KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18194 Tsiviila

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates
4. jaanuarist 2017 on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108). 6.

Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja Xxxx ja kostja Xxxx ühine laps Xxxx on sündinud

1. juulil 1999 (tl 8). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Kuivõrd kostja on nõustunud elatise tasumisega kehtivas miinimummääras, siis ei analüüsi kohus poolte sellekohaseid väiteid ning rahuldab elatise väljamõistmise hagi täies ulatuses.
2. Hageja on soovinud elatise välja mõistmist ka tagasiulatuvalt perekonnaseaduse (

) § 108 alusel. Sellele nõudele on kostja vastu vaielnud põhjendustel, et ta on tasunud hageja enda kontole raha, on tasunud hageja toidulisandite eest ning hageja mobiiltelefoni operaatorteenuse eest. Vastuses hagivaldusele märkis kostja, et selliselt kulutab ta hageja peale 291 eurot kuus (tl 22) ning kohtuistungil selgitas, et see summa on ca 320 eurot (tl 43). 8. Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt selle kohta Riigikohtu 4. detsembri 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saavad lapsed (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Erandlikult on võimalik ülalpidamist anda ka muul viisil kui rahalise maksena sellise kokkuleppe olemasolul (

§ 100

lg 1 lause 2) või mõjuval põhjusel (

§ 100lg 3).

Käesoleval juhul on hageja läbi seadusliku esindaja selgitanud, et lapsevanematel ei olnud kokkulepet anda ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja on seevastu kohtule selgitanud, et sellekohane kokkulepe oli lapsevanematel olemas ühisvara jagamise tulemusena.

1. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe olemasolu. Hageja esitas kohtule Tallinna notar Sirje Velsbergi
2. septembri
3. a kinnituse selle kohta, et kostja ei ilmunud notaribüroosse sõlmima lepingut ühisvara jagamiseks ja hageja elatises kokku leppimises (tl 37). Pärast seda jagasid kostja ja hageja seaduslik esindaja ühisvara notari juures, kuid hagejale elatises kokku ei leppinud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd elatise tasumises kokku ei lepitud, tuli kostjal tasuda elatist perekonnaseaduse järgi.
4. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist laste heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Last ülalpidav vanem ei saa arvestada selle rahaga, mis kantakse otse hageja pangakontole, selline käitumine ei täida ülalpidamise eesmärki. Lastele vajalikke asju saab osta ning arveid tasuda laekunud elatisest laste eest igapäev hoolitsev vanem. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju (nt vitamiine), tasuda muude teenuste eest 4

§ 99

lg-st 2 ei tulene, et vanemal on õigus anda ülalpidamist enda valitud viisil, vaid see on üldine norm, mis selgitab, mida arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel. 11.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei pane elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Nimelt on kostja olnud teadlik sellest, et tal tuleb ülalpidamiskohustust täita – ta on seda enda hinnangul täitnud tasudes otse hageja kontole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on
5. jaanuarini 2016 elatist hageja seadusliku esindaja kontole tasunud. Samuti nähtub hageja kohtule esitatud kirjavahetusest, et kostja on nõustunud tasuma elatist 495 eurot kuus (tl 36).
6. Hageja on välja pakkunud kompromissina tagasiulatuva nõude osa 2200 eurot tasuda 24 kuu jooksul võrdsetes osades 91 eurot 67 senti, mis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu 10-ks kuupäevaks.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg-s 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja arvates tuleks jätta menetluskulud hageja enda kanda, sest kui hageja ei oleks andnud lubadust, et ta ei nõua elatist, siis oleks kostja jätkanud elatise maksmist hageja pangakontole. Kohus möönab, et kostja kasutab siinkohal mõistet hageja kord hageja, siis hageja seadusliku esindaja tähenduses. Siiski võib kostjast aru saada, et arvestades tekkinud segadust elatise maksmise osas vara jagamise tõttu, ei olnud kostjale arusaadav, et elatist tuleb tasuda perekonnaseaduse alusel hageja 5