← Eesti

2-14-56460/42

Obsah (8)§ 396§ 401§ 42§ 1132§ 14§ 127§ 197§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03. märts 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) mõistes. 10. 16.01.2013 muudatus nr 1 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 05.10.2012 krediidilepingu alusel antud krediidi 2024,33 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 05.10.2012 krediidilepingu alusel krediidisummalt arvestatud intressi 8,17 eurot kostjale laenuna (laen

§ 396

lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 2000 eurot; - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 4032,50 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 16.01.2013 muudatus nr 1 05.10.2012 krediidilepingut, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 16.01.2013 muudatus nr 1 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (

§ 396

lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (

§ 401lg 1).

11. 29.01.2013 muudatus nr 2 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel antud krediidi 4032,50 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel krediidisummalt arvestatud intressi 26,88 eurot kostjale laenuna (laen

§ 396

lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 10 000 eurot; - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 14 059,38 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 29.01.2013 muudatus nr 2 16.01.2013 muudatust nr 1, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 29.01.2013 muudatus nr 2 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (

§ 396

lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (

§ 401lg 1).

12. 21.06.2013 muudatus nr 3 muudatus sisaldab järgmisi kokkuleppeid: - kokkulepe selle kohta, et 29.01.2013 muudatus nr 2 alusel antud krediidi 14 059,38 eurot tagastamise tähtaega pikendatakse; - kokkulepe selle kohta, et võlgnik võlgneb 29.01.2013 muudatus nr 2 alusel krediidisummalt arvestatud intressi 389,32 eurot kostjale laenuna (laen

§ 396

lg 2 mõistes); - kokkulepe selle kohta, et kostja annab võlgnikule täiendavat krediiti 2824,73 eurot. - kokkulepe selle kohta, et eelnimetatud kohustused moodustavad kokku ühe krediidisummana 17 235 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvestades ei lõpetanud 21.06.2013 muudatus nr 3 29.01.2013 muudatust nr 2, vaid muutis seda krediidi tagastamise tingimuste osas. Seega ei refinantseeritud lepinguga varem sõlmitud krediidilepingut ning see jäi kehtima muudetud kujul. Lisaks eeltoodule sisaldab 21.06.2013 muudatus nr 3 kokkulepet võlgnikule täiendava krediidi andmise kohta – täiendavaks krediidiks on intressivõla ümberarvestamine krediidiks (

§ 396

lg 2 ja 401 lg 2) ja täiendava krediidi andmine rahas (

§ 401lg 1). 7

(13)Kostja väidetud 719,93 euro jätmine graafikujärgsete osamaksete ettemaksuks ei kujuta kohtu hinnangul eelnevalt antud krediidikohustuse refinantseerimist, vaid 21.06.2013 muudatuse nr 3 osalist täitmist.
  1. Eeltoodut arvestades peab kohus hindama algselt sõlmitud krediidilepingu ja iga muudatuse kehtivust eraldi. Seejuures ei too algse krediidilepingu kehtetus või muudatuse kehtetus automaatselt kaasa järgneva muudatuse kehtetust, sest muudatused sisaldasid eraldi kokkuleppeid täiendava krediidi andmise kohta. Lepingute kehtivus
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Hageja on esitanud täitmisel olevale nõudele vastuväite, mille kohaselt tarbijakrediidileping ja selle kolm muudatust on tervikuna tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus selgitas 25.08.2015 istungil järgmist. Kohus palus hagejal tehingu heade kommete vastasuse hindamiseks välja tuua järgmised konkreetsed asjaolud: Millal esines võlgnikul erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu? Milles seisnes võlgniku erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu? Miks ja kuidas põhjustas võlgniku erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või muu selline asjaolu tehingu tegemise? Millise konkreetse tehingu tegemise? Kui jätta krediidi kulukuse määr kõrvale, siis kas tehingud olid tehtud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel? Kui jätta krediidi kulukuse määr kõrvale, siis kas tehingutest tulenevad poolte vastastikuste kohustuste väärtused olid tasakaalust väljas? Miks pidi kostja teadma võlgniku erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või muust sarnasest asjaolust?
  3. Hageja ei ole välja toonud kõiki 25.08.2015 istungil palutud asjaolusid, kuid on välja toonud muuhulgas järgmist. Võlgnik sai kätte 15 437,79 eurot. Võlgnik pidi tagasi maksma 53 379,09 eurot 15 aasta jooksul, s.o ligikaudu 3,5 korda rohkem võlgniku poolt kätte saadud summast. Tasu laenu eest on ebaproportsionaalselt suur. Kostja risk on kinnisvaratagatise tõttu minimaalne. 05.10.2012 krediidilepingu krediidikuluse määr 35,47% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 25,25%. 16.01.2013 muudatuse nr 1 krediidi kulukuse määr 21,95% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. 29.01.2013 muudatus nr 2 krediidi kulukuse määr 22,67% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 35,57%. 21.06.2013 muudatus nr 3 krediidi kulukuse määr 22% ja Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolne tarbijate keskmine krediidi kulukuse määr 32,65%. Vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja teadis või pidi teadma rasketest asjaoludest, kuna võlgnik oli makseraskustes ning eelnevaid võlgnevusi arvestati uue laenulepingu krediidi osaks. Võlgnik tasus kostja käest võetud laenuga teise kiirlaenufirma käest võetud laenu. Edaspidi sattus ta makseraskustesse, jättes tähtajaks laenud maksmata. Kostja teadis või pidanuks seda teadma, olles kohustatud tutvuma laenuvõtja finantsolukorraga. Võlgnik võttis uue laenu, et maksta kostjale laenu tagasi. Kostja pidanuks 21.06.2013 muudatuse nr 3 lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel olema kursis, et võlgnik kasutas raha vastutustundetult kasiinos ja alkoholipoodides (nagu nähtub pangaväljavõttest). Hasartmängusõltuvus ning alkoholisõltuvus on sõltuvussuhted. Sõltuvussuhet alkohoolsetest jookidest tõendab hageja raviasutuse tõendiga. Lepingute puhul esines sundolukord maksevõimetuse ärakasutamisel. Ebamoraalne ja taunitav on märkida lepingusse võlgnevuseks 8
(13)suurem summa, kui tegelikult on võlgnevus (maksmata jäänud 573,56). Taunitav on ka refinantseerida laenu viisil, kus uue laenu väljastamisel tasutakse eelmise osamakse intressivõlgu ning võetakse refinantseeritud summa pealt uuesti intressi. Heade kommetega on vastuolus ka lepingu ülesütlemise teade. Heade kommetega vastuolus on lepingutasu võtmine 800 eurot. 05.10.2012 krediidilepingut võlgnikule ei antud. 21.06.2013 muudatuse nr 3 osas on kostja jätnud maksmata välja ka lepingujärgselt ettenähtud summa. Kostja on võlgnevuse menetlemise kuluks märkinud 1040 eurot. Võlgniku ja kostja vahelise tarbijakrediidilepingu p 9.2 näeb ette, et õigus on nõuda mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist 1000 euro suuruses. Hageja hinnangul on õigus nõuda 80 eurot.
  1. Riigikohus on varasemalt leidnud, et tarbijakrediidilepingute puhul pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 17). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algselt sõlmitud krediidilepingu ja iga muudatuse krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seejuures hageja ei ole tõendanud, et lepingutasu 800 eurot võtmine võlgnikult ei olnud lubatud; võlgnikule ei antud tarbijakrediidilepingut, vaid üksnes lepingu põhitingimuste leht; 21.06.2013 muudatusega nr 3 ettenähtud summa on osaliselt üle kandmata ning 573,56 eurot on maksmata jäänud.
  2. Võimalik võlgniku raha kasutamine (sh alkoholipoes ja kasiinos) ja alkoholi tarbimine ei tähenda igal juhul sõltuvussuhet tehingupoolte vahel tehingu tegemisel. See tähendab, et tehingu tegemisel väljendatud võlgniku tahteavaldus ei vasta tema tegelikule tahtele. Kohus on 19.11.2015 istungil selgitanud, et põhjuslik seos 17.09.2015 raviprotseduuri ja võlgniku seisundi vahel lepingu sõlmimise ajal võib jääda umbmääraseks. Eristada tuleb vastuolu heade kommetega ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist (laenusaaja krediidivõimet ei hinnata piisavalt), mille võimalikku rikkumist hindab kohus käesolevas lahendis eraldi.
  3. Kostja on välja toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et kuna võlgnik ei täitnud tarbijakrediidilepingut korrektselt ja tema makseviivitus oli pikem kui kolm kuud, saatis kostja 14.05.2014 võlgnikule krediidilepingu ülesütlemise avalduse. Kostja on avaldanud ülesütlemise kuupäevaks 29.05.2014 (I kd, tl 117), millele hageja ei ole vastu vaielnud. Kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise teade ei ole heade kommetega vastuolus olukorras, kus võlgnik lepingut ei täida ja on makseviivituses. Kohus ei tuvasta lepingu ülesütlemise teate vastuolu heade kommetega. Kohus tuvastab, et 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 öeldi üles hiljemalt 29.05.
  5. Kostja on tasumata võlgnevuse menetlemise kulude suuruseks märkinud 1040 eurot (I kd, tl 119), millele hageja vaidleb vastu. 05.10.2012 krediidilepingu punktist 8.2 tulenevalt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot (I kd, tl 44). Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, sest selle alusel saab tarbijalt nõuda ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja -jõule. Arvestada tuleb, et võlgnevuse teated on sisu poolest üldjuhul tüüpkirjad ja alates 01.10.2015 kehtima hakanud

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kohus tuvastab, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. 20. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks tuvastada, et muus osas 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus ei tuvasta muus osas, et 05.10.2012 krediidileping, 16.01.2013 muudatus nr 1, 29.01.2013 9

(13)muudatus nr 2 ja 21.06.2013 muudatus nr 3 on tühised vastuolu tõttu heade kommetega Vastutustundliku laenamise põhimõte 21.

§ 14

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on professionaalsel laenuandjal üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal

§ 14lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus.

Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda (rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet) või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel.

Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (vt Riigikohtu

  1. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25). Hageja on esitanud täitmisel olevale nõudele vastuväite, mille kohaselt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  2. Kohtu hinnangul kostja kui laenuandja on ettevõte, kes annab ärilistel eesmärkidel laenusaajatele laenu (sh kinnisvara tagatisel) hilisema eesmärgiga laenusaajatelt väljastatud laen tagasi saada. Laenuandja eesmärgiks on eelkõige anda laenu maksevõimelistele isikutele, mitte aga väljastada laenu kõigile soovijatele ning tegeleda hiljem laenusummade väljanõudmisega. Tarbijakrediidi kohta on vastutustundliku laenamise põhimõte ette nähtud alates 01.07.2011 kehtivas

§-s

  1. Seetõttu vastutustundliku laenamise põhimõte kehtis 05.10.2012 krediidilepingu, 16.01.2013 muudatuse nr 1, 29.01.2013 muudatuse nr 2 ja 21.06.2013 muudatuse nr 3 sõlmimise ajal.
  2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks oli laenuandja kohustatud koguma ja säilitama andmeid laenusaaja rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid laenusaaja jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Laenuandjal tuli hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda lepingut tühiseks ega tähenda, et laenusaaja vabaneb laenu tagastamise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutuse täielik välistamine. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

§ 14ja § 115 lg 1 alusel.

  1. Kostja on saatnud kohtule lepingute laekumisest ülevaate (II kd, tl 26). Ülevaatest nähtub järgmist. 05.10.2012 krediidilepingu tagasimakseid on tehtud summas 264,95 eurot (05.10.2012 krediidilepingu alusel anti krediiti 2024,33 eurot). 16.01.2013 muudatuse nr 1 tagasimakseid ei ole tehtud (16.01.2013 muudatuse nr 1 alusel anti krediiti 2000 eurot). 29.01.2013 muudatus nr 2 tagasimakseid on tehtud summas 740,76 eurot (29.01.2013 muudatus nr 2 alusel anti krediiti 10 000 eurot). 21.06.2013 muudatus nr 3 tagasimakseid on tehtud summas 1327,55 eurot (21.06.2013 muudatus nr 3 alusel anti krediiti 2824,73 eurot).
  2. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud kohustust hinnata piisaval määral laenutaotleja (võlgniku) krediidivõimet. Sellise kohustuse rikkumine nähtub asjaolust, et kostja andis võlgnikule korduvalt täiendavat laenu olukorras, kus võlgnik ei suutnud algse 05.10.2012 krediidilepinguga võetud laenukohustusi täita. Vähemalt pärast 16.01.2013 muudatuse nr 1 sõlmimist (tagasimakseid ei tehtud, krediiti anti 2000 eurot) pidi kostjal kui laenuandjal olema selge, et võlgnik ei suuda laene tagastada. Täiendavate kokkulepete alusel laenude (sh sellest tulenevate kulude nt intress) kohustuse panekuga võlgnikule suurendas kostja võlgniku võlakoormust. Vastutustundliku laenamise 10

(13)põhimõtet järgides ei oleks kostja tohtinud võlgnikuga 29.01.2013 muudatust nr 2 ja 21.06.2013 muudatust nr 3 sõlmida, vaid oleks kohe pidanud võla suurenemise vältimiseks asuma võlgnevust sisse nõudma. Kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kostja poolt. Täiteasi nr 022/2014/4135
  1. Kohtule on esitatud koopia täitmisteatest täiteasjas nr 022/2014/4135, millest nähtub, et nõue on hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtuasja materjalidest nähtub ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et täiteasjas nr 022/2014/4135 hüpoteegiga tagatud nõude summad tulenevad 05.10.2012 krediidilepingust, 16.01.2013 muudatusest nr 1, 29.01.2013 muudatusest nr 2 ja 21.06.2013 muudatusest nr
  2. Kostja on 25.09.2014 ja 27.06.2016 menetlusdokumendis avaldanud, et nõue koosneb järgmiselt. Laenusumma tasumata osa 17 131,40 eurot; tasumata intressid 1993,95 eurot; viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas) ja võlgnevuse menetlemise kulutused 1040 eurot (I kd, tl 119; II kd, tl 74). Lepingute laekumise ülevaatest nähtub samuti, et laenusumma on 17 131,40 eurot ja tasumata intressid on 1993,95 eurot (II kd, tl 26). Hageja ei ole tõendanud täitemenetluse võla jäägi tervikuna või kostja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist. Kohus loeb täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, tasumata intresside nõue 1993,95 eurot, võlgnevuse menetlemise kulutuste nõue 1040 eurot ja viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas). Kohus tuvastas eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas nt 1040 eurot).
  3. Hageja on kohtumenetluses muuhulgas avaldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt oli lubamatu väljastada laenu. Võlgnikule tekkisid lepingu sõlmimise kulud, notariaalsed tasud, viivised, võla sissenõudmise kulud ja intressid. Need tuleb lugeda võlgniku kahjuks, mis on tekkinud kostja kohustuste rikkumisest lepingueelsetel läbirääkimistel. Võlgnik esitas kostjale tähitult tasaarvestuse avalduse (I kd, tl-d 145-157). Kohus tuvastas eelnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kostja poolt. Seetõttu võlgnik võib nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist ja kahju ulatuses nõude tasaarvestada (vt Riigikohtu
  4. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13612, p 25). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 278 kohaselt pantija võib olla võlgnik või kolmas isik. AÕS § 279 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Nõue on hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtul tuleb järgnevalt hinnata hageja väiteid võlgniku kahju ja võlgniku esitatud tasaarvestuse avalduse kohta.
  5. Hageja on kohtumenetluses täpsustanud, et kahju sisse kuuluvad lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot, lepingu sissenõudmiskulud 1040 eurot, notaritasu 139,44 eurot, riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot, nõutavad intressid 1993,95 eurot, viivised ja võla menetluskulud 5876,77 eurot, mis olid seisuga 25.08.2015 kostja poolt nõudena esitatud. Nimetatud kahjusid poleks tekkinud, juhul kui kostja täitnuks temale seadusest pandud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (II kd, tl 72). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud võlgniku kahjude osas ja nende tekkimise osas võlgnikule. Kohus tuvastas eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas 1040 eurot või hageja nimetatud lepingu sissenõudmiskulusid 1040 eurot ja kostja nõutavaid võla menetluskulusid 5876,77 eurot). Seetõttu ei tekkinud võlgnikule kahju summas 1040 eurot ja 5876,77 eurot.
  6. Kohtu hinnangul on võlgniku kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kostja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu kostja vastutab rikkumisest tuleneva kahju eest (

§ 14ja § 115).

Võlgnikule on tekkinud kahju (

§ 127lg 1, § 128). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kahju ei oleks vastutustundliku laenamise 11

(13)põhimõtte järgimisel tekkinud (

§ 127

). Kohtu hinnangul on selline kahju hõlmatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt (

§ 127lg 2).

Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral peab kostja (laenuandja) arvestama, et tema suhtes võidakse õiguskaitsevahendit kasutada (

§ 127lg 3).

Kohus tuvastab, et võlgnikule tekkis kostja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena järgmine kahju. Lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot. Riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot. Intressid 1993,95 eurot. Viivised (kohus luges täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas). 30.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Hageja on kohtumenetluses avaldanud, et võlgnik esitas kostjale tähitult tasaarvestuse avalduse. Kostja on kohtule avaldanud, et 02.09.2014 saatis võlgnik posti teel tasaarvestuse avalduse, millel leiduv allkiri on kostja hinnangul võltsing (I kd, tl 118). Kostja esitas kohtule võlgniku tasaarvestuse avalduse (I kd, tl 135). Kostja 19.11.2015 istungil muuhulgas avaldas, et kostjal oli võltsituse vastuväide tasaarvestuse avaldusega seoses ja kostja otsustab pärast tunnistaja ülekuulamist, kas jääb vastuväite juurde. Tunnistaja (võlgnik) andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tasaarvestuse avaldusel on tunnistaja (võlgnik) allkiri. Kohus loeb tõendatuks, et võlgnik esitas kostjale tasaarvestuse avalduse. Seega saab lugeda tasaarvestatuks kohtu poolt tuvastatud võlgnikule tekkinud kahju (lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot; riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot; intressid 1993,95 eurot; viivised (kohus luges täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas) kostja nõudega, mille osas käib täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/

  2. Kohus luges eelnevalt täiteasjas nr 022/2014/4135 tõendatuks, et täitmisel on laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, tasumata intresside nõue 1993,95 eurot, võlgnevuse menetlemise kulutuste nõue 1040 eurot ja viivised 1235,36 eurot (alates 26.09.2014 lisandub nõudele 10,47 eurot päevas). Samuti leidis kohus eelnevalt, et 05.10.2012 krediidilepingu punkt 8.2 on tühine, mille kohaselt on õigus nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist mitte rohkem kui 1000 eurot. Seega ei saa täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäita kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet (sh 1000 eurost suuremas ulatuses summas nt 1040 eurot). See tähendab, et kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet ei saa sundtäita tervikuna. Võlgnikule tekkis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest kahju (lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise tasu 100 eurot; riigilõiv hüpoteekide pealt 37,18 eurot; intressid 1993,95 eurot, täiteasjas nõutavad sissenõutavaks muutunud viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduv viivis 10,47 eurot päevas). Nimetatud võlgniku kahju on tasaarvestatud täiteasjas nr 022/2014/4135 täitmisel olevate nõuetega (laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot, intresside nõue 1993,95 eurot, viivised 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduv viivis 10,47 eurot päevas). Kostja võlgnevuse menetlemise kulutuste nõuet 1040 eurot ei saa sundtäita tervikuna. Võlgniku tasaarvestuse tulemusel on lõppenud täiteasjas nr 022/2014/4135 täitmisel olev intresside nõue 1993,95 eurot, viiviste nõue 1235,36 eurot ja alates 26.09.2014 lisanduva viivise 10,47 eurot päevas tasumise nõue. Võlgniku tasaarvestuse tulemusena kuulub täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmisel üksnes laenusumma tasumata osa nõue summas 16 994,22 eurot (kostja laenusumma tasumata osa nõue 17 131,40 eurot – võlgniku kahju lepingu muudatuse nr 3 sõlmimisel 100 eurot – võlgniku kahju riigilõivult hüpoteekide pealt 37,18 eurot). 12

(13)
  1. Hageja on esitanud järgmise nõude: „Tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harjumaa kohtutäitur Elin Vilippuse poolt alustatud täitemenetlustes olevas täiteasjas nr 022/2014/4135 korteriomandi suhtes, aadressiga Mustamäe tee 173, Tallinn, katastritunnusega 78405:501:3410, registriosa nr 12354301.“ Vaidlusaluses täiteasjas on täitmisel olev nõue hüpoteegiga tagatud (I kd, tl-d 84-85). Kohtu hinnangul hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses. Kohus on tuvastanud, et sundtäitmisele esitatud nõue on osaliselt lõppenud ja vähenenud tasaarvestuse tulemusena. Võlgniku tasaarvestuse tulemusena kuulub täiteasjas nr 022/2014/4135 sundtäitmisel üksnes laenusumma tasumata osa nõue summas 16 994,22 eurot. See tähendab, et hageja väited sundtäitmise lubamatuse kohta on osaliselt põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 022/2014/4135 lubamatuks selliselt, et hagejalt on õigus täitemenetluses nõuda 16 994,22 euro tasumist.
  2. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 21.10.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja määras hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2014/
  3. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hagi tagamise abinõu ei ole vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks, sest käesolev kohtuotsus on aluseks täitemenetluse osalisele lõpetamisele. Kohus tühistab 21.10.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
  4. Kostja 28.10.2016 menetlusdokumendis taotles täitemenetluse peatamise tühistamist (II kd, tl 112). Kohus jätab kostja taotluse tähelepanuta, sest kohus tühistab 21.10.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2014/4135).
  5. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostjal on 02.03.2017 seisuga hageja vastu 30 708,54 euro tasumise nõue (laenusumma 17 131,40 eurot, intressivõlg 1993,95 eurot, käitlustasu 1040 eurot ja viivisevõlg 1235,36 ja jooksva viivise võlg ajavahemiku 26.09.2014 kuni 02.03.2017 eest 9307,83 eurot). Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks selliselt, et kostja saab hagejalt täitemenetluses nõuda 16 994,22 euro tasumist. Seega rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt ligikaudu 55% ulatuses. Seetõttu esineb alus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Seejuures kostjal menetluskulud puuduvad (II kd, tl 139). Kohus jätab hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.