud. Nii nähtub sotsiaalkindlustusameti 21.03.2014 otsusest nr 1082142, et hagejal on tuvastatud peaaju kasvaja mõlema silma pimedusega, kaasuvana insuliinsõltuv diabeet ning selline tervislik seisund põhjustab raske funktsioonihäire ja hageja ei suuda tööga elatist teenida. Otsuse nr XXX kohaselt on hageja täielikult töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 100%, põhjus üldhaigestumine (tl 15). Sotsiaalkindlustusameti 21.03.2014 otsusest nr 1082143 nähtub, et hagejal on sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Hageja kinnituse kohaselt ei suuda ta tervisliku seisundi tõttu elatist teenida ning XXX vallavalitsuse teatisest (tl 81) nähtub, et vallas puuduvad pimedatele kohandatud töökohad.
7. a tuludeklaratsioon tõendab, et hageja sissetulekuks
8. a oli töövõimetuspension summas 3565,98 eurot (ca 297 eurot kuus). Maakohus leidis, et vaatamata töövõimetusele on hagejal kohustus oma alaealist last ülal pidada ning selleks peab hageja kasutama olemasolevaid rahalisi vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud seisukohaga ei nõustu.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

5 § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Riigikohus on 19.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 asunud seisukohale, et vanema kohustus kasutada

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevaid vahendeid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikutega (sh ülalpidaja) arvuga, vaid vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Hageja igakuulise töövõimetuspensioni suuruseks on alates 01.04.2015 301,61 eurot ja puude toetus 53,7 eurot. 22.06.2016 menetlusdokumendist (tl 149-150) nähtub, et hageja igakuised kulud on ca 200 eurot, lisaks tasub ta kohtutäituri vahendusel võlgnevuste katteks ca 28 eurot kuus (elatise võlgnevus ja võlgnevus OÜ-le XXX 10 eurot kuus) ja seega on võimalik tasuda igakuist elatist ca 74 eurot. Nimetatud kohustuste suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja igakuised kulud ca 200 eurot tagavad talle minimaalselt vajaliku toimetuleku ning sellised juhul on kostjale väljamõistetud igakuise elatise vähendamine 70 euroni kuus kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-119-15 väljendatud seisukohaga. Kostja väide, mille kohaselt võiks hageja küsida toimetulekutoetust kohalikust omavalitsusest (tl 74 pöördel), viitab hageja abivajadusele ning kinnitab, et hageja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist varasemas kohtulahendis kindlaksmääratud ulatuses. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et lapse vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega, mida makstakse lapse emale (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16). Kinnistusregistri andmetel kuulub hagejale korteriomand XXX, millele on seatud käsutamise keelumärge kostja kasuks. Tegemist on hageja eluasemega ning põhjendatud ei ole kostja väide, et korteriomand tuleks koheselt võlgnevuse katteks müüa.

1. TsMS § 442 lg 8 viimase lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja vähendab alates 18.12.2014 hagejalt väljamõistetud elatist 139,01 eurot 70 euroni kuus, siis ei pea ringkonnakohus põhjendama hageja alternatiivse nõude, vabastada teda igakuise elatise 139,01 eurot ja elatise võlgnevuse tasumisest, rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et perekonnaseaduse
2. peatüki
3. jaos on ammendavalt reguleeritud nii ülalpidamiskohustuse andmine kui selle piiramine (§ 103) ning vaidluse lahendamine on võimalik perekonnaseaduse vastavate sätete alusel. Hageja täielik töövõimetus tuvastati 21.03.2014 tagasiulatuvalt alates 01.02.2014 ning hagejal oli võimalus taotleda elatise vähendamist (ja sellega vältida elatise võlgnevuse suurenemist) varasemalt kui 18.12.
5. Seoses hagi rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hagejale anti Viru Maakohtu 07.11.2014 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Muud menetluskulud käesolevas asjas puuduvad. TsMS § 190 lg 3 alusel peaks hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud hüvitama kostja. Tegemist on elatise vähendamise hagiga ning kostjaks on alaealine laps. Ringkonnakohus vabastab alaealise kostja TsMS § 190 lg 7 alusel hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja