Tsiviiltoimik 2-17-942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev
- veebruar 2017 Tsiviiltoimik 2-17-942 Nõue XXXX versus XXXX abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX (isikukood XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- veebruar 2017 Tallinn,Tartu maantee kohtumaja avalik istung Tsiviiltoimik 2-17-942 RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi.
- Lahutada abielu, milline on sõlmitud
- jaanuaril 2013 Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) vahel ja mille kohta on koostatud abieluakt, kanne nr XXXX.
- Taastada XXXX lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi „XXXX“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud
- jaanuaril 2017 esitas XXXX kohtule hagi oma abikaasa XXXX vastu abielu lahutamiseks. Pooled on abiellunud
- jaanuaril 2013 Tallinnas, mida kinnitab abieluakt, kanne nr XXXX. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab praegu hageja elukohas. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud seoses kostja poolt alkoholi kuritarvitamisega ja sellega kaasneva vägivallatsemisega. Pooled elavad eraldi. Poolte vahel puuduvad abielulised suhted. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Hageja palub abielu lahutada. Asja arutamiseks määratud kohtuistungil
- vebruari 2017 jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ja kinnitas, et abielusidemed on poolte vahel katkenud lõplikult
- detsembril 2016, mil hageja palus kostjal lahkuda perekonna juurest. Järgmisel päeval tuli kostja siiski hageja elukohta, olles alkoholijoobes, ja kasutas hageja kallal taas füüsilist vägivalda. Vägivallatsemiste tõttu on hageja olnud sunnitud pöörduma politseisse ja kostja suhtes on käivitatud kriminaaluurimine. Hageja leidis, et abielusuhete taastamine on välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppida kostjaga. Hageja on veendunud, et ta soovib lahutust. Ta ei soovinud mingil juhul kostjaga leppida ja palus kohtul mitte anda leppimisaega. Hageja palus tungivalt hagi rahuldada ja abielu lahutada. Abielusuhete purunemise põhjustas kostja vägivaldsus ja alkoholiga liialdamine. Hageja on korduvalt kostjale andestanud, kuid kõik on taas kordunud. Enam ei suuda hageja taluda kostja taolist käitumist. 2 Tsiviiltoimik 2-17-942 Hageja soovib säästa end ja poolte ühist alaealist last, kes ei pea nägema pealt isa joomisi ja vägivallatsemisi. Kostja kuulati üle kohtuistungil
- veebruaril 2017 videokonverentsi vahendusel. Kostja viibib vahi all alates
- veebruarist
- Kostja ei olnud hagiga nõus ja leidis, et abielu jätkamine oleks võimalik. Kostja palus anda aega leppimiseks. Kostja kinnitas, et soovib jätkuvalt olla hagejaga edasi abielus, sest armastab teda. Kostja kinnitas samas abielusuhete katkemist ja lahkumist poolte ühisest kodust
- detsembril 2016, samuti võttis õigeks, et on olnud hageja suhtes vägivaldne ja liialdanud alkoholiga. Kostja palus anda talle veel viimane võimalus, et ta saaks leppida hagejaga. Kostja avaldas, et juhul kui kohus hagi rahuldab ja poolte abielu lahutab, soovib ta tagasi enda abielueelset perekonnanime „XXXX“. Hageja vastas kostja avaldusele kategoorilise eitusega ja rõhutas ärakuulamisel korduvalt, et tema pääsetee on poolte ametlik lahutus, pärast mida kumbki saab alustada algusest ja oma eluga ise edasi minna. Lahutus ei takista kostjal suhelda oma alaealise tütrega, kui ta seda ise vaid soovib. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kuigi kostja vaidles abielulahutusele vastu, on ta faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud kostja sunnitud lahkumisega poolte ühisest kodust. Kostja on tunnistanud, et ta on teinud abielus vigu ja olnud hageja suhtes ülekohtune ning vägivaldne. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kostja taotlust anda aega leppimiseks, kuna hageja on kategooriliselt leppimise vastu. Hageja on kohtus ärakuulamise kestel korduvalt ja enesekindlalt kinnitanud, et välistab igasuguse leppimise kostjaga. Seetõttu peab kohus poolte lepitamist ebamõistlikuks ja võimatuks ning haginõude lahendamist vaid põhjendamatult venitavaks. Seega on kohtu arvates poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust. 3 Tsiviiltoimik 2-17-942 Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks sügavamalt analüüsida abielulahutuse põhjusi ega asjaolusid, mis põhjusel poolte vahel leidsid tülid aset või millised olid need indikaatorid, mis poolte erimeelsusi süvendasid või mille ajel hageja kohtusse pöördus. Et kostja on vägivaldne, kinnitavad ka andmed tema karistusregistris. Keegi ei pea taluma vägivalda, liiatigi abikaasa poolset, so perevägivalda. Samuti ei saa kedagi sundida taluma alkoholi kuritarvitavat abikaasat. Kuid käesolevas asjas on just need põhjused viinud abielu purunemiseni. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik /digitaalallkiri/ Raivo Einula 4