KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-746 (2330,17,000214) Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtul

§ 218

lg 1 järgi selles, et tema 15.01.2017 kell 19.06 paiku viibides kaupluses Prisma saabus müügisaali, rikkus ära pakendi „Dunlop“ milles asus 5 ventiilkorki maksumusega 2,99 eurot, seejärel ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassast, jättes kauba disainvalgustid „Revolution“ eest tasumata kokku summas 7,29 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Pärast kassast möödumist rikkus isik ära ka kauba disainvalgustid „Revolution“. Kokku tekitatud kahju on 10, 28 eurot. Kassast möödumise hetkel kaup asus kotis. Kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele. A. Vassiljevi niisugune tegevus on kvalifitseeritud väärteona

§ 218lg 1 järgi.

Kohtuistungil A.Vassiljev teatas, et ta pani väärteo toime ning leidis, et põhjendatud pole tema karistamine kriminaalkorras, kuna tema viimasest vargusest on möödas palju aega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et süü väärteo toimepanemises on tõendatud ning palus isikut karistada

§ 218lg 1 järgi arestiga 20 päeva.

2. Viru Maakohtu 08.03.2017 määrusega lõpetati A. Vassiljevi suhtes väärteomenetlus

§ 218lg 1 järgi, kuna maakohtu hinnangul on tema teos kuriteo tunnused.

Kuriteotunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada, kui maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel, tehes asjas esmase otsuse isiku karistamise kohta. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse. 3.

§ 218

lg 1 sätestab kriminaalvastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine või väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus märgitud raskendavad asjaolud. Seega on

§ 218

lg 1 viitelise iseloomuga ja käsitatav

13. peatüki suhtes üldosalise sättena. Isiku käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi üksnes siis, kui 1) see tegu vastab

13. peatükis ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine ja väljapressimine), 2) see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja 3) selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud vastutust raskendavad asjaolud RKKKo (3-1-1-31-03). 4.

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine jt

§ 218

lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt RKKKo nr 3-1-1-57-08, p 12; RKKKo nr 3-1-1-56-08, p 6 ja RKKKo nr 3-1-181-06, p 9).

1. A. Vassiljev on isik, kes on varem toime pannud korduvalt varguseid ja süütegusid väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et nimetatud süütegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub menetlusaluse isiku ühtne käekiri süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et A. Vassiljevil on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks. Nimetatu nähtub nt kohtuvälise menetleja 11.10.2013 otsusest (väärteoasja nr 2330,13,004777) ja 25.08.2014 otsustest (väärteoasja nr 2330,14,005050), kus ta on varastanud alkohoolseid jooke ja 27.08.2015 otsuse kohaselt (väärteoasja nr 2330,15,004794) on ta varastanud terad „Gilette Venus Snap wiht Embrace“ ja kahjustanud ka kaupa.
2. Seetõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mitte

§ 218

lg 1 järgi.

§ 199

lg 2 p 9 koosseis (süstemaatiline vargus) eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist ja tähtis ei ole, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi (RKKKo 3-1-1-66-13).

7. Lähtudes ülalmainitust leidis maakohus, et A. Vassiljevi suhtes tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna tema teos on kuriteo tunnused.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Määruskaebus 8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Vassiljev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja jätta tema poolt toime pandud süütegu ümber kvalifitseerimata

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kaebuse esitaja leiab, et asjas ei ole tekkinud kahju, kuna kaup on poodi tagastatud. Viimati karistati teda

§ 218alusel 2015.

aastal. A. Vassiljev väga kahetseb toime pandut. Ta on nõus vastu võtma karistuse

§ 218lg 1 alusel aresti näol.

A. Vassiljev ei saa aru, mille alusel kohus otsustas, et tal on „kleptomaania“, kuna sellise diagnoosi saab panna vaid arst. Miks on arvestatud kõiki isiku karistusi, kuna Eestis karistuse kandmise järgselt teatud aja möödudes karistused kustuvad. Miks teatud inimeste osas ja korduvate karistuste puhul alles pärast kolme

§ 218

episoodi kohaldatakse

§ 199, aga A.

Vassiljevi suhtes tahetakse kohaldada

§ 199

lg 2 p 9 alles ühe

§ 218lg 1 episoodi järgselt, kus ei ole tekkinud kahju ega ole hagi.

Ringkonnakohtu järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga selles, et A. Vassiljevi suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada, kuna tema teos esinevad kuriteo tunnused. Kuna vaidlustatav määrus on igati põhjendatud, vastab ringkonnakohus kaebusele vaid järgmist. 2 2
2. A. Vassiljevit on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 15.11.2016 otsuse alusel

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Kui isikut on varasemalt karistatud korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi (RKKKm 31-1-87-08, p 10).

Juba ainuüksi sel põhjusel saab nentida, et A. Vassiljevi teos on kuriteo tunnused. 11. Samuti viibib A. Vassiljev ringkonnakohtule teadaolevalt Viru Maakohtu 27.02.2017 määruse alusel vahi all. Muuhulgas nähtub viidatud kohtuasjas esitatud vahistamistaotlusest, et A. Vassiljevit on alust kahtlustada ajavahemikel 06.03.2016-11.03.2016, 29.09.2016-30.09.2016, 29.12.2016-23.01.2017 ja 26.02.2017 toime pandud varguse episoodides, mis on kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4,8 - § 25 lg 1,2 alusel.

Käesoleva määruskaebemenetluse keskne süüteo episood on toime pandud 15.01.

1. Seega nähtub eeltoodust, et A. Vassiljevit on alust kahtlustada ajavahemikul 06.03.2016-26.02.2017 korduvates varguse episoodides.
2. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et A. Vassiljevil on välja kujunenud harjumus varastada. Nimelt paneb A. Vassiljev järjepidevalt toime võõra omandi rikkumisi ning tal on elustiiliselt välja kujunenud ja omaks võetud alternatiiv legaalse sissetuleku ja kaupade hankimisele. Ühiskondlikult aktsepteeritavaks ei saa aga pidada olukorda, kus isik hangib endale pidevalt kaupu ja esemeid seadusekuulekate isikute arvelt. Tegemist ei ole olukorraga, kus A. Vassiljev oleks üksikutel kordadel toime pannud

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavat väheväärtusliku asja vargust, vaid A.

Vassiljevi teguviisi iseloomustab pidev ja harjumuspärane varguste toimepanek. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad toime pandud teod ka omavahel seotud terviku ja tema teos on kuriteo tunnused, kuna varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKm 3-1-1-87-08, p 10). Seetõttu on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kuna A. Vassiljevi teos on kuriteo tunnused. 13. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A. Vassiljevi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 08.03.2017 määruse muutmata. 14. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3 3