← Eesti

2-16-101189/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-16-101189 Tsiviilasi AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp hagi Morhla Burkevica vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 344,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp; asukoht Estonia pst 1, Tallinn, 10143, Harjumaa. Hageja lepinguline maris@cavere.ee esindaja: Maris Merilo; e-post Kostja: Morhla Burkevica; isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp hagi Morhla Burkevica vastu AS MiniCredit (pankrotis) ja Morhla Burkevica vahel
  4. veebruaril
  5. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.
  6. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) (ik XXXXXXXXXXXX) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja: 2.
  7. 187 (ükssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 22 senti (sealhulgas põhivõlg 150 eurot, intress 9 senti ning viivis alates
  8. märtsist 2013 kuni
  9. märtsini 2016 summas 37 eurot ja 13 senti); 2.
  10. alates
  11. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 150 eurot.
  12. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (võla sissenõudmiskulude nõue 26 eurot ning intressi ja viivise nõue seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas ulatuses).
  13. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  14. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  15. Jätta hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
  16. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja menetluskulu 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 60 senti. 1
  17. Mõista Morhla Burkevicalt (Burkevica) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  18. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud
  20. juunil
  21. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
  22. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
  23. Harju Maakohtu
  24. oktoobri
  25. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutati välja AS MiniCredit pankrot. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Vastusena kohtu palvele teatada, kas pankrotihaldur soovib menetlusse astuda, on pankrotihaldur Martin Krupp võtnud tagasi AS MiniCredit (pankrotis) nimel käesolevas tsiviilasjas esindamiseks antud volitused ning määranud uue esindaja. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp on sisuliselt pankrotiseaduse § 43 lg 1 mõttes astunud AS MiniCredit (pankrotis) asemel menetlusse. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kupp tuleb seega lugeda hagejaks.
  26. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja interneti teel
  27. veebruaril
  28. a laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel AS MiniCredit (pankrotis) andis kostjale üle laenusumma 150 eurot. Kostja oli kohustatud laenu ja intressid tagastama
  29. märtsil
  30. Kostja ei ole laenu ega intresse tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega mõista kostjalt 2 enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 150 eurot, intressi 6 eurot, võla sissenõudmise kulud 26 eurot, viivise alates
  31. märtsist 2013 kuni
  32. märtsini 2016 summas 150 eurot ning viivise põhinõudelt alates
  33. märtsist
  34. kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras, ent mitte suuremas summas kui 150 eurot.
  35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
  36. veebruari
  37. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
  38. Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul
  39. veebruaril
  40. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (
  41. veebruaril
  42. a kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu
  43. märtsi
  44. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
  45. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel
  46. veebruaril
  47. a sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 791% (tl 29). ). Hageja on kohtule
  48. märtsil
  49. a esitatud hagiavalduses ühepoolselt soovinud krediidi kulukuse määra alandada 60,1%-ni. Laenulepingu tühisust hinnates tuleb aga lähtuda lepingus kokkulepitud tingimustest, sh lepingus märgitud krediidi kulukuse määrast, mitte hageja poolt enam kui kolm aastat hiljem ühepoolselt vähendatud krediidi kulukuse määrast. Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so jaanuaris 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 35,57%. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 791% ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kakskümmend kaks korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Hageja on küll märkinud, et kostja on laenulepingu allkirjastamisel kinnitanud, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired ning et kostja ei sõlmi laenulepingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samas arvestades, et nimetatud kinnitus sisaldub AS MiniCredit (pankrotis) tüüptingimustes ega ole kostja poolt muul viisil selgelt väljendatud, ei ole see kohtu hinnangul piisav ülal nimetatud eelduse ümberlükkamiseks.
  50. Kuna AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb hageja nõuetele anda hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu
  51. jaanuari
  52. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
  53. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg3 s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole laenusummat tagastanud hiljemalt
  54. märtsiks 2013, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 150 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  55. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 150 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 9 senti (150 eurot*0,75%*30/365) kuni võla tagastamise kuupäevani
  56. märtsil 2013 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates
  57. märtsist 2013 kuni
  58. märtsini 2016 summas 37 eurot ja 13 senti, kokku 187,22 eurot. Alates
  59. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 150 eurot.
  60. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue summas 26 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist laenulepingu ja AS MiniCredit (pankrotis) hinnakirja alusel ning hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, ei ole sellel alusel hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue summas 26 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  61. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 58% ulatuses.
  62. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 220 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
  63. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.
  64. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 120 eurot (100 + 20). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 69 eurot 60 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.