Obsah (4)

§ 206§ 187§ 209§ 179

2-16-14502 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

§ 206

lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. 2.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Harju Maakohus on 20.12.2016.a määrusega tsiviilasjas nr (2-16-14502) määranud avaldaja XXXX eestkostjaks kuni 20.12.2021.a. Ühtlasi on kohus määranud, et eestkostja ülesandeks on eestkostetava XXXX esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemine, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamine. Lisaks on kohus tuvastanud, et XXXX asuva XXXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa number XXXX) ühisomanikeks on avaldaja XXXX, XXXX (isikukood XXXX) ja puudutatud isik XXXX. Seoses vajadusega leida rahalisi vahendeid eeskostetava hoolduse eest tasumiseks on avaldaja teise kaasomaniku XXXXga jõudnud kokkuleppele kinnistu ühisomandi lõpetamises katastriüksuse nr XXXX osas. Avaldaja taotleb saada loa tehingu notariaalseks vormistamiseks, millega avaldaja võtab endale kohustuse tasuda XXXX kohustusi summas 3000 eurot. Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Avaldaja selgitanud, et XXXX vajab toimetulemiseks pidevat abi. Hetkel viibib ta Haigekassa toel XXXX SA XXXX ning eeldatavad kulud on suurusjärgus 570 eurot kuus. Lisaks sellele tuleb tasuda ema kodu (aadressil XXXX) kommunaalmakseid praegu üle 200 euro kuus. Kokku on seega koos Haigekassa toega eestkostetavaga seotud kulud suurusjärgus 750 eurot kuus. Kahjuks pole teada, kui kauaks Haigekassal raha jätkub ja kas saame uue saatekirja perearstilt järgmiseks kuuks XXXX osakonda. Ilma selle toetuseta tuleb ema hoolduse eest maksta XXXX hooldusosakonnas või hooldekodu osas sõltuvalt vajatava abi liigist alates 899 eurot kuni 1978 eurot kuus, millele lisanduvad muud halduskulud. Kohus leiab, et ühisomandi lõpetamise tehingust saadavad rahalised vahendid aitaksid tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 näeb ette, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Käesoleval juhul on ühisomanikud kokku leppinud järgmises:
2. XXXX loobub kokkuleppe punktis 2 toodud tingimustel XXXX kasuks kõigist olemasolevatest ja tulevikus tekkida võivatest nõudmistest kinnistule katastritunnusega XXXX asukohaga XXXX, XXXX.
3. Avaldaja tasub punktis 1 toodud loovutamise eest järgnevalt: 2.
4. 3000 eurot ühisomandi lõpetamise notariaalsel vormistamisel XXXX arvelduskontole. 2.
5. 3000 euro ulatuses katab avaldaja XXXX hoolduseks ja toimetulekuks vajalikke kulutusi, mis ületavad tema igakuise sissetuleku pensionist ja sotsiaaltoetusest. Kui XXXX katmist vajavate kulude summa kahe aasta jooksul on väiksem kui 3000 eurot, jaotavad kokkuleppe pooled kasutamata summa võrdselt omavahel. 3 2-16-14502
6. Nõmme Linnaosa Valitsus on arvamusel, et XXXX avaldus tuleb rahuldada, tingimusel, et avaldaja tasub 3000 eurot XXXX kontole. Kohus nõustub siinkohal eestkosteasutuse seisukohaga ning leiab, et eestkostetava huvid on paremini kaitstud kui eestkostetava kontole kantakse tehingu läbiviimisel konkreetne rahasumma, mida eestkostja saab eestkostetava huvides käsutada. Kohtu hinnangul on sellisel viisil tagatud ühisomandi lõpetamise tehingu majanduslik sisu ning on kohtu poolt tulemuslikumalt järelvalvatav. Kohus leiab, et ühisomandi lõpetamisest ja kaasomandi osa võõrandamisest saadavad rahalised vahendid aitaksid tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse.
7. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib siinkohal, et avaldaja poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks tuleb kinnisasi esmalt jagada reaalosadeks. Nimelt on kinnistu XXXX kinnistu koosnemas kahest katastriüksusest, s.o XXXX ja XXXX. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg 1 näeb ette, et kinnisasja omaniku soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Avaldaja soovib ühisomandi lõpetamist vaid katastriüksuse nr XXXX osas. AÕS § 54 lg 1 näeb ette, et kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus annab

§ 187

lg 1 p 1 alusel avaldajale nõusoleku jagada XXXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa number XXXX) selliselt, et mõlemast katastriüksusest saavad iseseisevad kinnisasjad. Kohtu nõusolek kehtib eeldusel, et katastriüksuste alusel moodustuvad kinnisasjad jääksid XXXX, XXXX ja XXXX ühisomandisse. Kohus asendab puudutatud isiku nõusoleku kinnistu jagamiseks käesoleva jõustunud kohtulahendiga KRS § 341 lg 8 alusel. 6. Kohus annab

§ 187

lg 1 p 1 alusel avaldajale nõusoleku sõlmida eestkostetava nimel XXXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa number XXXX) katastritunnuse nr XXXX põhjal moodustunud kinnisasja ühisomandi lõpetamise leping selliselt, et XXXXle jääks kuuluma 1/3 suurune kaasomandi osa. Kohus annab

§ 187

lg 1 p 1 alusel avaldajale ka nõusoleku võõrandada XXXXle kuuluv kaasomandi osa avaldajale selliselt, et avaldaja tasub tehingu tegemisel eestkostetava kaasomandi osa eest 3000 eurot XXXX kontole. Tehingust saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada eestkostetava hoolduskulude eest tasumiseks.

§ 209

lg 1 sätestab, et isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Käesoleval juhul on avaldaja eestkostetava tütar, st ühisomandi jagamise tehingu üheks osapooleks. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva tehingu puhul on otstarbekas asendada alaealise tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga XXXXle erieestkostjat määramata

§ 209lg 2 alusel.

7. Kohus hoiatab, et tulenevalt

§ 179lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega.

Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. 4 2-16-14502 Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5