← Eesti

3-15-430/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprill
  2. a, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-15-430 Haldusasi T.T.i kaebus Tallinna Transpordiameti 20.01.2015 viivistasu otsusele nr 0026027380 Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.T., kaebaja esindaja v.adv Alar Urm Vastustaja – AS Ühisteenused, esindaja Hendo Priimägi ja volitatud esindaja Paavo Paal Kohtuistungi aeg ja koht 16.03.2016, Tallinn Resolutsioon Edasikaebamise kord
  3. Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Transpordiameti 20.01.2015 viivistasu otsus nr
  5. Mõisata vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 719 eurot ja 42 senti. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. 20.01.2015 koostas AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0026027380 sõidukile Nissan reg. märk xxxxx, millele selle omanik T.T. esitas vaide Tallinna Transpordiametile, kes jättis oma 26.01.2015 käskkirjaga nr 102174 vaide rahuldamata.
  7. 19.02.2015 esitas T.T. kaebuse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0026027380 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus võttis kaebuse menetlusse oma 05.03.2015 määrusega (tl 16-17) ja tegi menetlusosalistele ettepaneku lahendada asi kompromissiga. Menetlusosalised kompromissile ei jõudnud. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse oma 16.04.2015 määrusega (tl 45-46) rahuldamata. Kohus viis läbi eelmenetluse ja vaatas asja läbi 16.03.2016 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 76-77). KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
  8. Kaebaja leiab, et AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0026027380 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, sest kaebaja kasutus sõidukit Nissan reg märgiga xxxxx 20.01.2015 viivistasu otsuse tegemise ajal Tallinna linna ja Tänavapuhastuse AS vahel 15.11.2007 sõlmitud tänavahooldustööde lepingu täitmiseks ja teehoiuülesannete täitmiseks. Kaebaja väidab, et ta oli parkinud oma sõiduki aadressil Lai tn 33 ja läks kontrollima kesklinnas ja vanalinnas teostatud tööde kvaliteeti ja spetsiifiliselt kontrollima kodaniku kaebust Laboratooriumi tänava reostusest. Samuti kohtus ta õhtuse vahetuse meistriga ja korraldas täiendavalt vanalinna tänavaprügikastide tühjendamist ning samuti libeduse tõrjumist Tondi ja Seebi nurgal ja Nafta-Petrooleumi nurgal. Kaebaja väidab, et Lai tn 33 ette pargitud autol oli sisse lülitatud kollane vilkur ja autol olid Tänavapuhastuse AS kleebised. Kaebaja on seisukohal, et tema sõiduki puhul oli tegemist hooldussõidukiga Liiklusseaduse § 84 lg 1 p 2 mõistes. Vastavalt LS § 84 lg 4 on sisselülitatud kollase vilkuriga hooldussõiduki juhil õigus tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda liiklusseaduse § 14 lõikes 1, § 20 ja 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid ja teemärgiste nõuetest. Samuti leiab kaebaja, et AS-l Ühisteenused ei ole seadusest tulenevat diskretsiooniõigust otsustamaks, kas töötava kollase vilkuriga hooldussõiduk on parajasti hooldussõiduk või mitte. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista T.T.i kasuks menetluskulud summas 819,42 eurot (käibemaksuta), millest 15 eurot on riigilõiv ja ülejäänud osa õigusabi kulud, millest omakorda 213,03 eurot on seotud 16.03.2016 kohtuistungiga. VASTUSTAJA SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et tal oli õigus diskretsiooni teostamiseks ja viivistasu määramiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja sõidukit ei saa toimunu asjaoludel lugeda hooldussõidukiks liiklusseaduse mõttes ja seetõttu pidi selle kasutaja maksma parkimistasu, mida ta ei teinud. Vastustaja on seisukohal, et isegi, kui lugeda sõiduk hooldussõidukiks, ei teostatud sellega teehoiuülesandeid ja tööl möödapääsmatuid tööülesandeid ning seetõttu oleks tulnud tasuda ka parkimistasu. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt sõiduki tüübist jääb arusaamatuks, milliseid teehoiu ülesandeid ja teel möödapääsmatuid ülesandeid oleks kaebaja võinud tavalise reisijateveoks kohaldatud sõidukiga viivistasu määramise ajal ja kohas täita. Vastustaja hinnangul oli tegemist sõidukiga, mida kaebaja kasutas enda transpordiks. Lisaks on vastustaja seisukohal, et juhul, kui tänavahoolduseks kasutatud sõiduk pargitakse avalikul tasulisel parkimisalal, tuleb selle eest tasuda parkimistasu. Oluline on siinkohal see, et kaebaja ei täitnud sõidukiga parkimise ajal teehoiuülesandeid, sest omal väitel parkis ta sõiduki ja siirdus seejärel ise kontrollima teehoidu. Vastustaja on seisukohal, et sellises olukorras ei ole kaebaja mootorsõiduk käsitletav hooldussõidukina ja viivistasu otsus oli õiguspärane. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja AS Ühisteenused kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud summas 228 eurot (koos käibemaksuga) + 255,64 eurot (koos 2 käibemaksuga) kohtuistungil osalemisega seotud kulusid ehk kokku 483,64 eurot koos käibemaksuga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  10. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  11. Kohus leiab kõigepealt, et käesolevas asjas ei ole tõsist vaidlust viivistasu määramiseni viinud sündmustega seotud faktiliste asjaolude üle. Vaidlust ei ole, et kaebaja sõiduk Nissan Murano reg. märk xxxxx oli 20.01.2015 viivistasu otsuse nr 0026027380 tegemise ajal kell 18.52 pargitud Tallinnas aadressil Lai tn 33 tasulise parkimise alas. Vaidlust ei ole, et parkimistasu ei olnud T.T. tasunud ja selle eest oli talle tuginedes LS § 188 lg 1 p 1 tehtud viivistasu otsus. Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka selles, et sõidukil olid Tänavapuhastuse AS kleebised ja et sellel oli kollane vilkur esiklaasi all. Kleebiste osas ei ole vastustaja kaebaja vastavale väitele vastu vaielnud ja kollane vilkur on nähtav ka fotolt (tl 30). Kohus loeb tõendatuks, et kollane vilkur töötas parkimise ajal, sest vastustaja ei ole kaebaja vastavat väidet ümber lükanud ja on oma vastuse kaebusele üles ehitanud väitele, et vilkuri töötamine käesoleval juhul ei omanud tähendust vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt. Kohus loeb tõendatuks Tänavapuhastuse AS 18.02.2015 Tõendi punkti 2 alusel asjaolu, et T.T.ile kuuluv sõiduk Nissan Murano reg. märgiga xxxxx on Tänavapuhastuse AS kasutuses olev hooldussõiduk ja seda kasutav töötaja on T.T. (tl 12). Kohus leiab, et sisuliselt ei ole vaidlust asjaolu üle, et T.T. suundus auto parkimise järel oma Tänavapuhastuse AS Tallinna osakonna juhataja ametikohustuste raames täitma ülesandeid, milleks konkreetsel juhul olid Tallinna Kommunaalametiga 15.11.2007 sõlmitud hankelepingu kohaselt muuhulgas teehooldustööd Tallinna Vanalinnas. Kohus loeb tuvastatuks tuginedes Tänavapuhastuse AS 18.02.2015 tõendi (tl 12) punktile 3 ja kaebaja selgitustele, et nendeks töödeks olid konkreetsel juhul kontroll Tallinna vanalinnas ja kesklinnas teostatud hooldustööde kvaliteedi ja Laboratooriumi tänava reostuse üle. Kohus märgib, et kohtumenetluse ajal vastustaja kaebaja seda väidet tööde teostamise osas ei vaidlustanud.
  12. Eeltoodud faktilistest asjaoludest tulenevalt omab käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat tähendust liiklusseaduse § 84 lg 1 p 2 toodud hooldussõiduki definitsiooni tõlgendamine koos sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevate hooldussõiduki juhi õigustega kõrvale kalduda osadest liiklusseaduse nõuetest oma ametiülesannete täitmisel. Liiklusseaduse § 84 lg 1 p 1 ja 2 olid vaidlusaluse viivistasu otsuse tegemise ajal (ja on ka käesoleva otsuse tegemise ajal) sõnastatud järgmiselt: §
  13. Eritalituse sõiduk

(1)Eritalituse sõiduk on: 1) sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk); 2) sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk);
(4)Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest. 3
  1. Kohus leiab, et käesoleval juhul taandub vaidlus sisuliselt küsimusele, kas sisustada LS § 84 lg 1 p 2 toodud teehoiuülesannete ja teel möödapääsmatute tööülesannete täitmisena sõiduki kasutamist kitsalt ainult teehoiuga otseselt kokkupuutuvate nö. puhastus-, koristus- ja teeparandussõidukite tööd, või tuleb siinkohal kasutada laiemat tõlgendust, mille puhul tööhoiuülesannete täitmiseks loetakse ka nende tööde juhtimist, järelevalvet ja korraldamist, mis võimaldab hooldussõidukina käsitleda ka vastavalt tähistatud (vähemalt kollast vilkurit kasutavat ja /või spetsiifiliselt tähistatud) tavalist sõiduautot. Kohus on seisukohal, et LS § 84 lg 1 p 2 sõnastusest nähtub üheselt, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks määratleda hooldussõidukitena ainult nn. spetsiaalseid ja otseselt teehooldustöödeks ehitatud või kohandatuid sõidukeid. Kohus leiab, et see on ka loomulik, sest teehoiutöödega seotud tehnika areneb tänapäeval võrdlemisi kiiresti ja seaduses oleks võimatu anda selliste sõidukite ammendavat loetelu. Samuti nähtub vastava seadusesätte sõnastusest, et seadusandja on pidanud oluliseks eraldi välja tuua sõidukid, millega teostatakse „teel möödapääsmatuid tööülesandeid“. Kohus leiab, et terve mõistuse seisukohalt ei saa korrapärast ja tänapäevast teehoidu teostada ilma järelevalveta ja tööde koordineerimise ja organiseerimiseta. Selliste möödapääsmatute tööülesannete täitmiseks on, arvestades nende sisu ja teedevõrgu suurt ruumilist ulatust, ilmselgelt mõistlik ja õigustatud ka tavaliste sõiduautode kasutamine. Kohtu arvates on ilmne ja terve mõistusega kooskõlas, et mõnikord on tulenevalt näiteks linnatänavate võrgustikust, liikluskorraldusest ja teehoolduse käigus kontrollitavate objektide asukohast, mõistlik jätta tööde juhataja või kontrollija hooldussõiduk konkreetsest kontrolli või tööde organiseerimise kohast eemale ning minna jalgsi vastavale objektile. Ka sellisel juhul on eemale jäetud ja kollase vilkuriga varustatud sõiduk kohtu arvates käsitletav hooldussõidukina seaduse mõttes.
