1-16-5951/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5951 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalle Ojakivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KALLE OJAKIVI, i.k. 37206305227, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 06.07.2016 ja lõpp 06.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.03.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Kalle Ojakivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Kalle Ojakivile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Ojakivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalle Ojakivi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.07.2016 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes Kalle Ojakivile lõplikuks 1 karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistuse kandmise alguseks 06.07.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Kalle Ojakivi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kalle Ojakivi taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanedes otsida endale kindla elukoha ja töökoha, soovitavalt ehitusel. Avaldas, et ametlikult on elus töötanud vähe, aga mustalt küll, esialgu läheks kodutute öömajja, kuni elukoha leidmiseni, soovib taotleda linnalt sotsiaalpinda. Tahab elada inimväärset elu, saab aru, et selleks tuleb loobuda valedest sõpradest ja alkoholist. Lähedasi pole, ema ja õega ei ole juba 10 aastat suhelnud. Arvas, et suudab alkoholist eemal olla ja kaineks jääda. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, mis annab aluse kahelda tema seadusekuulekuses ennetähtaegse vabanemise korral - isik kannab vanglakaristust kaheksandat korda. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et Kalle Ojakivil on alkoholisõltuvus ning välistada ei saa uue kuriteo ohtu, kui isik pöördub vana eluviisi- ja harjumuste juurde tagasi. Prokuröri hinnangul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge ning teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, s.o. nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta Kalle Ojakivi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalle Ojakivi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Käesoleval ajal kohaldatakse vanglas isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid hoidmaks ära võimalikke õigusrikkumisi, kuna kinnipeetaval tekkis kambrikaaslasega konflikt. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vanglas viibib kaheksandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isik paneb toime vägivaldseid kuritegusid (röövimised, kehalised väärkohtlemised, piinamised jne), ette neid ei planeeri, soodusteguriks on alkohol. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on küll võimalus ööbida varjupaigas ja taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaalpinda elamiseks, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Ka on Tallinna linnavalitsusest kriminaalhooldusametnikule teatatud, et varjupaigas hetkel vabu kohtu ei ole ning kohest elamispinda kinnipeetavale ei garanteerita. Ka enne vangistust puudus isikul elukoht, elas telgis. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik: tema vanemad, õde ja täiskasvanud tütred on loobunud suhtlemisest tema kriminaalse eluviisi tõttu. Viimase elukaaslase suhtes kasutas vägivalda ja tal on pärast vangistusest vabanemist 1-aastane lähenemiskeeld. Tema suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga, alkoholisõltuvuses olevad ning asotsiaalsed isikud. Isiku enda sõnul võib ta olla sõprade poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset-asotsiaalset mõtte- ning käitumisviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Samas puudub kinnipeetaval vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ja puudub ametlikult töötamise kogemus ning harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust elatus vargustest. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna enamik kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise tunnistab sõltuvust, on käinud AA rühmas, viibinud 1,5 kuud Wismaris, kuid tulemusteta. Kinnipeetava enda sõnul ei ole kasu ka erinevate programmide läbimisest, muutustesse ei usu, sest teab ise, et ei suuda alkoholist loobuda. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 69%, mis on keskmisest tunduvalt kõrgem näitaja. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele ning ohu realiseerumine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, tunneb armukadedust, on konflikti olukorras või kui tal puuduvad materiaalsed vahendid endale vajaliku (ka alkoholi) soetamiseks. Majanduslike raskuste saabumine vabaduses on kohtu hinnangul aga tõenäoline, kuna Kalle Ojakivil on tasumata rahalisi nõudeid summas 16 640 eurot ja töö- ning elukoht puudub. Vangla iseloomustuse kohaselt on agressiivne käitumine kinnipeetava toimetulekustrateegia, ta väldib probleemide lahendamist või lahendab neid õigusvastasel teel, kannatanu suhtes empaatiat ei väljenda, elab põhimõttel „üks päev korraga“. Pikaaegne kriminaalne keskkond on kujundanud isikus antisotsiaalsed hoiakud, kuritegelikul teel sissetulekute hankimine ei ole tema mõistes taunitav tegevus. Kalle Ojakivi ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ega norme. Ka on Kalle Ojakivi korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, isik kuulutati tagaotsitavaks ning karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Kalle Ojakivi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 3 Ka ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Kalle Ojakivi puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste isikupuutumatuse ning vara kaitseks põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4