2-15-18900/18

(4)menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 14.12.2015.a esitas XxxxPärnu Maakohtule avalduse laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle täielikuks üleandmiseks laste emale, mis vastab reaalselt väljakujunenud olukorrale. Pärnu Maakohus edastas avalduse 14.01.2016.a alluvusel Harju Maakohtule. Xxxxja xxxx on ühised tütred 7-aastane Xxxx ja 5-aastane Xxxx. Avalduse kohaselt vanemate kooselu lõppes 2012.a. Lapsed jäid elama emaga, kes faktiliselt teostab üksi laste hooldusõigust. Xxxxelatist ei maksa, kuigi see on isalt välja mõistetud rohkem kui 3 aastat tagasi. Isa ei huvitu laste elust ja kohtub lastega harva. Omamata ülevaadet laste elukorraldusest ei oska nende isa lapsi puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Lapsed elavad emapoolsete vanavanemate majas Tallinnas koos ema ja ema abikaasaga. Laste isa ei ela oma registrijärgses elukohas ja kiireloomuliste küsimuste lahendamisel ei pruugi ta laste emale olla kättesaadav. Pealegi on laste isal probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mis segab ka lastega suhtlemist. Ainuhoolduse saamise üheks põhjuseks on asjaolu, et lapsed täiskasvanuna ei peaks üleval pidama nende mitte toimetulevat isa. Xxxxleiab, et kahe inimese hooldusõigus peaks lastele olema parem, kui ainult ühe vanema oma. Laste huve puudutavate otsuste tegemisel ei ole tema kunagi teinud laste emale takistusi. Näiteks kui lastel tekkis võimalus sõita emaga välismaale, aitas tema vanemale lapsele muretseda kiiresti ID-kaardi. Xxxxon tunnistanud, et tal on olnud alkoholiga probleeme, kuid praegu on kõik kontrolli all. On avaldanud valmidust pöördumiseks spetsialistide poole, kes aitaksid teda alkoholist loobumisel. Kohalik omavalitsus, Pirita Linnaosa Valitsus, ei toeta vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, sest on veendunud, et vanemad on võimelised kokkuleppeid sõlmima. Isa on lastele oluline ja peaks nende elus osalema. Tuleks määrata uus suhtlemiskord. Lastele määratud esindaja leiab, et avaldaja poolt on lastele tagatud kõik tingimused elamiseks ja arenemiseks ning avaldaja otsustab igapäevaselt kõiki küsimusi seoses laste elukorraldusega. Tundub, et isa laste elus osalemises huvitatud ei ole. Esindaja on seisukohal, et esitatud avaldus on põhjendatud ning ei ole laste huvidega vastuolus. Lapsed saavad säilitada isaga kontakti suhtlemise kaudu. Pärast Xxxxärakuulamist kohtuistungil jäi laste esindaja seisukohale, et laste huvides oleks vanematel ühine hooldusõigus ja suhtlemiskord isaga. 2

(4)KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avaldusega, omavalitsuse ja lapsele määratud esindaja arvamustega, lapse isa seisukohtadega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus laste ainuhooldusõiguse andmiseks Xxxxon põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seejuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega:

