) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Xxxx on sündinud xxxx.a, Xxxx on sündinud xxxx.a. Nende vanemad on Xxxx ja xxxx. Harju Maakohtu 14.04.2010.a määruse nr 2-08-74508 kohaselt on laste elukoht ema juures ning on määratud isa ja laste suhtlemise kord.
lg 3 kohaselt kui enne perekonnaseaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates perekonnaseaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Perekonnaseadus jõustus 01.07.2010.a. Kuna laste elukohaks on 14.04.2010.a kohtulahendiga määratud nende ema elukoht, siis on emal käesoleval ajal ainuhooldusõigus laste suhtes. 14.04.2010.a määratud suhtlemise korra kohaselt on lapsed isaga iga kuu esimese nädalavahetuse kolmapäevast pühapäevani ja iga kuu kolmanda nädalavahetuse reedest pühapäevani, sügis- ja kevadvaheaja on lapsed kummagi vanema juures vaheldumisi, talvevaheajal nädala ühe vanema ja nädala teise vanemaga, suvevaheajal on lapsed kummagi vanemaga ühe kuu, laste sünnipäevadel on lapsed eelmisel õhtul ja sünnipäeva hommikul isaga, ja pärast kooli emaga, 24.12. on lapsed emaga ja 25.12. on lapsed isaga. Isa soovib käesolevalt määrata uue suhtlemise korra, kus lapsed viibivad kordamööda kummagi vanemaga kaks nädalat järjest.
lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lastekaitseseaduse § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus kuulas lapsed ära 14.03.2017.a. Kohus kuulas kummagi lapse ära eraldi. Lapsed olid arukad ja avatud. Lapsed väljendasid soovi olla kummagi vanema juures. Mõlemad ütlesid ka, et soovivad olla kaks nädalat ühe vanemaga ja kaks nädalat teise vanemaga. Kumbki lastest ei osanud vastata küsimusele, miks just kaks nädalat ja kaks nädalat. Mõlemad ütlesid, et on saanud olla isaga koos nii palju, kui tahavad. Isa poolt esitatud avaldus, millise kohaselt lapsed elavad kummagi vanema juures kaks nädalat, ei ole sisuliselt avaldus suhtluskorra määramiseks, vaid lastele kahe elukoha määramiseks. Laste elukoht on seni olnud ema juures ja põhjust sellise elukorralduse muutmiseks ei ole. Lastel võiks olla üks kodu, nagu see ka seni on olnud. Vanemad on seni taganud laste normaalse toimiva elukorralduse. Isa on esitanud hulgaliselt etteheiteid ema poolt laste hooldusõiguse teostamise kohta. Ema on samuti esitanud mõned etteheited isa poolt laste hooldamise kohta. Kohus selgitab, et jätab sellised väited täielikult tähelepanuta. Kohus veendus kogutud tõendite põhjal, et mõlemad vanemad hoolitsevad laste eest väga hästi, mingeid hooldusõiguslikke minetusi, mis tähelepanu vääriks, ei esine. Menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid alates 14.04.2010.a kehtiva suhtluskorra muutmise. Lapsevanemad kinnitasid, et lapsed on viibinud isa juures ka väljaspool määruses reguleeritud aegasid. Lapsed kinnitasid, et on saanud olla isaga nii palju, kui tahavad. 6 2-17-1633 Lapsed väljendasid soovi olla kummagi vanemaga kaks nädalat järjest ning esitasid selle kohta kirjalikud avaldused. 11-aastase ja 13-aastase lapse poolt kohtule kirjalike avalduste esitamine on pigem erandlik ning ei saa olla, arvestades selle vanuses laste arengutaset, laste enda algatus. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et lapsed ei öelnud ühtegi põhjust, miks nad soovivad veeta kummagi vanemaga võrdselt aega. Ema avaldas kohtuistungil, et soovis ka ise kohtusse pöörduda, kuna isa ei täida kohtumäärust. Ka sellest ema suulisest avaldusest ei nähtu kohtu arvates vajadust uue suhtluskorra määramiseks, kuna eelneva kohtulahendi mittetäitmist ei saa lahendada uue lahendi tegemisega. Kohus veendus, et lapsed on sageli isa juures ja määruses määramata aegadel. Selline elukorraldus on töötanud aastaid. Ema pole isa ja laste mitmepäevastele kohtumistele takistusi teinud. Ema on olnud paindlik ja on võimaldanud mitmepäevaseid kohtumisi ka juhul, kui isa ja lapsed on kohtumiseks soovi avaldanud samal päeval. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puudub huvi, millele õiguskaitset anda. Laste ega lastevanemate huve pole rikutud. Seega jääb kohus avalduse rahuldamata.
lg 3 kohaselt ei ole isal laste hooldusõigust, kuigi faktiliselt isa hoolitseb alaliselt laste eest, teostades nii laste isikuhooldusõigust kui ka varahooldusõigust. Eeltoodust tulenevalt võiks olla mõistlik, kui isa esitab kohtule avalduse vanema hooldusõiguse taastamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.