Obsah (8)

§ 654§ 657§ 442§ 238§ 333§ 171§ 178§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2017, Tallinn Tsiviilasja

) § 230 lõiget 1 selgitanud nii 25.08.2015 määruses (t lk 60) kui ka 07.10.2015 kohtuistungil (t lk 90-92). Vaidlust ei ole, et hageja on korteriomandite asukohaga Kotka 14-25 ja 26 Tallinnas omanik (t lk 6-7, 89). Samuti ei ole vaidlust, et elamus on asutatud korteriühistu.

1. Kostja esitas kohtule 18.12.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt toimub kostja üldkoosolek 18.12.2014 kell 17.00 aadressil Tulika 33b järgmise päevakorraga:
2. küsimused seotud maja renoveerimisega;
3. jooksvad küsimused (t lk 46). Üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused:
4. Maja renoveerimiseks teostada alljärgnevad tööd: 1) küttesüsteemi pumba või soojusvaheti vahetus koos termopeade paigaldusega korteritesse; 2) vihmaveesüsteemi paigaldus; 3) prügimaja ehitus;
5. Jooksvad küsimused. Järgmisel koosolekul – maja kindlustada koos kolme isiku vastutusega. Tõsta remondifondi tariifi erinevate asjade jaoks. Suurendada majahoidja tariifi parema koristamise kvaliteedi jaoks (t lk 10, 47-48).
6. Kohus viitas korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõikele 3 ja § 1 lõikele 2, MTÜS § 241 lõikele
7. Pooled on erimeelt selles, kas kostja teavitas hagejat 18.12.2014 toimunud üldkoosolekust seaduses ettenähtud korras. Kohus viitas MTÜS § 20 lõikele
8. Kostja põhikirja punkti 5.2 kohaselt on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses (ÜS). Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul ühistuseaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t lk 18). Kuivõrd 18.12.2014 toimunud kostja üldkoosoleku näol ei olnud tegemist erakorralise üldkoosolekuga, tuli lähtuda selle kokkukutsumisel MTÜS § 20 lõikes 5 sätestatust.
9. Hageja on hagis väitnud, et sai 18.12.2014 kostja üldkoosolekust teada telefonivestluse käigus samal päeval, so 18.12.
10. Hageja oma väidet millegagi asja kohtulikul arutamisel ei tõendanud, kuigi kohus on teinud 07.10.2015 istungil hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks (t lk 91). Kostja seadusliku esindaja MG poolt kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt teavitas kostja oma liikmeid üldkoosolekust trepikodadesse teadete tahvlile kutse ülespanekuga umbes kolm nädalat varem ning kuna hagejal on eraldi sissepääs, pandi temale kutse eraldi postkasti (t lk 146). Seega on hageja väide tema üldkoosolekust mitteteavitamise kohta ümberlükatud kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega.
11. Kohtule esitatud fotode kohaselt on hagejale kuuluvatesse korteriomanditesse eraldi sissepääs ning sissepääsu juures asub postkast (t lk 55-57). Postkasti olemasolu on hageja tõendanud MAN Baltic OÜ 14.10.2014 arvega n 140815 ning kohtule esitatud fotodega (t lk 55-57, 111).
12. Kostja seaduslik esindaja andis kohtuistungil seletuse ka selle kohta, et hageja oli teadlik juba aegsasti üldkoosoleku toimumisest, kuivõrd ta suhtles antud perioodil hageja seadusliku esindaja HL-ga 2-3 päeva tagant (t lk 146). Nimetatut kinnitab ka kohtule esitatud 20.11.2014 e-kirjade väljavõte, mille kohaselt on hageja olnud rahulolematu seoses küttesüsteemiga ning kostja on omakorda sellele vastanud, et 4 küttega seotud probleeme on plaanis arutada üldkoosolekul, mis peaks toimuma enne jõule (t lk 99).
13. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaoludega kooskõlas hageja väide selle kohta, et ta sai teada üldkoosoleku toimumisest samal päeval. Vastupidi, hageja oli ise huvitatud üldkoosoleku toimumisest ning ka sellel osalemisest, kuivõrd ta soovis enda küttekulude vähendamist (t lk 99).
14. Hageja on ka väitnud, et ei ole saanud detsembris kostja 18.12.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, kuna hageja oma ametiülesandeid täites registreerib kogu sissetuleva posti sellekohases žurnaalis (t lk 52 pöördel, lk 115). Kohus leidis, et antud juhul ei ole viidatud hageja seisukoht asjakohane, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole selline dokument, mis tuleb sissetuleva kirjana registreerida. Tegemist on informatiivse teatega, millele ei ole vaja anda omapoolset vastust. Samuti on kostja seaduslik esindaja andnud seletuse selle kohta, et pani kutse hageja postkasti novembri lõpus (t lk 147). Hageja on esitanud väljavõtte üksnes 3.-16.12.2014 sissetulnud kirjade kohta (t lk 115).
15. Asjaolu, et kostja on hilisemalt hagejale edastanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate elektrooniliselt (t lk 81-84), ei tähenda veel seda, et kostja ei pannud 18.12.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet hagejale postkasti. Kohus leidis, et selline üldkoosolekust teavitamise viis on tingitud soovist vältida edaspidi vaidlusi seoses koosolekutest etteteavitamisega.
16. Samuti on hageja rahulolematu seoses sellega, et puudus teavitus päevakorrast ning päevakorras olevate küsimuste alusdokumendid. Kuivõrd päevakord on kajastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates (t lk 46) ning arutamise all planeeritavad teemad on olnud üldised ja korralduslikku laadi, on hageja väide alusdokumentide puudumise kohta alusetu.
17. Ka hageja etteheide selle kohta, et talle edastatud protokollist ei tulene, kas kõik korteriühistu liikmed võtsid koosolekust osa, kes konkreetselt kohal oli või kes oli volitanud selleks endale esindaja, on põhjendamata. Kohus leidis, et sellekohane teave on esitatud ning kajastub 18.12.2014 üldkoosolekul osalejate registreerimislehel (t lk 47-48). Sellekohane info oli hagejale kättesaadav juba koosolekule registreerimisel. Hageja on ise koosolekul osalenud ning andnud registreerimislehele allkirjad (t lk 48). Seega oli hagejal võimalus seda infot kohapeal 18.12.2014 kontrollida.
18. Hageja etteheited selle kohta, et nii tema kui ka teiste korteriühistu liikmete hinnangul ei toimunud koosoleku protokollis kajastatud küsimuste otsustamisel hääletamist, toimus küll arutelu, kuid puuduliku informatsiooni jm ebatäpsuste puhul ei jõutud ühegi punkti puhul otsustamiseni, on ainetud, kuna hageja tugineb hagis üldkoosoleku otsuste tühisusele seetõttu, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda.
19. Kõige eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja 18.12.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. 5
20. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulu 1562 eurot (koos käibemaksuga) (t lk 143-144, 148). Hageja nimetatud summale vastuväiteid ei esitanud (t lk 148). Kohus leidis, et kuna kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulu 1562 eurot. Apellatsioonkaebus
21. 11.07.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldades hinnanud tõendeid vääralt, mis omakorda on viinud materiaalõiguse ebaõige rakendamiseni. Otsuse põhjendused olid üllatavad. Otsus ei ole seaduse nõuete kohaselt motiveeritud. Kohus on seisukoha kujundamisel tuginenud üldsõnaliselt esitatud tõenditele ning valikuliselt poolte väidetele, jättes põhjendamata kostja väidete eelistamise hageja väidetele. Puudub tõendite igakülgne ja täielik analüüs. Kohus ei ole selgitanud, millistel kaalutlustel loeb ühe poole tõendeid ja väiteid teistest usaldusväärsemaks.
22. Hageja nõue tugines eelkõige asjaolule, et üldkoosoleku kutse ei olnud esitatud tähtaegselt. Seega oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Oma väidet negatiivsest asjaolust tõendas hageja väljavõttega dokumendiregistrist, mille kohaselt ei olnud kõnealusel perioodil kostjalt laekunud ühtegi teadet. Üldkoosoleku kutse näol on tegemist tahteavalduse tegemisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõike 1 mõttes ning selle kättesaamist kajastab sama paragrahvi teine lõige. Kostja seadusliku esindaja väited, et koosoleku kutsed edastati kõigi korteriomanike postkastidesse ning täiendavalt avaldati teadetahvlil, on vastuolulised ja ebausutavad ning neid ei saa arvestada tõendina. Pelgalt üksteisele vasturääkivad kostja faktiväited ei saa olla usaldusväärseks tõendiallikaks, mille puhul hagejal sisuliselt puudub vastupidise tõendamise võimalus. Seega on tekkinud nn sõna-sõna vastu tõendamise olukord, kus tõendamiskoormus peab lasuma kutse edastajal. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud tahteavalduse kättetoimetamist.
23. Hageja ei nõustu kohtu väitega, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade (kutse) on dokument, mis ei vaja registreerimist sissetuleva kirjana. Hageja on vastupidisel seisukohal, st sellekohane kutse on üks nendest dokumentidest, mis vajab registreerimist ja mida hageja igapäevaselt teeb. Vastasel juhul kaotab registreerimine oma mõtte. Registreerimata jäetakse adressaaditu post, nt reklaam. Maakohtu otsusest ei selgu, miks on kostja üksteisele vastuolulised väited ja ütlused usaldusväärsemad kui hageja sissetulevate kirjade registeržurnaali väljavõte.
24. Menetluses taotlesid mõlemad pooled 23.10.2015 enda seadusliku esindaja vande all ülekuulamist. 07.10.2015 eelistungil võimalikest vande all ülekuulamistest juttu ei olnud. 27.10.2015 edastatud seisukohtades nõustus hageja kostja vande all ülekuulamisega juhul, kui kohtus kuulatakse vande all ära mõlema osapoole seaduslikud esindajad. Sama kuupäeva seisukohtades ei nõustu kostja hageja vande all ülekuulamisega, sest hageja seaduslik esindaja ei mäleta nii pikka aega tagasi toimunut. Kuni 03.05.2016, mil toimus asjas kohtuistung, ei võtnud kohus seisukohta ega koostanud määrust seaduslike esindajate vande all antavate ütluste osas. Seega ei olnud hageja teadlik tema võimalikust ülekuulamisest. Täiendavalt mõjutas tema teadmatust asjaolu, et vahepealsel perioodil oli temast saanud ka kostja seaduslik esindaja. 03.05.2016 istungil jäi hageja oma taotluste juurde, kostja palus jätta taotluse 6 rahuldamata. Kohus otsustas arutada asja ilma hageja seadusliku esindajat vande all üle kuulamata, põhistades seda eelistungil planeeritud ajakavaga. Hageja leiab, et pelgalt kohtuistungi ajakava ei anna talle õiguskindlust olla vande all ära kuulatud. Poole ära kuulamata jätmisega on seatud menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda ning rikutud hageja põhiõigust, sh puudus hagejal õigus/võimalus oma tõendit avaldada.
25. Hageja esitab kohtule kostja seadusliku esindaja MG e-kirjavahetuse korteriühistu revisjoni komisjoni liikmetega. Hageja sai kirjeldatud tõendi enda valdusse 30.06.2016, mistõttu puudus võimalus see esitada maakohtu menetluses. Kirjavahetuses tumedaks tehtud osa MG vastuses iseloomustab kostja seadusliku esindaja suhtumist korteriühistu üldkoosoleku otsustesse. MG väldib kõikvõimalikke vahendeid kasutades hageja seadusliku esindaja HL juhatuse liikmeks registreerimist avalikus andmebaasis. Sellise tegevuse eesmärgiks saab olla ainult info varjamine, millest üks osa on kindlasti põhjuslikus seoses 18.12.2014 üldkoosoleku kokkukutsumisega. Vastustaja seisukoht
26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele ja uue tõendi vastuvõtmise taotlusele vastu ning palub jätta need rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja

§ 654lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.

§ 657

lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 27.

§ 442

lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni veel lahendamata taotlused. Apellatsioonkaebusele lisatud täiendava tõendi – kostja seadusliku esindaja MG e-kirjavahetus korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetega – vastuvõtmisest tuleb keelduda. Apellant ei ole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib ta kõnealuse tõendiga tõendada (

§ 238lõige 1 punkt 1, § 652 lõige 4).

Kolleegiumi hinnangul ei ole viidatud e-kirjavahetuse näol tegemist asja lahendamisel tähendust omava tõendiga. Käesoleva asja vaidlusküsimuseks on, kas kostja on teavitanud hagejat 18.12.2014 toimunud üldkoosolekust seaduses ettenähtud korras. Kõnealune kirjavahetus koosoleku kutse avaldamist või sellega seonduvaid asjaolusid ei kinnita. Kuna viidatud dokument oli esitatud elektrooniliselt, siis see tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebuses heidab hageja maakohtule ette hageja seisukohtade tähelepanuta jätmist ning tõendite ebaõiget hindamist, eelkõige kostja väidete ja ütluste eelistamist hageja tõendile (sissetulevate kirjade registeržurnaali väljavõttele) ning ebaõigesti hageja seadusliku esindaja vande all üle kuulamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning teinud nende kogumist 7 asjakohased järeldused. Maakohus on vastanud ka kõigile menetlusosaliste väidetele ja nendega mittenõustumisel põhjendanud oma vastavat seisukohta.
2. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja sissetulevate kirjade registri väljavõte kui ettevõttesisene dokument ei ole asjakohaseks tõendiks üldkoosoleku kutse mittesaamise tõendamiseks. Isegi, kui hageja sissetulevate kirjade registreerimise põhimõtete järgi on korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teate puhul tegu sellise dokumendiga, mis tuleb sissetuleva kirjana registreerida, ei ole sissetulevate kirjade väljavõte käesolevas asjas usaldusväärseks tõendiks, sest kõnealune register on põhimõtteliselt hageja kontrolli all ehk hageja saab ise mõjutada seda, millised kirjad registreeritakse ja millised mitte. Lisaks on maakohus õigesti märkinud, et hageja on esitanud väljavõtte üksnes 03.-16.12.2014 sisse tulnud kirjade kohta, samas kostja on väitnud, et pani kutse hageja postkasti novembri lõpus. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja selgitanud, miks esitas väljavõtte just nimetatud perioodi kohta.
3. Seoses hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega märgib kolleegium, et kostja on

§ 333

lõike 3 alusel kaotanud õiguse tugineda kohtu veale menetluses, kuna ta ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele hiljemalt 03.05.2016 kohtuistungi lõpus ega sellele järgnenud esimeses, so 04.05.2016, kohtule esitatud menetlusdokumendis (

§ 333lõiked 1 ja 2).

Et hageja ei saa menetlusõiguse rikkumisele tugineda, ei ole vajalik sisuliselt hinnata, kas rikkumine tegelikult toimus. Hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise puhul ei ole tegemist ka viidatud paragrahvi lõike 4 mõistes tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega. 31. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

32. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks

§ 174

lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustaja poolt kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastavalt taotlusele on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 418 eurot (käibemaksuga), so 3h 10min x 132 eurot. Apellant vastuväidet ei esitanud. 33. Kolleegium, tutvunud vastustaja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingute (apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine) ajakulu vastavalt 30min ja 2h 40min, kokku 3h 10min, oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, mh seda, et kaebus ei sisaldanud mingeid uusi väiteid ega asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul sellele vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 2h, arvestades ka eelnevalt kulunud 30min kaebusega tutvumiseks. Seega on vastustaja esindaja põhjendatud ajakulu 2h 30 min. Taotlusest nähtuvalt on vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu 132 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on mõistlikus suuruses. Seega tuleb vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 330 eurot. Vastustaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega vastavalt

§ 174lõikele 10 tuleb talle lepingulise esindaja kulu hüvitada koos käibemaksuga.

Margo Klaar Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 8 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/