1. Laste, Xxxxja Xxxx. vanemate, Xxxxja Xxxx, kooselu lõppes praktiliselt kohe peale teise lapse sündi. Xxxxsõnul muutub Xxxxalkoholi tarvitamise tagajärjel kurjaks olles ohtlik nii lastele kui talle. Kooselu lõppes, sest teise raseduse ajal peksis Xxxxlaste ema (tl 35 pöördel-36). Pärast lahkuminekut lapsed elavad alaliselt koos emaga. Vanemate seletustest nähtuvalt on laste isa lastega kohtunud vaid vähestel kordadel. Ema soovib, et isa osaleks laste elus, sest lapsed soovivad isaga koos olla. Seepärast on Xxxxteinud erinevaid püüdlusi, et isa laste ellu kaasata, kuid paraku tulemusteta. Kõik lapsega seonduvad otsused ja toiminguid teeb avaldaja üksinda. Vanemad olid kokku leppinud, et kohtuvad lapse koolivaliku küsimuses, kuid laste isa jättis kokkusaamisele tulemata. Kui lapsed on maal isa juures, siis avaldaja sõnul peab laste juures olema veel keegi täisealistest, kas laste isa või vend. On olnud juhtumeid, kui isa joobeseisundi tõttu olid lapsed jäänud omapead ja emale teatati sellest telefoni teel.
2. Xxxxon ärakuulamisel võtnud alkoholi kuritarvitamise omaks, väidab, et on käinud ravil Wismari haiglas ja hetkel on kõik kontrolli all, ta ei joo nädalaid järjest. Teatavasti isik, kes vajab alkoholisõltuvuse tõttu haiglaravi, ei hinda oma seisundit adekvaatselt, kui on seisukohal, et ei joo enam nädalaid järjest ja tarbimine on kontrolli all. Väidab, et ei ole kunagi takistanud emal otsuseid tegemast ja ei ole eriti vastu vaielnud ka ema otsustele. Ema oli laste huviringides osalemise ära otsustanud, tema oma ettepanekutest loobus, muidu oleks ringe paljuks läinud. Pirita Linnaosavalitsuses vanemate ühiselt määratud suhtlemiskorda Xxxxei täitnud, väidab, et suvel oli sellist korda raske täita ja ta ei oska öelda, miks ta selle korraga üldse nõustus. Arvab, et kokkuleppel võiks seda suhtlemiskorda jälle muuta. Leiab, et kui lapsed on koos tema juures, siis on nendega päris raske. Kui üks laps on eraldi, siis on rahulikum. Selgitab, et tema ei suuda lapsi kasvatada nagu ema. Soovib koos lastega olla 2 korda nädalas, aga töö tõttu sageli ei ole see võimalik. Soovib tööandjaga läbi rääkida, ehk saab kuus ühe nädalavahetuse vabaks, et lastega olla. Lõpuks aga leiab, et lapsed võiksid temaga suhelda hoopis skaypi kaudu. Menetluses on uue suhtluskorra määramist pidanud vajalikuks laste esindaja ja omavalitsus ning seda laste huvides, et võimaldada lastel isaga rohkem koos olla. Sel eesmärgil andis kohus Xxxxle aega 12 päeva lastega suhtlemisettepanekute tegemiseks. Pärast kuu möödumist tuletas kohus laste isale uuesti tema kohustust meelde. Vaatamata kõigele Xxxxmingeid ettepanekuid kohtule ei edastanud. Xxxxeeltoodud seisukohtadest ja käitumisest tulenevalt leiab kohus, et laste isal on alkoholisõltuvus, mille tagajärjel ta on kaotanud igasuguse huvi teiste eluvaldkondade suhtes sh ka oma laste vastu. Ta ei ole võimeline osalema ettevõtmistes, mis nõuavad temalt pingutusi. Sel põhjusel ei suutnud ta kinni pidada ka kokkulepitud suhtlemiskorrast. Kohus ei näe mõtet uue suhtlemiskorra kehtestamisel, sest seda Xxxxeeldatavasti erinevatel põhjendustel ei täida, kuna tal käis juba üle jõu suhtlemiskorraks ettepanekute esitamine. Tema pidev etteplaneerimatu seotus televisioonitööga on vaid käepärane vabandus kõigile tegematajätmistele. Kui Xxxxoleks pidevalt seotud töö tegemisega, siis suudaks ta ka lastele temalt väljamõistetud elatist maksta. Samas töötab ka laste ema televisioonis, mis ei ole teda seganud kasvatamast oma lapsi nende isa toetuseta ning seejuures on ema suutnud 3

(4)võimaldada lastele kõik vajaliku. Kohus nõustub teiste menetlusosalistega, et lastel oleks vajalik isaga rohkem suhelda, paraku aga ei võimalda seda laste isa seisund, mida saab muuta vaid Xxxxise. Laste ema ei ole kunagi teinud takistusi lastel isaga suhtlemiseks. Kuna Xxxxise ei soovi teha ega ole ka võimeline lapsi puudutavaid otsuseid tegema, tuleb laste ainuhooldusõigus anda emale. 3. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamisel ja hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kõike väljaselgitatud asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et laste hooldusõigus peaks kuuluma laste emale , Xxxx, kes on seda käesoleva ajani ainuisikuliselt teostanud. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab faktilisele olukorrale ja annab laste emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ta neid faktiliselt juba teostab. Samuti vastab ainuhooldusõiguse andmine emale ka laste huvidele sellega, et tagab laste senise elukorralduse püsimajäämise, turvatunde ja laste edasise arengu. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 4