Obsah (9)

§ 459§ 64§ 432§ 430§ 661§ 352§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-1733 Tsiviilasi R S'i hagi P N'i vastu igakuise e

§ 459

alusel avaldus ülalpidamise andmise viisi muutmiseks ja elatise välja mõistmiseks. Kui hageja või tema seaduslik esindaja taganeb enne R S'i täisealiseks saamist kompromissi punktis 3 sätestatud nõude loovutamise ja tasaarvestamise kokkuleppest ja esitab kostjale avalduse kompromissist taganemiseks või kohtule avalduse ülalpidamiskohustuse muutmiseks ning elatise rahas välja mõistmiseks või täiteavalduse punktis 1 nimetatud elatise sissenõudmiseks rahas, on P N'il õigus taganeda p 3 nimetatud nõude loovutamise kokkuleppest ja esitada 16.12.

1. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-58624 sundtäitmiseks kohtutäiturile. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Tühistada käesolevas tsiviilasjas
2. aprilliks
3. a kell 09.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2 Hagiavaldus, menetluse käik 01.02.
4. a esitas (täiendatud 27.02.
5. a) hageja R S (alaealine laps) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja P N'i (alaealise lapse ema) vastu igakuise elatise nõudes. Hagist nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 12.09.
6. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-1859 kinnitatud M S'i ja P N'i vahel sõlmitud kompromissleping, millega lõpetati elatise väljamõistmine kostjalt P. N hageja R S'i kasuks Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.
7. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-2/438/
8. Hageja selgitab, et selline kokkulepe sai sõlmitud, kuna vanemad ei pidanud mõistlikuks olukorras, kus üks laps jäi isa juurde elama ja kaks last jäid ema juurde elama, hageja kasuks elatise maksmist kostja poolt. Käesolevaks ajaks on olukord muutunud – kostja juures ei ela enam ühtegi last ning hageja on isa M S'i ülalpidamisel ja elab isa juures. Hageja palub muuta elatise suurust (0 eurot kuus) ja välja mõista kostjalt P N hageja R S'i ülalpidamiseks igakuine elatusraha 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui miinimumäär (1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast) alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 01.03.
9. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil 07.04.
10. a. Kompromissleping 05.04.
11. a esitati kohtule alljärgnev kompromissleping, mis on allkirjastatud digitaalselt hageja seadusliku esindaja M S'i ja kostja P N'i poolt 05.04.
12. a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja asukohaga Kärdlas menetluses on tsiviilasjana nr 2-171733 R S hagi P N vastu igakuise elatise nõudes. Hageja esindaja ja kostja on asjas kohtu ette toonud asjaolud, et elatisvaidlus on olulisel määral tingitud sellest, et kostja P N on esitanud kohtutäiturile sundtäitmiseks Pärnu Maakohtu 16.12.2008.a. otsuse tsiviilasjas 2-08-58624, mille järgi võlgneb hageja seaduslik esindaja kostjale 8773,84 €. Kohtuotsuse sundtäitmisele esitamine kahjustab M S võimet pidada üleval enda juures elavat last R S ning on tinginud vajaduse esitada R S huvides P N vastu k.o. tsiviilasja esemeks olev elatisnõue. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-78-13 selgitanud, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad leppida kokku lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras... Kolleegium selgitab, et viidatud sätte järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Seejuures võib sellise kokkuleppe põhjuseks olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Eeltoodut arvestades soovivad M S ja P N lõpetada tsiviilasja menetluse kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:
13. Kohustada P N (*) andma R S’ile (*) igakuiselt ülalpidamiseks väärtuses 235,00 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool ülalpidamise andmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.veebruarist 2017.a. kuni R S täisealiseks saamiseni *.a. 3
14. Tunnustada M S kohustust tasuda P N’ile Pärnu Maakohtu 16.12.2008.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-08-58624 täitmiseks 8773,84 € eurot.
15. Leppida kokku punktis 1 nimetatud ülalpidamise andmises selliselt, et P N loovutab käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel igakuiselt R S’ile igakuise ülalpidamise väärtuses kompromissi punktis 2 nimetatud nõudeõigust, mis tasaarvestatakse punktis 1 nimetatud kohustusega ning M S täidab tasaarvestuse tõttu lapse ülalpidamiskohustust nii enda kui ema P N eest.
16. Pooled on kokku leppinud, et 16.12.2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-08-58624 väljamõistetud nõude jääk, mida ei ole 07.02.2019.a. ehk R S’i täisealiseks saamise päeva seisuga kostja poolt R S’ile loovutatud ja ülalpidamise nõudega tasaarvestatud, loetakse tervikuna üle läinuks R S’ile.
17. P N kohustub käesoleva kompromissi täitmiseks esitama 7 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse jõustumisest kohtutäitur Igor Prigodale avalduse kompromissi punktis 2 nimetatud kohtuotsusega tunnustatud nõude sissenõudmiseks alustatud täitemenetluse lõpetamiseks.
18. Kui kostja taganeb enne R S’i täisealiseks saamist kompromissi punktis 3 sätestatud nõude loovutamise ja tasaarvestamise kokkuleppest või rikub kompromissi punkti 5 ja ei esita tähtajaks avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, või esitab enne R S’i täisealiseks saamiseni kompromissi punktis 2 nimetatud kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmiseks täiturile uue täiteavalduse, siis on R S’il ja tema seaduslikul esindajal õigus käesolevast kompromissist taganeda ja esitada kohtule

§ 459

alusel avaldus ülalpidamise andmise viisi muutmiseks ja elatise välja mõistmiseks.

1. Kui hageja või tema seaduslik esindaja taganeb enne R S’i täisealiseks saamist kompromissi punktis 3 sätestatud nõude loovutamise ja tasaarvestamise kokkuleppest ja esitab kostjale avalduse kompromissist taganemiseks või kohtule avalduse ülalpidamiskohustuse muutmiseks ning elatise rahas välja mõistmiseks või täiteavalduse punktis 1 nimetatud elatise sissenõudmiseks rahas, on P N’il õigus taganeda p.3 nimetatud nõude loovutamise kokkuleppest ja esitada 16.12.2008.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr.2-08-58624 sundtäitmiseks kohtutäiturile.
2. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda.
3. Pooled paluvad tsiviilasja edasi menetleda kirjalikus menetluses ning tühistada 07.aprilliks 2017 tsiviilasjas määratud kohtuistungi aeg.
4. Pooled on

§ 64

lg.2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises viiele päevale.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hagejate esindajale ja kostjale on selgitatud, et hagejal on õigus taotleda välja 4 mõistetud elatise suurenemist, kui suurenevad laste vajadused või muutuvad vanemate varalised võimalused ülalpidamiskohustust täita. Pooled on kokku leppinud, et arvestades asjaolu, et kokku lepitud elatis on vaid pool PKS sätestatud miinimumelatisest, on lastel õigus pöörduda kohtusse elatise suurendamiseks ka juhul, kui kostja rikub kompromissiga kindlaks määratava elatise maksmise kohustust. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Nähtuvalt kohtule esitatud kompromisslepingust on pooled jõudnud käesolevas vaidluses jõudnud kokkuleppele. Pooled on kompromisslepingus kohtule kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja on palunud tsiviilasjas menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega viiele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 352

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung

1. aprilliks
2. a kell 5 09.
3. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta vastavalt kompromisslepingule menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6