KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-352 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.02.2017 otsuse

§ 121lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 29.01.2017 A.N.i pöördumine menetleja taandamiseks tema suhtes 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlusest (loendusel puudus nimesilt). A.N. taotles menetleja taandamist põhjusel, et too olevat tema suhtes negatiivselt meelestatud. Tallinna Vangla direktor tagastas 02.02.2017 vastusega nr 5-8/17/2487-2 A.N.i taotluse, kuna A.N.i suhtes ei ole 29.01.2017 ettekande alusel distsiplinaarmenetlust algatatud.
2. A.N. esitas 02.02.2017 vastusele nr 5-8/17/2487-2 vaide, mis tagastati 09.02.2017 otsusega nr 5-15/17/51-
3. A.N. leidis, et menetleja on asjast huvitatud isik, kes on tema endine kannatanu ja vihavaenlane, kellega ta ei ole oktoobrist 2016 sõnagi vahetanud. Tallinna Vangla vastuse kohaselt ei ole juhtunu suhtes distsiplinaarmenetlust algatatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga. Taandamistaotluse näol on tegemist menetlustoiminguga, mis ei muuda iseseisvalt vaide esitaja õigusi ega kohustusi. Menetleja taandamata jätmine saab mõjutada vaide esitaja õigusi juhul, kui talle määratakse käskkirjaga distsiplinaarkaristus ja taandamata jätmine toob kaasa karistuse ebaõige määramise. A.N. saab enda õigusi kaitsta, esitades vastuväite menetleja taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava haldusakti vaidlustamisel.
4. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.02.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta vaidlustab Tallinna Vangla 09.02.2017 vaideotsust nr 5-15/17/51-
5. Avalduses on järgmised taotlused: 1) tunnistada vastustajaks Tallinna Vangla; 2) tühistada vaideotsus; 3) kohustada vanglat tegema vaides ja taotluses soovitut; 4) vabastada riigilõivust, kuna raha pole ega tule. Määruskaebuse eesmärgina on A.N. märkinud preventiivse, otsuse ÜRO-le ja EIK-ile, saada soovitu. 3-17-352 KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud Tallinna Vangla otsusest, mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotluses tema suhtes 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada menetlejat. Seda eesmärki ei aita saavuta tühistamisnõue, vaid kohustamisnõue. 5.

§ 120

lg 1 p-de 3 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul kontrollida, kas selles on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§-is 121. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel. Menetleja taandamist aitab saavutada kohustamisnõue. Vang

S § 11 lg 5 kohaselt tuleb kohustamisnõude esitamisel läbida kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus loetakse läbituks, kui vaie tagastatakse, v.a juhul, kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaides ei kõrvaldata tähtaegselt puudusi või vaie esitatakse mittetähtaegselt, vaie rahuldatakse osaliselt või jäetakse tähtaegselt lahendamata. Praegu on kaebaja kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja on esitanud kohtule 09.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/51-2. Kaebaja on nõudnud menetleja taandamist distsiplinaarasja menetlusest. Kuivõrd Tallinna Vangla 09.02.2017 otsuse nr 5-15/17/51-2 kohaselt ei ole 29.01.2017 ettekande nr 292 alusel distsiplinaarmenetlust algatatud, ei saa kaebaja õigused olla riivatud, mistõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktika kohaselt on distsiplinaarmenetluses menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine distsiplinaarmenetluse toiming (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12).

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine reeglina lubatud (RKHKo 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15), välja arvatud, kui selline õigus tuleneb seadusest või kui seda õigustavad menetlusökonoomia kaalutlused, seda eelkõige juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (RKHKo 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10). Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mille õigusvastasus mõjutaks tingimata menetluse lõpptulemust. Nimelt on karistuse määrajal VangS § 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku seisukoht ei ole talle siduv (RKHKo 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 14). Kohus möönab, et vanglate praktika kohaselt viivad distsiplinaarmenetlust läbi ja määravad karistuse samad ametnikud. Samas ei tähenda menetleja ja karistuse määraja kokkulangemine tingimata, et inspektor-kontaktisik oleks isiklikult huvitatud asja lahendist või tekitaks muud asjaolud kahtlust tema erapooletuses HMS § 10 lg 1 punkti 4 mõistes. Kaebaja peab lõpliku haldusakti vaidlustamisel tõendama asjaolusid, mis viitavad menetleja erapoolikusele. Kohus kontrollib 2

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 3