KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8605 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ar

§ 25

lg 2 ja § 4181 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Artjom Kononov (ik: 38710090237); elukoht: XXX; viibib kinnipeetavana vahi all Tallinna Vanglas Magasini 35 Tallinn; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Süüdistatav

1. detsembri
2. Prokurör Kaitsja Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Vandeadvokaat Leelo Viil Kannatanu NH a otsus, RESOLUTSIOON
3. Jätta Artjom Kononovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili ja kannatanu NH apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
4. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt Artjom Kononovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista Artjom Kononovilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Artjom Kononovile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Artjom Kononovile esitati süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi selles, et 15.

mail 2016 lõi ta Tallinnas, aadressil XXX NH 9 korda noaga, tekitades kannatanule eluohtlikke lõike-torkevigastusi rindkere ja kõhu piirkonda. Kannatanut valimatult ja tugeva jõuga pikateralise noaga elutähtsate organite piirkonda lüües pidas ta võimalikuks, et võib kannatanu tappa. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest sõltumata, sest NH sai kohest arstiabi. Samuti esitati talle süüdistus KarS § 4181 lg 1 järgi selles, et

1. a omandas ta vastava loata eeluurimisega kindlakstegemata isikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja hoidis seda enda elukohas aadressil XXX Tallinnas kuni äravõtmiseni
2. mail 2016 toimunud läbiotsimisel. A. Kononovile pole tsiviilrelvade registri andmetel relvaluba väljastatud ja tema nimele pole tulirelvi registreeritud. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. 2.
3. Maakohus tunnistas A. Kononovi süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 ja § 4181 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda vastavalt seitsme aasta ja kahe aasta vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus seitsmeks aastaks ja kuueks kuuks mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra viie aasta vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg, arvestades karistusaja algust

1. juunist
2. A. Kononovile tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. Kohtuotsusega mõisteti A. Kononovilt ositi kaheteistkümne kuu jooksul menetluskuludena välja 3115 eurot, sh kaitsjatasu 408 eurot, DNA ekspertiisi tegemise kulud 1083 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulud 84 eurot, tulirelvaekspertiisi kulu 420 eurot, politseil seoses läbiotsimisel luku avamisega tekkinud kulu 45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 eurot. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
3. Maakohus leidis, et A. Kononovile süüdistuses ette heidetud tegude toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. 3.
4. NH tapmise katse osas puudub vaidlus selles, et süüdistatav lõi süüdistuses näidatud ajal, kohas ja viisil kannatanut noaga. Selles süüdistuses kinnitavad A. Kononovi süüd kannatanu ja tunnistajate ütlused, samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll, kannatanu kohta koostatud meditsiinidokumendid, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt, turvakaamera salvestise ja hädaabinumbrile tehtud kõne salvestise vaatlusprotokollid, DNA-ekspertiisi akt, läbiotsimisprotokoll ning asitõendite vaatluse protokollid. Süüdistatav on enda ütlustes samuti kinnitanud, et lõi kannatanut noaga. Tema versiooni, mille kohaselt noaga löömine oli reaktsioon kannatanu vägivaldsele käitumisele ja et tal puudus soov kannatanu surm põhjustada, ülejäänud tõendid kogumis hinnatuna aga kummutavad. Vastuolu tõttu teiste tõenditega, samuti süüdistatava ütluste elulisest usutavusest lähtuvalt luges maakohus süüdistatava ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks. Süüdistatava tahtlust kannatanu tappa kinnitab maakohtu arvates ka väline teopilt – hulgaliste sügavate noahaavade tekitamine osalt elutähtsate organite piirkonda. Maakohus leidis, et süüdistatav tegutses surma põhjustamise osas otsese tahtlusega. Tema käitumise õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
5. Süüdistuses KarS § 4181 lg 1 järgi kinnitavad A. Kononovi süüd läbiotsimisprotokoll, leitud relvataolisele esemele tehtud ekspertiisi akt, politsei vastuskiri selle kohta, et A. Kononovile ei ole väljastatud relvaluba ega registreeritud tema nimele tulirelvi, samuti süüdistatava ütlused. Kohus ei tuvastanud ka selles süüdistuses A. Konovi teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
6. A. Kononovile karistust mõistes märkis maakohus, et tapmiskatse eest esitatud süüdistuses tuleb A. Kononovi süüd hinnata mõõdukaks ja teda karistada sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistusega, sest kannatanu surm ei saabunud, kannatanul pole süüdistatava suhtes pretensioone ning toimepandud kuritegu ei ole tema elukvaliteeti halvendanud. Samuti on A. Kononov oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Samas arvestas maakohus karistust mõistes, et A. Kononovi on varem kriminaalkorras karistatud, sh vägivaldse kuriteo eest, seega on vägivaldne käitumine talle omane. Uue kuriteo pani süüdistatav toime katseajal, mistõttu ei ole ta ilmselgelt enda varasematest karistustest kohaseid järeldusi teinud. A. Kononov on ühiskonnale ohtlik. Neil põhjustel ei tule tema puhul kõne alla minimaalse võimaliku karistuse mõistmine või KarS § 60 sätete kohaldamine. Tulirelva käitlemise episoodis ei ole A. Kononovi süü maakohtu hinnangul suur. Tema süüd kergendab avaldatud puhtsüdamlik kahetsus. Seetõttu on kohane karistus selles süüdistuses kahe aastane vangistus. Kohtu hinnangul tuleb mõistetud karistused liita osaliselt. Ebaseadusliku relva soetamine ja selle kodus hoidmine viitab samuti A. Kononovi valmisolekule kasutada konfliktsituatsioonides vägivalda, vajadusel kasutada tulirelva. Süüdistatava väited selle kohta, et ostis relva suveniiriks, ei eluliselt usutavad põhjusel, et ta seda voodi all hoidis. Kohtu hinnangul ei soetanud süüdistatav relva juhuslikult, vaid ta pidi selleks tegema spetsiifilisi pingutusi. Seetõttu ei pidanud maakohus võimalikus lugeda relva ebaseadusliku käitlemise eest mõistetavat karistust kaetuks raskema karistusega. 4.
7. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub mõista kergema karistuse, kohaldades KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid. Apellant märgib, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud A. Kononovile KarS §

