Obsah (4)

§ 199§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9128 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 23.02.2016 otsusega mõistetud karistus, s.o 3 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega. Kohtuotsuste kogumist mõisteti V. Jekimovile 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2014 ja lõppeb 10.03.

2. Tartu Vangla esitas 25.01.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Jekimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 27.02.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Jekimovit on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid kahel korral ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. V. Jekimov on süstemaatiline õigusrikkuja, kokku on V. Jekimovit kriminaalkorras karistatud 13 korral ja ta kannab kümnendat reaalset vangistust. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, sealhulgas selleks, et tagada rahalised vahendid uimastite hankimiseks. Kuivõrd varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused, ei ole mõjutanud isikut oma eluviisi muutma, ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus muutuseid oleks toonud.
4. V. Jekimov ei soovi uimastisõltuvusest, mis on tema puhul peamiseks kuritegusid soodustavaks teguriks, vabaneda, mistõttu püsib tema puhul jätkuvalt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Ka vangla leiab oma iseloomustuses, et V. Jekimov on ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 85%.
5. Asjaolu, et kinnipeetav ei ole tegelikult motiveeritud oma eluviisi muutma, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste olemasolu. V. Jekimovil on praegu kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Toimepandud rikkumised on erinevad. Viimati karistati V. Jekimovit 21.12.2016 kartseriga ametniku poolt antud korralduste eiramise eest ja keelatud esemete omamise eest kambris. Kinnipeetav, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kui oluline on korrektne käitumine ka karistuse kandmise ajal. V. Jekimov ei ole seda suutnud, mistõttu ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega.
6. Lisaks eelnevale ei toeta V. Jekimovi vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb käitumiskontroll ning kohustus elada kohtu poolt kindlaksmääratud elukohas. V. Jekimovil puudub elukoht. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning isiku vabastamine ei ole võimalik. Ka garanteeritud töökoht ning seaduskuulekas tugivõrgustik V. Jekimovil puuduvad, mistõttu on õiguskuulekale teele asumine kaheldav. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Jekimov, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. V. Jekimov leiab, et maakohtu määrus on ebaõiglane, kuna näitab teda ainult negatiivsest küljest. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et V. Jekimov, olles kinnipidamiskohas rehabilitatsiooni sektsioonis, osales aktiivselt kõikides programmides, mis talle määrati. Samuti ta töötab ning maksab võimalust mööda hagisid. Kui kohus peaks leidma võimaluse teda ennetähtaegselt vabastada, siis ta jätkab hagide tasumist, kuna hakkab endale tööhõivekeskuse kaudu tööd otsima. Samuti on V. Jekimovil olemas kindel elukoht, kuna sotsiaalhoolekande töötajad aitavad tal üürida korteri, milleks vajalik summa on tal vabanemisfondis olemas. Samuti läbib V. Jekimov metadooniravi, mis on väga suureks plussiks, kuna ta on olnud metadooni peal juba mitmeid aastaid. Süüdimõistetu on teinud korduvalt narko-teste. See räägib sellest, et ta parandab ennast paremuse suunas. Samuti töötavad metadooni-keskuses sotsioloog, psühholoog ja psühhiaater. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik helistada igapäevaselt keskusesse ja uurida, kuidas V. Jekimov käitub. Ringkonnakohtu järeldused
8. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Jekimovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 9.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Ringkonnakohus loeb positiivseks, et kinnipidamiskohas osaleb V. Jekimov tööhõives, võtab osa sotsiaalprogrammidest ning on huvitatud enda võlgade tasumisest, kuid käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Eelkõige välistavad V. Jekimovi vabastamise tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning käesoleval hetkel kannab kümnendat reaalset vanglakaristust. Sealjuures on isiku viimase ja käesoleva vangistuse vahe viis kuud, mis näitab, et isik on pärast viimase vangistuse ärakandmist praktiliselt kohe jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipidamiskohas on V. Jekimovil kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Kahel korral kriminaalhooldusel viibides on V. Jekimov toime pannud uue kuriteo, mis näitab, et isikule on antud võimalus kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, kuid see ei ole hoidnud ära V. Jekimovi poolt uute rikkumiste toimepanemist. Isikul puudub pikaajaline töökogemus ning vangistuses viibides ei ole süüdimõistetu huvitatud hariduse või kindla eriala omandamisest. Samuti räägib V. Jekimovi kahjuks asjaolu, et isikul puudub vabaduses kindel elukoht.
2. Samuti on V. Jekimovil diagnoositud uimastisõltuvus ning ta omab uimastisõltuvusest tingitud psüühikahäiret. V. Jekimovit on lisaks varavastastele kuritegudele karistatud ka narkootilise aine käitlemise eest. Kinnipidamiskohas olles saab isik metadooniravi, kuid ei ole motiveeritud saadavat raviannust vähendama, mistõttu sõltuvusrehabilitatsioonis osalemine on raskendatud, kuna kognitiivne võimekus selleks on oluliselt pärsitud. Asjaolu, et isikul puudub tahe metadooniravi koguseid vähendada, näitab soovimatust sõltuvusest vabaneda. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult märkinud, et tegemist on kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Ka kriminaalkolleegiumil puudub sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks V. Jekimovi ennetähtaegselt vabastama, oleks V. Jekimov suuteline vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
3. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et V. Jekimov eirab õiguskorda ja kehtivaid reegleid. Muuhulgas nähtub tema iseloomustusest, et pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud kinnipeetava eluhoiakuid, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, mistõttu on sotsiaalsed osakused kohandunud pigem kriminaalse keskkonnaga. V. Jekimov on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida soodustab sõltuvus narkootilisest ainest. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et V. Jekimov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk