KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 24.03.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5409 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kriminaalasi Viru Vangla materjalid August Ruusmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu AUGUST RUUSMANN, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 35510070309, Karistuse kandmise algus 04.07.2011 ja lõpp 04.03.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.03.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta AUGUST RUUSMANN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista August Ruusmannilt menetluskuluna riigituludesse 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot kaitsjatasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 174 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu August Ruusmanni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, August Ruusmannile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava August Ruusmanni vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.08.2013 otsusega tunnistati August Ruusmann süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 aastat 6 kuud vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.07.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolm korda, valdavalt on teda karistatud isikuvastaste kuritegude eest, aga ka tulirelva omamise ja huligaansuse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, peamiseks põhjuseks oskamatus lahendada konflikte verbaalselt ja valitseda oma emotsioone. Viimase pani toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise ajal. Kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab kuritegude toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 13% ja 21%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. Lähtudes eestoodust prokuratuur on August Ruusmanni vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda, et tööle minna, vana töökoht on nõus teda tööle tagasi võtma. Oli kraana- ja tõstukijuht. Varem elas õe juures ning õde on nõus ka praegu teda enda juurde elama võtma. Isiku sõnul tal ongi maal rahulikum elada. Leiab, et kui ta oleks alkoholi liigtarvitanud, siis ei oleks ta kuskil tööd saanud. Isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab, et isik on muutunud. Kuriteo toimepanemise ajal olid talle välja kirjutatud tugevad rohud, mida ta võttis, kuid millega koos alkoholi tarvitada ei tohtinud, sest muidu oleks ta kaotanud teadvuse. Seega ei ole võimalik, et ta pani toime kuriteo alkoholijoobes. Samuti sai kinnipeetav kätte tõendi, kus on kirjas, et tal ei olnud kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoovet, mingit ekspertiisi ei ole tehtud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vanglas majandustöödel. Tal on vabanemisel kindel töökoht, kuigi ta on juba eelpensionil. Vangla iseloomustus ja prokuröri iseloomustus räägib ohtlikkusest, kuid riski %-id on madalad. Isik ei ole varem kriminaalhoolduses olnud. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja isik vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu August Ruusmanni positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Valdavalt on isik toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, sh tapmiskatse. Kuriteod on olnud nii ette planeeritud kui ka hetkeemotsiooni ajendil. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, oskamatus lahendada konflikte verbaalselt ja oma emotsioone valitseda. On kuriteo toime pannud grupis, mis viitab sellele, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava õe sõnul kuulusid venna tutvusringkonda ka alkoholi liigtarvitavad isikud, kes võivad talle ka käesoleval ajal negatiivset mõju avaldada. Positiivsena võib välja tuua, et isik on vangistuses läbinud taastava õiguse programmi Tee ning sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk igapäevane valik. Samuti on ta töötanud vangla majandustöödel. Oli paigutatud avavanglasse, kuid paigutati ajutiselt menetluse ajaks kinnisesse osakonda tagasi. Samuti puuduvad isikul distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma õele ja õemehele kuuluvas majas ning vajalikud nõusolekud tal sinna elama asumiseks on olemas. Samas on isikul tasumata võlgnevusi 63 000 euro ulatuses ning puudub garanteeritud töökoht koos kindla igakuise sissetulekuga majanduslikult toimetulemise võimaldamiseks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 13% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 21%, milliste näol on tegemist küll madalate, kuid arvestatavate riskidega. Samuti on isik viimase kuriteo toimepannud vanglas, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Kuna tegemist on isikuga, kes ei suuda vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, puudub kohtul kindlus selles, et ta suudaks vabaduses katseajal järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et August Ruusmanni puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus August Ruusmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro