Obsah (11)

§ 125§ 423§ 168§ 210§ 214§ 132§ 663§ 136§ 123§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-11-64749 Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

§ 125

teise lause kohaselt saab nõuet lugeda mittevaraliseks siis, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Käesoleval juhul on olemas piisavalt andmeid, et hüve väärtus kindlaks määrata.

1. Tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks oli
2. september
3. a (III kd, tl 41).
4. augustil
5. a esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses täiendava riigilõivu nõudmisega. Vastuväite jättis kohus rahuldamata
6. septembri
7. a määrusega. Kohtu määratud tähtajaks hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud. Kohus hoiatas, et täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral jätab kohus hagi läbivaatamata. Maakohtu määrus
8. Pärnu Maakohus jättis
9. oktoobri
10. a määrusega hagi läbivaatamata, kuna

§ 423

lg 1 p 11 kohaselt ei olnud kohtu määratud ajaks tasutud riigilõivu.

§ 168lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

7. Vastuseks iseseisva nõudeta kolmanda isiku UVJ Inkasso OÜ seisukohale, et seadusest ei tulene alust hagi läbivaatamata jätmiseks, kui nõue loovutatakse kolmandale isikule, selgitas maakohus, et

§ 210

lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning

§ 214

lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes. Eeltoodud sätetest tulenevalt kehtivad kõik hageja poolt tehtud menetlustoimingud ka UVJ Inkasso OÜ suhtes. Kui hageja jättis kohtu määratud ajaks tasumata täiendava riigilõivu, siis kehtib see ka iseseisva nõudeta UVJ Inkasso OÜ suhtes. Määruskaebus 8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. 2 9. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 125

esimest lauset ja jätnud kohaldamata

§ 132lg 1.

1. Hageja selgitab, et hagi esitamise ajal ei olnud võimalik välja arvutada hüve väärtust, mida hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Asjaolu, et TL (pankrotis) korteriomandit müüdi rohkem kui 1 aasta pärast hagi esitamist enampakkumisel ja kõrgeima pakkumise teinud ostja tasus selle eest 155 000 eurot, ei oma käesolevas asjas hagihinna määramisel mingit tähtsust, kuivõrd hagi esitamise aja seisuga ei olnud need asjaolud teada ega varalist väärtust hageja jaoks võimalik arvutada. Seejuures ei ole maakohus arvestanud hageja jaoks varalise hüve väärtust ja hagihinda hagi esitamise aja seisuga, vaid hoopis hilisemate asjaolude alusel. s.o
2. jaanuaril
3. a toimunud enampakkumise alusel. Need asjaolud ei olnud hagi esitamise ajal teada, mistõttu ei olnud võimalik hagihinda määrata hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
4. Hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise hagi ese on mittevaraline nõue juba hagiavalduse esitamise ajal kehtinud

redaktsiooni § 132 lg 1 kohaselt. Eelnimetatud normist tuli hagejal hagi esitamise ajal ka lähtuda.

1. Asjaolu, et hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise hagi ese on mittevaraline nõue, kinnitab ka
2. juulil
3. a jõustunud

§ 132

lg 4 p 9, mille järgi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seadusandja on nimetatud muudatusega täpsustanud oma varasemat, sh 1. novembrist 2011. a kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud,

§ 132redaktsiooni mõtet.

Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 206 SE selgitab

§-i 132 täpsustamist järgmiselt: „Tegemist on vaidlustega, mille tulemi lisaväärtust, varalist väärtust, on menetlusosaliste jaoks üldjuhul äärmiselt problemaatiline õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata.“ Ka käesolevas asjas oli hagi esitamise ajal hageja jaoks tulemi varalist väärtust võimatu õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata. Seega, hageja kohaldas hagi esitamise ajal õigesti

§ 132

lg-t 1, mille hilisem seadusandja täpsustus kinnitas hageja seisukohta, et hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise nõue on mittevaraline nõue. Vastus määruskaebusele

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.
2. Hageja on esitanud pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi ja vastavalt

§le 123 tuleb hagihinna leidmisel võtta aluseks hagi kohtule esitamise aeg. Hagi kohtule esitamise aja seisuga tuli nõude tunnustamise hagi korral leida hagihind

§ 125

esimese lause alusel, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Riigikohtu juhiste kohaselt tuli enne 1. juulit 2012. a kehtinud regulatsiooni puhul määrata nõude tunnustamise hagi hind

§ 125

esimese lause alusel hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, kusjuures kohtul tuleb antud sätte õigeks kohaldamiseks hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude 3 rahuldamise tõenäoline ulatus (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-120-09, p 12;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-12 p 10).
5. Riigikohus on selgitanud, et hüve väärtuse väljaselgitamiseks, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, tuleb kohtul hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus ning selleks analüüsida nt pankrotihalduri ettekannet, aga ka muid pankrotimenetluse dokumente, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, samuti võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid ja

§ 136

lg 4 alusel muuta tsiviilasja hinda ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 12).

§ 136

lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes ning kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega saab nõude tunnustamise vaidluses muuta tsiviilasja hinda menetluse kestel ja hiljemalt kohtulahendis, olenevalt kohtu hinnangust pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäolisele ulatusele. 18. Kuivõrd

§ 123

kohaselt tuleb hagihinna leidmisel võtta aluseks hagi kohtule esitamise aeg, siis ei oma tähtsust, et 1. juulil 2012. a jõustunud

§ 132

lg 4 p 9 järgne muudatus, mille kohaselt loetakse pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10). Riigikohus on korduvalt selgitanud ka vastupidist olukorda, et kui menetluse kestel seadust muudetakse ja nõue loetakse mittevaraliseks, tuleb lähtuda

§-st 123 ja määrata hagihind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, st varalise nõudena, ja selle järgi maksta ka riigilõivu (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 33;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-5-12, p 45;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 16).
7. Seega jättis maakohus õigesti hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks lähtuvalt kohtu määratud hagihinnast 64 378,21 eurot ning riigilõivu tasumata jätmisel jättis õigesti hagi läbi vaatamata.
8. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kuna maakohus ei määranud hagi läbivaatamata jätmise määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 174lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Margo Klaar 4