KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2568 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvasta

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. A.N. esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule (kohtus registreeritud 12.12.2016) kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väitel ei vasta toidu kvaliteet ettenähtud normidele. Kaebaja palub kaasata Terviseameti ja eksperdid norme kontrollima. Lisaks palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Eesmärgiks on EIK ja ÜRO poole pöördumine.
2. 18.01.2017 kohtunõudega küsis kohus Tallinna Vanglalt kaebuse asjaolude kohta täiendavat informatsiooni. Seejuures palus kohus teatada, kas A.N. on kaebuse esemeks olevate küsimustega seonduvalt Tallinna Vangla poole pöördunud. Vangla vastas kohtunõudele 20.01.2017 (tl 4-16). KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Antud juhul tähendab see seda, et kaebaja peab kaebuses selgitama, kuidas kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajat tema õiguste kaitsel. Lisaks eeltoodule sätestab

§ 45

lg 2 kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid 3-16-2568 vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

1. Viidatud normide sõnastusest tulenevalt on seadusandja eesmärk suunatud tuvastamiskaebuse esitamise võimaluste kitsendamisele. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Tallinna Vangla 20.01.2017 vastusest kohtunõudele selgub, et A.N. on seonduvalt toidu kvaliteedi, koostise ja selle kontrollimisega pöördunud Tallinna Vangla poole 26.11.2016 ja 29.11.
2. Vangla registreeris pöördumised 01.12.2016 (nr 5-18/16/27091-1 ja nr 518/16/27161-1; tl 8-10; 14). Tallinna Vangla on vastanud pöördumistele kui selgitustaotlustele 20.12.2016 vastusega nr 5-18/16/27161-2 (tl 15-16) ja 22.12.2016 vastusega nr 5-18/16/270912 (tl 11-13). Vangla kinnitusel vaidemenetlusi A.N.i nimetatud pöördumiste osas käimas ei ole.
3. Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks, st Tallinna Vangla kohustamiseks tagama vanglas ettenähtud normidele ja kvaliteedile toitu pakkumine, tõhusam esitada kohtule kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav (

§ 45lg 2).

1. Kohus leiab, et tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebusest ei nähtu ja ka vangla kinnitusel kaebaja ei ole kaebuse esemega seonduvalt vaideid vanglale esitanud ja vangla selle kohta vaideotsuseid teinud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist, kui vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole.
2. Tallinna Vangla on 20.12 ja 22.12.2016 vastustes kaebaja 26.11.2016 ja 29.11.2016 pöördumistele vastanud kaebaja esitatud küsimustele. Vangla on kaebajale selgitanud, et kinnipeetava menüü koostisosade hulga (grammides) ja kalorsuse kohta andmeid, mida kaebaja on soovinud teada, osas on võimalik lugeda informatsiooni sotsiaalministri 31.12.2002 vastu võetud määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Lisaks on vangla edastanud kaebajale kehtiva R3 nädala menüü, kus on ära toodud andmed toiduainete kalorsuse (kcal) kohta. Samuti on selgitatud, et Tallinna Vangla kodukorra punkt 9.10 järgi pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Seejuures hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kuna kaebaja vangla vastuste osas vaidemenetlusi pole läbinud, siis ei ole kaebajal tekkinud antud juhul ka õigust kohustamiskaebusega kohtu poole pöördumiseks. 2

§ 45

lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega oleks normi kohaselt eesmärgipäratu menetleda tuvastamiskaebust ilmselgelt perspektiivitu kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena. 10. Kaebaja viitab tuvastamisnõuet esitades ka soovile pöörduda tulevikus EIK ja ÜRO poole. Kohus leiab, et ka nimetatud alusel ei ole tuvastamisnõue lubatav, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 38lg 4).

11. Et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav ning praeguses kohtumenetluses ei ole võimalik kohustamiskaebusele kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu üle minna, kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

12.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3