← Eesti

1-17-2462/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 73§ 50§ 56§ 4

Kriminaalasi nr 1-17-2462 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2017.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2462 (17274000022) Kohtukoo

) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav JÜRI LAPA, ik. 34705020016 Kaitsja Kohtueelses menetluses riigiõigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, süüdistatav taotles kaitsja osavõttu kohtumenetlusest RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada JÜRI LAPA kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega Jüri Lapa kainenemisele toimetamise aeg alates 24.01.2017 kell 21.35 kuni 25.01.2017 kell 09.30 /tl 10/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 73

alusel jätta Jüri Lapa’le mõistetud kandmata vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud.

  1. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
  2. märtsist 2017.a. 1 1 Kriminaalasi nr 1-17-2462 Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Jüri Lapa ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning

§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. 5.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Jüri Lapa’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 5.
  1. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. 5.
  2. Jüri Lapa on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.
  3. Tõkendit ei kohaldatud
  4. Välja mõista Jüri Lapa’lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 705,00 eurot; - ekspertiisitasu 27,00 eurot; - kaitsjatasu 144,00 eurot; kokku menetluskulu 876,00 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb Jüri Lapa’l tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist
(12)kuu jooksul, igakuse osamakse suurus on 73.- eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.aprilliks 2017.a. Jüri Lapa’l tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700021991“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Jüri Lapa , kr asi 1-17-
  1. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord 2 2 Kriminaalasi nr 1-17-2462 Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus JÜRI LAPA `t selles, et tema juhtis 24.01.2017 õhtul täpselt tuvastamata kellaajal ajavahemikul kell 18.50 – 20.55 Saare maakonnas XX vallas XX maantee XX kilomeetril isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXXXXX – isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 15I alusel etanooli 3,02+-0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 2,96 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Jüri Lapa mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja kraavi. Sellise tegevusega Jüri Lapa, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Jüri Lapa’le nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka seoses kuriteo toimepanemisega Jüri Lapa kainenemisele toimetamise aeg alates 24.01.2017 kell 21.35 kuni 25.01.2017 kell 09.30 /tl 10/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Süüdistatav Jüri Lapa andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub vastavalt karistuskokkuleppele määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. 3 3 Kriminaalasi nr 1-17-2462 Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Jüri Lapai süüdi kuriteos

§ 424järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Kokkulepitud karistus jääb

§ 424

sanktsiooni piiresse.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Jüri Lapa karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. - Ekspertiisitasu. Ekspertiisikuludeks on kriminaalasja andmetel toksikoloogiaekspertiisi tasu summas 27 eurot. KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Jüri Lapale riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses ja kohtumenetluses tasu kokku 144 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.