§ 25lg 2 järgi mõistetud karistuse osas.

Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatavale mõistetud tema teosüüle vastavat karistust. Vaidlustatud kohtuotsustest ei nähtu veenvaid põhjendusi, miks ei ole kuriteo raskusest ja konkreetse teo sisemisest ebaõigusest tulenevalt võimalik mõista A. Kononovile sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Süüdistatava teoga põhjustatud reaalset tagajärge arvestades tuleks tema süüd hinnata kuriteokatse toimepanemisel väiksemaks kui lõpuleviidud kuriteo puhul. Kannatanu vigastused on arutataval juhul paranenud suhteliselt kiiresti ja puuduvad andmed, et tema tervislik seisund või elukvaliteet oleks kuriteo tõttu halvenenud. Ka pole kannatanul A. Kononovi suhtes pretensioone ja ta soovib pigem toimunu unustada. Kaitsja osutab, et KarS § 25 lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut ja seda oleks kohus pidanud kaaluma ka arutatavas asjas. A. Kononovile tapmiskatse eest mõistetud 7-aastane vangistus ei vasta tema teosüü suurusele. Samuti märgib apellant, et A. Kononov on oma tegu kahetsenud ja kohus on selle ka kergendava asjaoluna tuvastanud. Ometi, kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja on tuvastanud karistust kergendava asjaolu esinemine, ei ole kohus pidanud võimalikuks lühemaajalise vangistuse mõistmist. Edasiselt märgib kaitsja, et kuigi A. Kononovi on varem vägivallakuritegude eest karistatud, ei saa sellest järeldada, nagu oleks ta vägivaldse iseloomuga. Tuleb arvesse võtta, et arutatavas asjas oli kuriteo toimepanemise ajendiks kannatanu-poolne KK solvamine, mis süüdistatavat kui KK sõpra vihastas. Süüdistatav astus välja endale lähedase inimese kaitseks. Kaitsja rõhutab, et maakohtu hinnangul on A. Kononovi süü mõõdukas ja teda ei tohi karistada raskema karistusega kui seda võimaldab teosüü. Seetõttu on arutataval juhul põhjendatud mõista A. Kononovile tapmiskatse eest kergendatud karistus. 4.

1. Kannatanu NH on esitanud ringkonnakohtule vaidena pealkirjastatud apellatsiooni, milles ta taotleb süüdistatavale kergema karistuse mõistmist, leides, et A. Kononov pani kuriteo toime joobe tõttu ning kainena on ta rahulik inimene. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
4. Kriminaalkolleegium leiab, et nii kaitsja kui ka kannatanu apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
5. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. A. Kononovile mõisteti tapmiskatse eest karistus, mis on vaid mõnevõrra suurem sanktsiooni alammäärast. Kohus on mõistetud karistust nõuetekohaselt põhjendanud. Need põhjendused on veenvad, mõistetud karistus vastab selgelt välja kujunenud kohtupraktikale ning apellatsioonis ei suuda kaitsja osutada ühelegi sisulisele puudusele maakohtu argumentatsioonis. Pelgalt asjaolu, et kaitsja sooviks näha mõistetust kergemat karistust, ei too kaasa maakohtu otsuse seisukohtade ebaõigsust ega võimalust ja vajadust neid korrigeerida.
6. Kannatanu apellatsioonis märgitu ei sea mingil viisil maakohtu põhjendusi kahtluse alla ja selles esitatakse sisuliselt üksnes kannatanu emotsionaalne hinnang, mille kohaselt ei peeta süüdistatava karmi karistamist vajalikuks. Mingeid argumente, mis sunniksid maakohtu põhjendusi ümber vaatama või millele ringkonnakohus peaks andma sisulise vastuse, selles apellatsioonis ei esine.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
8. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks kolme pooltunni eest 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/