Obsah (7)

§ 175§ 168§ 477§ 659§ 172§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-601 Tsiviilasi Kul

) § 173 lg 1, § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel, et käesoleval juhul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtu hinnangul oleks käesolevas menetluses ühelt poolelt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a. määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määrusega tehtud menetluskulude jaotuse ja mõista välja täiturilt avaldaja kasuks menetluskulud summas 20 eurot, s.h riigilõiv 15 eurot ja ülekandetasu 5 eurot. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada avaldus menetluse lõpetamise kohta ja jätkata menetlust sisulise lahendi tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt käitus maakohus vääralt, kui küsis
4. jaanuari 2017 kaebuse menetlusse võtmise määruses puudutatud isikutelt nende õigusabikulude suurust, kuigi

§ 175

lg 3¹ järgi ei hüvitata täituri kantud õigusabikulusid täituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses. 21. jaanuari 2017. a määruses jättis kohus kohaldamata

§-i 168 lg

1. Kaebuse esitaja sai
2. jaanuaril 2017 teada, et täitur täitis kõik kaebuses esitatud nõuded, kuid ei tunnistanud menetluse lõpetamise otsuses oma senist tegevust seadusevastaseks. Samal päeval, lähtudes heast tahtest ja menetlusökonoomia printsiibist, teatas avaldaja kohtule, et 2 kaebuses toodud nõuded on täidetud ja seetõttu võib menetluse lõpetada juhul, kui täitur kannab avaldaja menetluskulud. Avaldaja loobus kaebusest pärast seda, kui täitur täitis tema kaebuses esitatud nõuded, seega oleks pidanud kohus

§ 168lg 5 alusel jätma menetluskulud täituri kanda.

Kaebuse kohaselt on avaldaja eesmärgiks sümboolse kulu sissenõudmine, sest täituri tegevus ei olnud kooskõlas täituri seaduses toodud nõudega olla erapooletu, usaldusväärne, aus ja kõlbeline. Avaldajal on menetluse jooksul tekkinud ka muid kõrvalkulusid, nagu kulud transpordile ja kommunikatsioonile, samuti konsultatsioonid juristidega. Alternatiivselt palus avaldaja uuendada menetlus juhul, kui kohus ei saa jätta menetluskulusid täituri kanda ilma asjas sisulist lahendit tegemata. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD 5. Täitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Vastuse kohaselt ei nõustu täitur avaldaja arvamusega, et kohus oleks pidanud kohaldamata

§ 168lg-t 5.

Täitur on küll lõpetanud täitemenetlused nr 169/2012/1008 ja 169/2012/1009, kuid nende lõpetamise aluseks ei ole avaldaja kaebuse rahuldamine, vaid sissenõudja Maksu- ja Tolliameti (sissenõudja)

1. jaanuari 2017 avaldus täitemenetluste lõpetamiseks. Täitur ei ole
2. jaanuari
3. a. otsust tühistanud ega oma seisukohta avaldaja kaebuse kohta muutnud, samuti on otsus kehtiv ja seaduslik. Täitur ei toeta avaldaja taotlust kohtumenetluse jätkamiseks. Avaldaja on oma kaebusest loobunud ja palus kohtumenetluse lõpetada. Täitur andis kohtumenetluse lõpetamiseks nõusoleku ning kohus on kohtumenetluse ka lõpetanud. Seega puudub seaduslik alus kohtumenetluse uuendamiseks.
4. Sissenõudja märkis, et avaldaja on taotlenud jätta menetluskulude täituri kanda. Sissenõudja on seisukohal, et kohus on seotud avaldaja taotlusega ning kohus ei saa väljuda määruskaebuse piiridest. Sissenõudja ei esitanud määruskaebuse suhtes sisulist seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas tuleb rahuldada, muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. ja 8.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes resolutsiooni punkt 2 osas, s.o menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas (

§ 659; § 651 lg 1).

Avaldaja esitas 25. jaanuaril 2017 avalduse menetluse lõpetamiseks ja palus jätta menetluskulud riigilõiv 15 eurot ja sularahatehingu tasu 5 eurot täituri kanda.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei tule kohaldamisele

§ 172

lg 10, mille kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohtumenetlus tsiviilasjas 2-17-601 lõpetati avaldaja kaebusest loobumise tõttu, kuna 3 kohtutäitur lõpetas asjas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega lõppes menetlus avalduses taotletud eesmärgi saavutamise järel. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda.

Sissenõudja avalduse alusel alustas täitur avaldaja suhtes võlgnevuse sissenõudmist täiteasjades 169/2012/1008 ja 169/2012/

1. Sissenõudja tegi
2. novembril 2016 otsuse, millega tühistas avaldajale perioodi
3. aprill 2009 kuni
4. august 2010 eest määratud sotsiaalmakse avansilised maksed summas 1 386 eurot 81 senti ja võlgnevusest tekkinud intressi. Avaldaja esitas
5. jaanuaril 2017 Viru Maakohtule kaebuse täituri
6. jaanuari 2017 otsuse peale, millega täitur ei lõpetanud täitemenetlusi täiteasjades nr 169/201/1008 ja 169/2012/
7. Sissenõudja esitas täiturile täitemenetluste lõpetamise avalduse
8. jaanuaril 2017, s.o peale avaldaja poolt kaebuse esitamist maakohtule ja peaaegu kaks kuud peale võlgnevuse nõude tühistamist. TMS § 48 lg 1 p 1 tulenevalt lõpetab täitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Peale sissenõudja poolt avalduse esitamist lõpetas täitur avaldaja suhtes täitemenetluse. Ringkonnakohus on seisukohal, et sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise viivitamisega täiturile põhjustas sissenõudja olukorra, kus avaldaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse ja kandma seoses sellega kulusid (riigilõivu tasumine). Seega on sissenõudja põhjustanud menetluse ja on õiglane jätta avaldaja menetluskulud sissenõudja, mitte täituri kanda.
9. Ringkonnakohtu jättis avaldaja menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel sissenõudja kanda.

Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja sularaha ülekande tasu 5 eurot.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Põhjendatud on avaldaja poolt RLS § 59 lg 1 p 10 alusel

1. jaanuaril 2017 tasutud riigilõiv 15 eurot kaebuse esitamisel maakohtusse (tl 7). Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ja vajalik kulu sularaha ülekande tasu 5 eurot. Riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse peale on käsikirjaliselt märgitud „TT 5.- EUR“. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik sellisel kujul kindlaks teha, et avaldaja on reaalselt tasunud ülekande tasu. Ringkonnakohtule teadaolevalt nähtub teenustasu suurus maksekorraldusel trükituna eraldi real, mitte käsikirjaliselt lisatuna. Seega on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 15 eurot, mis tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista.
2. Alternatiivselt palus avaldaja tühistada avaldus menetluse lõpetamise kohta ja jätkata menetlust sisulise lahendi tegemiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, siis jätab ringkonnakohus avaldaja alternatiivse taotluse läbi vaatamata. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4