) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 4.
lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud kaebusest ning kaebaja 3-17-407 ja Tallinna Vangla esitatud materjalist mõistab kohus kaebaja eesmärki selliselt, et kaebaja soovis vanglale esitatud taotlusega tema suhtes ettekannete nr 127, 139, 148, 157 ja 160 alusel algatatud distsiplinaarmenetlustest taandada inspektor-kontaktisik Kaarel Aupaju. Vastustaja vastusest kohtunõudele nähtub, et kõik nimetatud distsiplinaarmenetlused on praeguseks lõppenud, mistõttu ei oleks kohustamisnõue juba ainuüksi sel põhjusel asjakohane ja selle rahuldamiseks puuduks võimalus. Seetõttu puudub vajadus välja selgitada, kas vaie on õiguspäraselt tagastatud ja kohustamiskaebuse esitamiseks vajalik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 läbitud. 5. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab vanglateenistus distsiplinaarkaristuse distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Varasemast kohtupraktikast tuleneb, et distsiplinaarmenetluses menetleja taandamiseks esitatud taotluse lahendamine on distsiplinaarmenetluse toiming (Riigikohtu halduskolleegium 21.10.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-56-10, p 12). 6.
lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktikas ei ole menetlustoimingute iseseisvat vaidlustamist üldjuhul lubatavaks peetud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 19.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-73-13, p 15), välja arvatud otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka erandlikult õigustatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt eelkõige halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10 ja selles viidatud lahendid). Üksnes kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks kohtupraktika kohaselt ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (halduskolleegiumi 24.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-51-07, p 10). 7. Distsiplinaarmenetleja taandamisest keeldumine ei kujuta endast menetlustoimingut, mis isegi selle õigusvastasuse korral mõjutaks vääramatult menetluse lõpptulemust, sest karistuse määrajal on VangS § 64 lg-st 3 tulenevalt otsustamisel kaalumisruum ning menetlust läbi viinud ametniku seisukoht ei ole talle siduv (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-56-10, p 14). Taandamisavalduse lahendamisel tõusetunud menetlusliku rikkumise puhul on tõhus õiguskaitse tagatud vaidemenetluses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude ja kohtus tühistamiskaebuse lahendamise raames. Seega saab kaebaja oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti (distsiplinaarmenetluse käskkirja) vaidlustamisel. Tallinna Vangla 21.02.2017 vastusest nr 1-11/17/4165-2 (tl 7) nähtub, et ettekannete nr 127, 139, 148, 157 ja 160 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused on lõppenud ja A.N. on esitanud kõikide käskkirjade peale vaided, mis on praegusel hetkel menetlemisel. Seega on kaebaja juba asunud oma õigusi kohasel moel kaitsma. Vaiete rahuldamata jätmise korral saab kaebaja pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtu poole, kes saab distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse kontrollimisel ka hinnata väiteid 2
9.
lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.