Obsah (9)

§ 184§ 63§ 418§ 420§ 64§ 74§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10969 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 184

lg 2 p-de 1, 2; § 392 lg 2 p 2 järgi

§ 63

lg 1 alusel 4 aasta 4 kuu vangistusega,

§ 418

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega ja

§ 420

lg 1 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 17.04.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka H.

Laasi eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 04.06.

1. Karistuse kandmise lõpp 04.06.
3. Tartu Maakohtu 22.02.2017 määrusega jäeti H. Laas vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks oli H. Laas ära kandnud temale mõistetud 5 aasta pikkusest vangistusest enamuse: üle 4 aasta 8 kuu. Seega on H. Laas ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Samuti on täidetud

§ 75lg 1 p-s 1 toodud formaalne eeldus: H.

Laasil on olemas elukoht. Ta saab kolida oma emale kuuluvasse korterisse. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.

1. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.2.
2. H. Laasi enne tähtaega vabaks laskmise kasuks kõnelevad mitmed asjaolud. H. Laas ei soovi endist elu jätkata, vaid soovib muutuda. Kinnipeetav väitis ka, et kriminaalse taustaga tuttavaid tal enam ei ole ning ta suhtleb vaid korralike pereinimestega. Narkootikume ta enam tarvitada ei taha. Samas ei saa H. Laasi varasemat elukäiku (pidevad kuriteod ja narkootikumide tarvitamine) arvestades tema enda väiteid kuigivõrd kaalukateks lugeda. Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel töökoht, tal puuduvad võlgnevused, tal on vabanemisfondis 1290 eurot ning majanduslikult saavad teda toetada ka tema lähedased (ema, abikaasa). Seega on kinnipeetava vabanemisjärgne rahaline olukord suhteliselt hea. Ka on positiivne, et süüdimõistetut toetavad lähedased inimesed ka moraalselt. 2.2.
3. Maakohus leiab, et positiivsed näitajad ei kaalu üles H. Laasi vabastamise vastu kõnelevaid aspekte. Vangla on H. Laasi iseloomustanud kui emotsionaalselt impulsiivset ja kergesti ärrituvat inimest. Sellele viitab ka asjaolu, et H. Laasi on korduvalt karistatud vägivalla kasutamise eest. Asjaolu, et H. Laas on majanduslikult suhteliselt hästi kindlustatud, ei välista kuidagi uute vägivallategude toime panemist. H. Laasil on narkoprobleemid. Eelnevate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just narkootikumid. Maakohus leiab, et süüdimõistetu soov narkootikumidest vabaneda, ei ole veenev. Kinnipeetav tunnistas vanglatöötajale, et kui ta peaks uuesti uimasteid proovima, hakkaks ta suure tõenäosusega neid ka uuesti tarvitama. See aga tõstaks oluliselt tõenäosust, et H. Laas hakkab panema toime kuritegusid. Mõneti alarmeeriv on ka asjaolu, et süüdimõistetu ei soovinud (vähemalt mingil perioodil) osa võtta vangla sotsiaalprogrammidest. H. Laas küll selgitas maakohtule oma motiive, aga need selgitused ei näita süüdimõistetut ülearu soodsas valguses. Vangla poolt pakutavad programmid ei kujuta endast vangide „kiusamise“ meetodit, mida tuleb läbida selleks, et näidata end soodsas valguses ja saada seeläbi ennetähtaegselt välja. Programmid on mõeldud selleks, et inimene õpiks nende abil õiguskuulekalt elama. H. Laas seda ilmselt (täielikult) mõistnud ei ole. 2.2.
4. Eeskätt kõneleb maakohtu hinnangul H. Laasi ennetähtaegse vabastamise vastu asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ka vanglas on ta olnud mitmeid kordi. Sedavõrd tihedalt karistatud ja vangis olnud inimese puhul võiks usu tema edasisse õiguskuulekasse ellu taastada vaid mingid selgelt erandlikud asjaolud, H. Laasi puhul neid ei esine. H. Laas selgitas maakohtule, et ennetähtaegselt tahab ta vanglast välja pääseda vaid siis, kui käitumiskontroll ei kesta üle kuue kuu. H. Laasi varasemat elukäiku ja praeguse karistuse pikkust silmas pidades ei saaks aga niivõrd lühikese käitumiskontrolliga piirduda. Maakohus leiab, et vähemalt üldjuhul ei peaks inimest n-ö sunniviisiliselt vabastama – praegu aga olekski H. Laasi vabastamine enam kui kuue kuu pikkuse käitumiskontrolliga kinnipeetava sooviga vastuolus.
5. Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu määruskaebus käiguta, kuna kaebus oli allkirjastamata ning anti aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 24.03.
6. Nimetatud ajaks saabus kohtusse nõuetekohane allkirjastatud H. Laasi kaebus. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H. Laas, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning enda ennetähtaegset vabastamist, kuna on võimeline elama seadusekuulekat elu. 2 4.
8. Süüdimõistetu leiab, et on täitnud kõik reaalsed võimalused ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata, et süüdimõistetul on vabanemisel kindel elu- ja töökoht, elukaaslane, lapsed, ema, rahaline ja majanduslik seis on head, rahalised nõuded on täidetud ja vabanemisfondis on rohkem kui 1290 eurot. H. Laas on motiveeritud muutuma, millele viitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine. Lisaks on maakohtu viited varasematele karistustele ainetud. H. Laasi väärtushinnangud on ajaga muutunud. 4.
9. Narkoprobleemidele viitamine on alusetu, kuna süüdimõistetu hinnangul tal enam narkootikumidega probleeme ei ole. Samuti ei ole ta emotsionaalselt impulsiivne ja kergesti ärrituv. 4.
10. H. Laas toob välja, et ta ei ole kunagi olnud vastu enda ennetähtaegsele vabastamisele. Katseaeg 2 aastat ei oleks kindlasti mõistlik. H. Laas peab enda suhtes esinevad positiivseid asjaolusid ennetähtaegset vabastamist võimaldavateks erakorralisteks asjaoludeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta.
13. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H. Laasi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub veendumus, et just nüüd on isik valmis oma käitumist kardinaalselt muutma ning varasemad korduvad karistused ja vangistused avaldaksid just nüüd süüdimõistetule mõju. Isiku vanemaks saamine ei ole koheselt veel see erandlik asjaolu, mis tooks kaasa tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Viited varasematele karistustele on asjakohased, sest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvestada kõiki

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Katseaja pikkuse arvestamine on personaalne ning sõltub toimepandud süüteost, mõistetud karistusest ning tuleb arvestada

§ 76lg-s 5 sätestatut. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3