Obsah (6)

§ 657§ 654§ 230§ 236§ 171§ 165

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-7

§ 657lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

1. Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta kostjad (apellandid) laenusuhte tekkimist hageja ja pankrotivõlgniku vahel (
2. a sõlmitud kaks laenulepingut, mille alusel hageja kandis võlgnikule üle kokku 46 000 eurot). Samuti ei ole vaidlustatud nõude arvestust, sh kõrvalnõuete kujunemist. Sisuliselt tuginevad apellandid üksnes väitele, et ehkki võlasuhe
3. aastal tekkis, siis
4. aasta jooksul tagastati laen hagejale ning sellega seoses võlasuhe lõppes (VÕS § 186 p 1). Seejuures ei ole apellandid siiski esitanud kindlat väidet, et võlasuhe on täies ulatuses lõppenud, vaid on üksnes oletanud, et „ei ole välistatud, et laen võidi
5. aastal hagejale täies ulatuses või osaliselt tagastada.“

§ 230

lg 1 kohaselt tuleb kostjatel tõendada oma väidet, mille kohaselt laen tagastati hagejale täielikult või osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole seda asjaolu tõendanud. 5 Kostjad on tuginenud võlgniku

1. a majandusaasta aruandele, millest nähtub, et võlgniku laenukohustused vähenesid majandusaasta jooksul 170 122 eurolt 120 569 euroni, kuid see asjaolu ei ole piisav tuvastamaks, missugused konkreetsed laenukohustused täideti ning kas see hõlmas mingis osas ka hagejalt saadud laenu.
2. Maakohtule ei ole alust ette heita menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel ja hindamisel. Asja materjalidest nähtub, et 28.01.
3. a maakohtu istungil avaldasid kostjad soovi tutvuda võlgniku kontoväljavõtetega, kohus andis kostjatele tähtaja pöörduda kontoväljavõtetega tutvumiseks pankrotihalduri poole. Seejärel esitasid kostjad maakohtule mitmesuguseid pankrotimenetlusega seotud dokumente, sh ajutise halduri/pankrotihalduri aruanded ja majandusaasta aruanded. Aruannetest nähtub, et võlgnikul olid arveldusarved AS Citadele Banka Eesti filiaalis ja Swedbank AS-is, kuid pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid pöördunud pankrotihalduri poole teabe saamiseks konkreetselt võlgniku pangakontodelt
4. aasta jooksul teostatud väljamaksete kohta. Maakohtu 19.02.
5. a protokollist nähtub, et pooltel ei olnud täiendavaid menetluslikke taotlusi, nad nõustusid eelmenetluse lõpetamisega. Kostjad ei taotlenud ka kohtu kaasabi võlgniku pangakontode
6. aasta väljavõtete saamiseks (

§ 236lg 2).

Asjaolu, et 2013.a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustuste summa ei kattu pankrotimenetluses esitatud nõuete summaga, ei anna alust tuvastamaks, et hageja nõue on võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust täidetud. Hageja nõude puudumist ei tõenda ka see, et võlgniku juhatuse liige ei suutnud kirjeldada laenu andmise asjaolusid ning et võlgniku raamatupidamises puudusid andmed hagejalt saadud laenu kohta. Eeltoodust lähtudes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud oma oletuslikku väidet, mille kohaselt on hagejale tema poolt antud laen osaliselt või täielikult tagastatud ning võlasuhe sellest tulenevalt kas osaliselt või täielikult lõppenud. Seega on hagi õigesti rahuldatud ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel apellantide kanda.

Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile summas 396 eurot (sh käibemaks). Vastustaja lepinguline esindaja osutas vastustajale õigusabi 3 töötunni ulatuses, töötunni hinnaga 110 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub vastustaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamisele summas 396 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja taotlus mõista menetluskulud apellantidelt vastustaja kasuks välja solidaarselt. Kostjatel puudub asjas solidaarne vastutus, vastuväite esitamine võlgniku pankrotimenetluses ei ole seotud teiste isikute poolt võimalike vastuväidete esitamisega.

§ 165

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud apellantidelt välja mõista võrdsetes osades, s.o igalt apellandilt (kostjalt) à 99 eurot. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6