2-16-4046/18

(3)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Xxxxesitas 11.03.2016.a kohtule avalduse laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale. Avaldaja oli abielus Nigeeria kodaniku Xxxxja koos elati Taani Kuningriigis. Abikaasat ei ole ta näinud alates aprillist 2006.a. ja tal puuduvad selle isiku kontaktid. Kuuldavasti on ta asunud elama oma kodumaale. 2007.a. alustas avaldaja Taanis Xxxxsuhtes separeerimismenetlust. Avaldajal on sündinud kaks last: Xxxx- xxxx.a. ja Xxxx- xxxx.a. Kuna avaldaja abielu on lahutamata ja abikaasa asukoha kohta andmed puuduvad, siis mõlema lapse isana laste sünnidokumentidesse kanti Xxxx, kes tegelikult ei ole laste bioloogiline isa. Avaldaja on laste suhtes sisuliselt teostanud ainuhooldust. Avaldajal on pakkuda lastele kõik eluks ja arenguks vajalik. Laste bioloogilised isad elavad välismaal: vanema tütre isa, xxxx, ei soovi tütrest midagi teada, teda kasvatada ja ülal pidada. Avaldaja väitel suhtleb ta noorema tütre bioloogilise isaga, kes elab Kesk-Ameerikas väikeses riigis Balize. Mees on nõus elama ühise perena tema ja tema lastega. Samal ajal avaldaja ei saa luba lastega reisimiseks, sest puudub isa nõusolek. Käesolevalt on laste sünniaktides isaks isik, kelle asukoht on teadmata ja kellel puudub lastega mistahes suhe. Taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse täielikku üleandmist avaldajale. Lastele määratud esindaja hinnangul ei ole laste huvides olukord, kui lastel on isa, kes laste kasvatamisel ei osale, kuid kelle nõusolekut ema käest mitmetes olukordades ja lapsi puudutavate otsustuste puhul nõutakse. Seega peaks kohus kaaluma laste huvidest lähtuvalt avalduse rahuldamist. XxxxVallavalitsus leiab, et Xxxx avaldus lõpetada ühine hooldusõigus on põhjendatud. Käesoleval juhul ei pruugi olla olukorra jätkumine, kus vanematel on laste suhtes võrdne hooldusõigus otstarbekas, sest laste huvides on, et hooldusõigust teostab vanem, kes suudab lapsele pakkuda stabiilset heaolu, hoolitsust ja kasvatust. Asjaoludest nähtuvalt tegeleb laste kasvatamisega xxxx. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmine on kooskõlas Xxxx ja Xxxx huvidega ja on vajalik laste heaolu tagamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2

(3)Kohus, tutvunud avaldusega, omavalitsuse ja lastele määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus ainuhooldusõiguse andmiseks Xxxx on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 8-aastase Xxxxja 1-aastase Xxxxsünniakti on isana kantud isik, kes on nende emaga abielus Xxxx. Xxxxei ole lastega kunagi kohtunud, neid kasvatanud ega neid ülal pidanud. Xxxx on laste ema Taani Kuningriigi kohtu poolt 2007.a separeeritud ning avaldajal puuduvad Xxxxkontaktid alates 2006.a aprillist. Lapsed on elanud alates sünnist emaga. Kohtu hinnangul on käesoleva menetluse käigus leidnud tuvastamist, et Xxxxja Xxxxelavad koos emaga, kes on seni teinud üksi kõik laste elu puudutavad otsused. Laste elus ei muutu midagi, kui ka edaspidi teeb ema laste elu puudutavad otsustused ainuisikuliselt. Kohalikul omavalitsusel tuleks siiski aeg-ajalt peret kontrollida, et ema poolt tehtud otsused oleks tehtud eranditult laste huvides. Kohus ei toeta ema seisukohta, et vanem tütar peaks jääma koduõppele, eesmärgil, et perekonnal oleks võimalus reisida. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamisel ja hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Antud juhul on kujunenud olukord, et kahel lapsel on vaid üks vanem, kelleks on ema. Seega peab ema paratamatult laste elus langetama lapsi puudutavaid otsuseid üksinda. Kuna juriidilisi ega bioloogilisi isasid laste elus ei eksisteeri, siis kindlasti kahjustab laste huvisid, kui erinevad ametkonnad hakkavad lahendatavates küsimustes nõudma isa nõusolekut. Seetõttu väljaselgitatud asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et laste Xxxxja Xxxxhooldusõigus peaks kuuluma laste emale Xxxx, kes on seda käesoleva ajani ainuisikuliselt teostanud. Ainuhoolduse andmine avaldajale vastab faktilisele olukorrale ja annab laste emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ta neid faktiliselt juba teostab. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3