KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2017, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-3038 Menetlustoiming

§ 39lg 1 kohaselt edastada määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Tsiviilasi nr 2-17-3038 Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta võlgniku Bestmet W OÜ kanda.
2. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki makse, v.a käibemaks) ning vajalike kulutuste suuruseks 42,72 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 7,12 €).
3. Võlgnikul vara puudumise tõttu ning

§ 23

lg-te 4 ja 6 alusel maksta ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks x eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le (arvelduskonto nr EE732200221050996778, Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. MENETLUSE KÄIK Bestmet W OÜ juhatuse liige A. Särav esitas 27.02.2017 Pärnu Maakohtule osaühingu pankrotiavalduse. 27.02.2017 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Ajutine haldur 08.03.2017 aruandes andis arvamuse, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul vara ei ole, kohustusi on vähemalt 400 000 eurot, majandustegevust ei toimu, võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades võlgade kogumit ning kõiki menetlusega seonduvaid asjaolusid, ajutine haldur ei välista, et revisjoni läbiviimise korral võib ilmneda raske juhtimisvea olemasolu või võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 09.03.2017 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. 09.03.2017 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtajaks 20.03.
2. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.03.
3. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. 17.03.2017 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (edaspidi MTA) kohtule taotluse Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Avalduses märgitakse, et Maksu- ja Tolliamet on alustanud menetlust Bestmet W OÜ maksuvõla eest vastutavate isiku väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, vastutusotsuse koostamise eesmärgiga. Kuna maksuvõla kolmandatelt isikutelt sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palub maksuhaldur

§ 29

lg 8 alusel pikendada Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni, enne kuue kuu möödumist lubada esitada kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul loal. Maksuhaldur palub tagada Bestmet W OÜ püsimine äriregistris pikendatud tähtaja jooksul ning käsitleda tähtaja pikendamist tähtpäeva edasilükkamisena vastavalt Riigikohtu praktikale. Kohus edastas MTA taotluse menetlusosalistele. Ajutine pankrotihaldur telefoni teel teatas kohtule, et ei vaidle likvideerimistähtaja pikendamisele vastu ning palus tähtaja pikendamise 2

) § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks.

1. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Aruande kohaselt Bestmet W OÜ püsiv maksejõuetus tekkis toodangu kvaliteediprobleemidest tingitud vaidluste ning
2. aastal aset leidnud tootmisseadmete varguse tõttu. Võlgnikul on kohustusi üle 400 000 euro, kuid vara, millele saaks pöörata sissenõuet, puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.
3. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb

§ 29

lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ning kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. 4. Kohus leiab, et võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti taotlus pikendada võlgniku Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega 6 kuuni on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel riigi ees maksu- ja intressivõlg vähemalt 140 057,60 eurot. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 5 lg 1 kohaselt on MTA riiklike maksude maksuhaldur, kes MKS § 96 lg 1 alusel on õigustatud tegema vastutusotsuse Bestmet W OÜ maksuvõla sissenõudmiseks isikult, kes seaduse alusel vastutab selle maksuvõla eest. Sellest tulenevalt on Eesti Vabariik MTA kaudu kohtu hinnangul

§ 29

lg-s 8 nimetatud õigustatud isik taotlema likvideerimise tähtaja pikendamist (võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamist). 5. Maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris). Seega kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima (Riigikohtu otsus asjas nr 33-1-75-09). 6.

§ 29

lg 8 kohaselt raugemise korral likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku likvideerimismenetluseta 2 kuu jooksul. See tähendab, et ajutine haldur võib võlgniku äriregistrist kustutamiseks esitada avalduse igal ajal seaduses sätestatud likvideerimise tähtaja piires, seega ka kohe pärast kohtumääruse jõustumist. Esitatud taotlusest nähtub, et MTA on küll alustanud Bestmet W OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamisega, kuid pole 3

§ 29

lg 8 kolmas lause sätestab, et õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. See tähendab, et kohtule on võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamisel antud diskretsiooniõigus, st valikuvabadus otsustada, kas ning millises ulatuses on põhjendatud pikendada seaduses sätestatud 2 kuulist likvideerimistähtaega. Kuigi kohus leiab, et võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamine on MTA taotluses märgitud asjaoludel (võlgniku õigusvõime vajadus ja vajadus selgitada välja võlgniku maksuvõla eest vastutavad isikud) põhjendatud, ei põhista pelgalt nimetatud asjaolud vajadust pikendada võlgniku likvideerimise tähtaega (äriregistrist kustutamise aega) seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, st kuue kuuni. MTA taotlusest ei selgu, millal maksuhaldur alustas võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamise menetlust, millised toimingud on selleks juba tehtud ja milliseid toimingud on hädavajalik veel teha. Samuti ei nähtu taotlusest, mis on takistanud või takistab vastutavate isikute väljaselgitamist taotluses märgitud maksimaalsest tähtajast lühema tähtaja jooksul.

1. Võlgniku esindaja selgitustest ja vastustest ajutisele haldurile nähtub, et töötajatega on töölepingud lõpetatud 2015.aastal, reaalne majandustegevus on lõppenud pärast seda, kui 27.05.2015 sai osaühingu osanikuks OÜ Arting Consult ning Bestmet W OÜ-l tekkisid maksuvõlad juba 2015.aastal. Maksuvõla tekkimist 2015.a kinnitab ka asjaolu, et MTA teatise kohaselt koosneb maksuvõlg suures osas tööjõuga seotud maksudest (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse). Tööjõumaksude võlg ei saanud tekkida pärast seda, kui kõigi töötajatega olid töölepingud lõpetatud. Seega on maksuhalduril võlgniku maksuvõla tekkimise eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks aega olnud rohkem kui poolteist aastat.
2. Eeltoodu alusel kohus, arvestades asja materjale, hinnates neid kogumis MTA taotluse asjaoludega ning kasutades kohtu diskretsiooniõigust, peab mõistlikuks pikendada Bestmet W OÜ likvideerimise tähtaega (võlgniku äriregistrist kustutamise aega) kahe kuu võrra ehk määruse jõustumisest alates nelja kuuni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest käsitleb kohus seda võlgniku registrist kustutamise tähtpäeva edasilükkamisena ning võlgnik kustutatakse registrist alles neljakuulise tähtaja lõppemisel. Nii on kohtuasjas nr 3-2-1-125-13 Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.11.2013 määruse punktis 14 märkinud järgmist: „Kolleegium leiab, et

§ 29

lg-s 8 sätestatud tähtaja peamiseks eesmärgiks on anda pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Kuid asjaolu, et seadus võimaldab õigustatud isikul taotleda seaduses sätestatust pikema tähtaja määramist ja seob tähtaja pikendamise likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja kulude maakohtu tagatiskontole tasumisega, viitab sellele, et pankroti raugemisel võlgniku registrist kustutamiseks kohtumäärusega ettenähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine registris. Kolleegium leiab, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või puudutatud isikut registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist.“ 10. MTA palub taotluse rahuldamisel lisada kohtumääruse resolutsiooni klausel, et enne kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Seda taotlust ei ole täiendavalt selgitatud ega ühegi viitega õigusaktile põhjendatud, see on taotlus vastuolus maksuhalduri peamise taotlusega tagada võlgniku püsimise äriregistris kogu pikendatud tähtaja jooksul. 4

§ 29

lg 8 viimase lause alusel kohus määrab likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstava summa ja tasumise tähtaja. Ajutine pankrotihaldur taotles kulude ja tasu ettemaksuks deposiiti nõuda seaduses sätestatud piirsumma. Arvestades, et kohus pikendas tähtaega maksimaalselt lubatust poole võrra (2 + 4 kuu asemel on tähtaeg 2 + 2 kuud), peab kohus põhjendatuks nõuda taotluse esitanud Maksuja Tolliametilt likvideerimiskulutuste katteks ettemaksu seaduses ettenähtud tasu piirmäärast samuti pooles ulatuses, s.o x eurot (x € : 2). Kohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada, et võlgniku likvideerimistähtaja pikendamine ja registrist kustutamise edasilükkamisega kaasneksid ajutisele haldurile sedavõrd suured kulud või oleks vajalik teha sellises mahus toiminguid, mille tõttu likvideerija ülesannete täitmise eest põhjendatud tasu ja vajalike kulude summa ulatuks maksimaalse määrani. 12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Bestmet W OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Argo Säravi. 13. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks). 14. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Veli Kraavi selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega 36 €/tund on ajutise halduri tasu x eurot, koos käibemaksuga x eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot (sisaldab käibemaksu x €) ja vajalike kulude suuruseks 42,72 eurot (sisaldab käibemaksu 7,12 €). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused x eurot koos lisanduva käibemaksuga (x €) hüvitada riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri kvalifikatsiooni, täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on taotletud tasumäär x eurot/tund minimaalne. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ülesannete täitmiseks tehtud kulud 35,60 € (lisandub käibemaks) on mõistlikud ja vajalikud. Kuna võlgnikul vara puudub, on põhjendatud ajutise halduri taotlus hüvitada tasu ja kulud x eurot koos lisanduva käibemaksuga summas x € riigi vahenditest. TsMS § 23 lg 6 alusel kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5