  2. Eeltoodud seaduse tõlgendusest ja käesolevas asjas kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja sõiduk Nissan Murano on käesoleval juhul käsitletav hooldussõidukina LS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt oli sõidukijuhil õigus kõrvale kalduda LS § 84 lg 4 nimetatud liiklusseaduse nõuetest ja muuhulgas parkimistasu maksmise kohustuse määravate liiklusmärkide nõuetest.
  3. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul ei ole vaidlusalune sõiduk käsitletav ainult isikut töökohale transportiva sõidukina, kuna teehoiu juhtimis- ja kontrollülesannete täitmine eeldab pidevalt ühest kohast teise liikumist ja selleks sõiduki kasutamist ehk tegemist on teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitva sõidukiga. Kohus märgib, et ka teetööliste töökohta transportiva sõiduki puhul võib olla seaduse mõttes tegemist hooldussõidukiga, kui see on teetöid teostava isiku (ettevõtte) poolt selleks määratud ja vastavalt tähistatud sõidukiga.
  4. Kohus leiab täiendavalt ja otsuse sisu muutmata, et vaatamata eeltoodule, ei nõustu ta kaebajaga, et vastustaja töötajatel puudub täielikult õigus diskretsiooni teostamiseks viivistasude määramisel. Kohus märgib siinkohal, et ei saa välistada olukordi, kus hooldussõidukile vastava tähistusega sõiduk ei ole tegelikult hooldussõiduk ja selle omanik on kuritarvitanud hooldussõidukile iseloomulikku töötavat kollast vilkurit. Sellisel juhul on kohtu arvates parkimiskontrolöridel õigus määrata viivistasu, kuid nad peavad haldusakti õiguspärasuse tagamiseks tõendama, et tegemist ei olnud hooldussõidukiga või et näiteks selle vilkur ei töötanud. Ühtlasi märgib kohus, et käesolevat vaidlust arvestades oleks mõistlik, kui kohalik omavalitsus teehoiutöid delegeerivate lepingute sõlmimisel määratleks juba lepingus selgemalt kohustuse tähistada vastavad sõidukid näiteks parkimiskontrolli teostatavatele isikutele arusaadavalt. 4
  5. Kohus leiab kõike eelpooltoodut kokku võttes, et vaidlustatud Tallinna Transpordiameti 20.01.2015 viivistasu otsus nr 0026027380 on õigusvastane ja see tuleb tühistada.
  6. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse hüvitada tema menetluskulud summas 819,42 eurot (käibemaksuta), millest 15 eurot on riigilõiv ja ülejäänud osa õigusabi kulud, millest omakorda 213,03 eurot on seotud 16.03.2016 kohtuistungiga. Kohus leiab, et esitatud dokumentide kohaselt on menetluskulud üldiselt kooskõlas asja keerukusega ja selle raames õigusabi osutamiseks vajaliku töö hulgaga ning on tõendatud nende tasumine. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks taotletud menetluskulud välja, kuid arvab nendest mittevajalikena (HKMS § 109 lg 6) maha sisuliselt ja kohtupraktikast tulenevalt ka ilmselgelt perspektiivitu esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks eelduslikult kulutatud õigusabi kulud hinnanguliselt summas 100 eurot. Lõplikuks väljamõistetavaks menetluskulude summaks jääb seega 719,42 eurot, millest 15 eurot on riigilõiv kaebuse eest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.